Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Aqmyltyq 4801 18 pikir 11 Nauryz, 2020 saghat 12:34

Qazaqstanda monoúlttyq memleket qashan qúrylady?

Qazaq monomemlekettiligi turaly әlemdik jәne postkenestik geosayasatta jahandyq pikir qalyptastyru әzirshe amal neshik orys tildi әri reseyshil, әri batysshyl әleumettanushylar men sayasattanushylardyng qolynda. Mәselen «Qazaqstanda últtyq memleketti qalay qúrugha bolady?» degen saualgha kimder tarapynan qanday jauap, әm qalay berilip jatyr. Osy tónireginde oy tolghap kóreyik. 

Poliyúlttyq memleket ýrdisinen arylyp, deotarsyzdanu dәuirine endi ghana ótip, birinshi ret óz monoúlttyq memleketin qúrugha talpynghan últymyz turaly jaghymysyz pikir qalyptastyru baghytynda orys tildi batystyq jәne reseylik zertteu ortalyqtary qauyrt júmys isteude. Elimiz ben últymyz jayly jasalyp jatqan saraptamalar men zertteulerding bәri bir jaqty. Ári qazaq tildi әleumettanushylar men sayasattanushylardyng qatystyryluynsyz jýrgizilip keledi. 

Elimizde oryn alyp jatqan, keleshekte bolugha tiyis monoúlttyqtyng әleumettik jәne sayasy mәselelerine qatysty janasha mazmúndaghy «diskuteyment» ýrdisi beleng aluda. Tayauda Almatyda Fridrih Ebert qory últymyz ben otandastarymyzdy ekige jaratyn «Qúndylyqtar jәne qazaqstandyqtar: ózge jaqqa búrylys...» taqyrybyna «diskuteyment» úiymdastyryp, oghan qatysushylardyng basym kópshiligi últsyzdanghan sipattaghy óz oilaryn ortagha saldy.  

Qorday oqighasyna deyin jýrgizilgen saualnamalar boyynsha qazaqtar arasynda alash dәstýri eng manyzdy qúndylyq degen pikir 89% bolsa, orys tildilerding 35%-y ghana (qazaqstandy mekendegen týrki halyqtarynyng ókilderi dep úghynyzdar) qazaq dәstýrimen sananasady eken. Osylaysha elimizdi jaylaghan últ pen úlystardyng 65% qazaqy dәstýrdi kerek etpese, qazaqtyng 11% óz dәstýrinen ózge mәdeniyet pen bógde tildik ortanyng paydasyna bas tartuda. 

Orys tildiler men qazaq tildilerding óz ortaq ýilerindegi últtyq qúndylyqqa qatysty pikirleri eki bólek. Búl – endi dau tudyrmaytyn dýniye. 

Tәuelsiz sarapshy Ghalym Jýsipbek osy qúndylyqtar tәrbiye, bilim beru men beyresmy instituttar ýlgisi negizinde qazaq jәne orys tildi jastar arasynda týrli dengeyde qalyptasuda degen óz pikirin jayyp salady. 

Qazaq qúndylyghynyng qalyptasuyna qatysty orys tildi әleumettik ortada jәne ózge tildi biylikting soylyn soghushy qazaqy ziyaly ortada «arhaikalyq feodaldyq qúndylyqtar» ornyghyp jatyr, búl qoghamymyzdy keri tartady degen ziyandy kózqaras ýstemdik etip, RF barlauynyng dem beruimen berik qalyptasyp otyr. Orys tildi ishki jәne syrtqy BAQ keng kólemdi antiqazaqtyq kertartpa nasihattarynyng arqasynda Últtyq Qayta Órleu kóbine «qazaq últyn orta ghasyrlyq dengeyge qúldyratatyn HIH ghasyrdaghy qúndylyqtar ornyghu ýstinde» dep qabyldana bastady. Búl dertke әzirshe qazaq tildi qazaqtardyng ishinde aqparatty kóbine orys tilinde alatyn 15 payyz intellegensiyamyz shaldygha bastady. 

Orys tildiler arasynda tek 66% otandastarymyz ghana ózge últtar arasynda qazaq últymen jarasymdy birlik bar eseptese, 80% astamy qazaq monoúlttyghyn qasaqana kózge ilmey, elimizdi tek kópúltty dep qana úghynady. Osy әleumettik topqa jatatyndardyng 10%-y ghana etnikalyq biregeylikti moyyndap, Qazaqstandy qazaq tildi memleket dep sanasa, últtyq qúndylyqtarymyz ben salt-dәstýrimiz berik saqtalghan Batys pen Ontýstik ónirlerdegi qazaqtanu men deotarsyzdanu ýrdisin tek otandastarymyzdyng 5,9% ghana qúptap, qalghandary búl aimaqtardaghy qazaqylyqty etnoreseyshil modelige kólenke týsirushi qazaqstan azamattyq qoghamyn artqa sýireushi kertartpa últtyq-fashistik fenomen dep sanaydy. 

Orys tildi qazaqtardyng 99%-y kerek kezinde azamattyq qoghamnan etnikalyq biregeylik manyzdy dese, ózge orys tildi otandastarymyzdyng 70%-y «qazaq tildi qazaqsyz Batys pen Resey qúndylyghy basty orynda túratyn azamattyq qogham» qúru kerek degen iydeyanyng jeteginde.

Olardyng pikirinshe orys tilining ýstemdigi saqtalyp, elimizdi mekendeushi barsha últ orys tilinde sóileytin últsyzdanghan qazaqstandyqtargha ainaluy kerek. Al qazaqtanu prosesi orta ghasyrgha bastap apratyn jol dep eseptelinetin sana ózge últtardyng 80 payyzy arasynda jәne óz últymyzdyng 12 payyzynda berik qalyptasyp otyr. Búl elimizding 5 mln tayau túrghyny yaghny 25 payyzdan asa otandastarymyz «Qazaq últtyq monomemleketining qúryluyn» mýldem kerek etpeydi degen sóz. 

Olardyng pikirinshe etnikalyq memleket qúrudy kókseushiler  – fashister. Oryssha sóileushiler – mәdeniyettiler, qazaqsha sóileushiler – jabayy tobyr. Qazaq tili mәdeny kontent jasaugha jaramsyz. Ghylym men bilim tili bola almaydy-mys. 

Týiin. Qazaqstannyng últtyq memleket bolyp qalyptasuyna qarsy 5 mln-gha tayau otandastarymyz óz ishinde 50%-y reseyshil jәne 50%-y batysshyl bolyp ishtey ekige bólinedi. Últymyzdyng sayasatta jýrgen azamattary osylardyng ishindegi batysshylarmen til tabysa bilse, 2,5 mln reseyshilderden tóner qauip azayar edi. Eng qauiptisi biylikting últtyq memleketti qúrugha talpynushy 75% qazaqstandyqtyng mýddesin ayaqqa әli kýnge deyin taptap kele jatqany janyndy kýizeltedi. Qazaq biyligi últsyzdanudy kózdegen orys tildi azshylyqtyng sayasy ambisiyasynan bas tartyp, últtyq memleket qúrudy ansaghan qazaq tildi kópshilikti soltýstiktegi kórshimizge jaltaqtamay qashan tandaydy degen saual basy ashyq qaluda.

Qazaq ýshin «Monomemleket iydeyasy» jolynda kýresu sayasy qozghalys pen partiya qúrudan da manyzdy birinshi kezektegi dýniye. Osyny qazaq tildi, orys tildi dep bólinbey, tilimiz ben mәdeniyetimizdi qasterleytin ózge últtardy bauyrymyzgha tarta otyra, pikiri jattargha ashyq soqqy berude bir últ, bir mýddege birigetin kezimiz keldi. Ózge tildi qazaqty bir kýnde qazaq qyla almaysyn? Sondyqtan orys tildi qazaq bauyrlarymyz osy baghytta Orta Aziyalyq orys tili men qazaqstandyq latyngha negizdelgen orys jazuyn ómirge әkelu ýshin jazudaghy birlikti saqtauda últymen birge boluy shart. Ázirshe «Bir últ – Bir jazu» úrany kóterilip, orys tildi qandastarymyz qoldanatyn qazaqstandyq orys әlipbii de latyn jazuyna kóshui kerek. Orys tildi qazaqtar osyny qolgha alsa, monoúlttyq memleket qúrudyng ilki qadamy tól jazu iydeyasynyng irgetasy qalanar edi.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1495
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3266
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5602