Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Janalyqtar 4434 0 pikir 30 Qyrkýiek, 2011 saghat 05:36

Ajar BARATQYZY. Múraghattaghy Jansýgirov múrasy qol tiymegen qazyna siyaqty

Respublikalyq Ortalyq múraghatta (Almaty qalasy) jariya bolyp ýlgermegen jauhar dýniyeler jii kezdesedi. Sonday jauhar dýniyelerding bir parasy jyr qúlageri Jansýgirov qazynasy.  Aghymdaghy jyldyng 6-shy mamyrynda 110 jasqa tolghan ghaziz aqynnyng ashylmaghan qazynasy qoyyn dәpterlerdegi jazbalar men kýndelikterge, kóp tomdyqtargha enbegen óleng jyrlargha toly. Osy mol qúndylyqtardyng ishinde әli jaryq kórmegen romandar da bar. Ár saparda әr aluan taqyrypta jazylghan joljazbalary da kóp. Sózimizge mysaldy solardyng eng shaghyny - qoyyn dәpterlerden bastayyq.

«Dala», «Kýishi» poemalary turaly aitys. Jiyndy Sәbit ashty.

- Sәken, Iliyas, Beyimbet bizding klassiyk. «Kýishi» ýlken poema, kenes poemasy. Lekerovtyng «Kenes kitabyna jatpaydy» degeni qate. Iliyastar Maghjannan artyq. «Kýishide» júmbaqtau joq. Kýishinin, hannyn, qyzdyng әngimesi ashyq. Kýishi ezilgen tap, jogharghy tap kýishini qúldanghan. Kýishini eriksiz oinatqan. Kýy qúral esebinde. Adamdardyng arasyndaghy oqigha.

1. Kýishining qoya berilui dәledenbegen.

2. Adamdarda deystviya joq.

3. Qyran, arystan, jolbarys - búlar polojiytelino. Búlardy jaugha beruge jaramaydy. Orys degen dәl ashyp alynbaghan.

Respublikalyq Ortalyq múraghatta (Almaty qalasy) jariya bolyp ýlgermegen jauhar dýniyeler jii kezdesedi. Sonday jauhar dýniyelerding bir parasy jyr qúlageri Jansýgirov qazynasy.  Aghymdaghy jyldyng 6-shy mamyrynda 110 jasqa tolghan ghaziz aqynnyng ashylmaghan qazynasy qoyyn dәpterlerdegi jazbalar men kýndelikterge, kóp tomdyqtargha enbegen óleng jyrlargha toly. Osy mol qúndylyqtardyng ishinde әli jaryq kórmegen romandar da bar. Ár saparda әr aluan taqyrypta jazylghan joljazbalary da kóp. Sózimizge mysaldy solardyng eng shaghyny - qoyyn dәpterlerden bastayyq.

«Dala», «Kýishi» poemalary turaly aitys. Jiyndy Sәbit ashty.

- Sәken, Iliyas, Beyimbet bizding klassiyk. «Kýishi» ýlken poema, kenes poemasy. Lekerovtyng «Kenes kitabyna jatpaydy» degeni qate. Iliyastar Maghjannan artyq. «Kýishide» júmbaqtau joq. Kýishinin, hannyn, qyzdyng әngimesi ashyq. Kýishi ezilgen tap, jogharghy tap kýishini qúldanghan. Kýishini eriksiz oinatqan. Kýy qúral esebinde. Adamdardyng arasyndaghy oqigha.

1. Kýishining qoya berilui dәledenbegen.

2. Adamdarda deystviya joq.

3. Qyran, arystan, jolbarys - búlar polojiytelino. Búlardy jaugha beruge jaramaydy. Orys degen dәl ashyp alynbaghan.

Ábdilda: «Joryq turaly basy lirika, ayaghy jaylap jay habargha ketedi. «Kýishi» kórkem, biraq aiyryqsha baghaly bolmaydy».

Ormanov: «Kýishi» bolghan oqigha. Óte kórkem poema. Biraq bosatyp jibergen dúrys emes...» (Osynday pikirtalastar әriqaray jalghasa beredi.- Avt)

 

Osy qoyyn dәpterde «Isatay men Mahambetting soty», Ilekeng qazaqshalaghan M. Gorikiyding «Dauylpazy» jәne basqa qúndy dýniyeler bar.

Qoyyn dәpterding syrtqy betinde (1928 jyl, mart) dep jazylypty. (1368-qor, 1-tizimdeme, 4-is).

Jansýgirovke arnalghan basqa bir papkada jogharyda sóz bolghan «Kýishi» poemasynyng 56 shumaqtan túratyn, Ilekenning óz qolymen jazylghan qoljazbagha kezdestik. Qoljazbada:

Kýn týsip sonau asqar Shúbartaugha,

Delinse, kitapta:

Kólenke shyqty asqargha shúbar taugha, -

dep basylghan. Bayqaysyz ba, qoljazbada «Kýn týsip» dese, kitapta «kólenke shyqty bolyp» ketken. Nege? Búl avtordyng ózgertui me, joq әlde, kóshirushining qosqany nemese redaktorlardyng týzetkeni me? Búny anyqtau, әriyne, zerteushilerding júmysy.  Qoljazbada shoqtyghy biyik bolyp, bas әrippen birigip jazylghan belgili tau aty Shúbartau, kitapta nege kishi әrippen bólek basylyp jermen-jeksen etilgen?! Búl da aiqyndalugha tiyis aqiqat (1368-qor, 1-tizimdeme, 51-is).

Osy qoljazbadaghy:

Kók jaylau tolqyp jatqan shalghyn kilem,

Týrlenip kórkin shashyp bergen iren,

Keng jazyq Qarqaranyng qonysynda,

Albandar ýiin tikti irgesi ken, -

dep bastalatyn 13 shumaq ólendi de kóptomdyqtan kezdestire almadyq. Bir oigha qalarlyq jayt, kóp tomdyqtyng dastandardan túratyn 2-tomy «Maqpal» atty poemadan bastalady. Onda Qarqara jaylauyndaghy alban ruy, kórshi qyrghyzdar jayly әngime qozghalady.  Negizgi keyipkeri Maqpal atty qyz. Jogharydaghy ólenning qozghaytyn mәselesi de osylar tónireginde. Kitaptaghy poema bes taraumen bitedi. Al, atalghan ólenning menshikti taqyryby joq bolghanymen IX degen rimshe sanmen qoyylghan belgisi bar... Osy óleng sol poemanyng bolashaq songhy taraularynyng biri emes pe eken degen joramal oigha oralady.

 

Basqa bir papkada (1368-qor, 1-tizimdeme, 30- is) «Maqpal» poemasynyng taghy bir qoljazbasyna keziktik. Búl da jogharydaghy 2-tomda jariyalanghan poemanyng ýzindisi bolyp shyqty. Búl jerde taqyryp astynda I dep bólinip belgilengenimen 2-tomadghy núsqada 2-bólim bolyp ornalastyrylypty. Osy jariyalanghan núsqasynda 11-bette aralyqtaghy bir shumaq, taghy ekinshi bir joly týgeldey nýktelermen tanbalanyp, kezinde olar kóshirilgen qoljazbada joq bolghany anghartylghan.  Al, myna biz kezdesip otyrghan qoljazbada ol shumaq joldar týp-týgel bar jәne taygha tanba basqanday anyq jazylghan. Kezinde oqy almaghan shyghar degen kýdikke oryn joq. Demek, 2-shi tomgha alynghan núsqasy búl emes degen sóz.

 

Iliyastyng sonymen birge el auzynan jazyp alghan tapqyrlyq, sheshendik sózderimen, qaghytpa,  әzil-qaljyndary bir tóbe. Halyqtyq tolghau, termeler, qara ólender de jeterlik. Qysqasy bilgisi keletin aqyn-jazushy, synshy-zertteushi, tarihshy ghalymdardy, baspagerlerdi  sarghaya kýtip jatqan I.Jansýgirov múralary osynday san aluan.

«Jetisudy orys jaulap alghany», «Almaty qalasynyng tarihynan» degen siyaqty jeke etjendi papkalar da bar. «Qazaq әdebiyeti» gazeti Jansýgirovtyng búryn jaryq kórmegen romany dep jariyalay bastaghan «Badyraq» romanynyng qoljazbasyna qosa (Eskertu: atalghan roman «QÁ»-de Úlyqbek Esdәulet bas redaktor bolyp túrghan tústa 2003 jyly gazetting №41-44 sandarynda jaryq kórgen bolatyn. - «Abay-aqparat») «Otan», «Satan», «Baqytty Jamal» romandary da jaryqqa shyghar kýnin sarghaya kýtip jatyr.

Endi biz Ilekenning el ishinen jinaghan tapqyrlyq qaghytpalarynan birer mysal keltireyik.

 

«Jalayyr Qaban aqynnyng úrylarmen qaqtyghysuy»

«Aqynnyng jas bozbala kezi bolsa kerek, bir toyda qyz-kelinshektermen aitysyp, toghyz alyp, oljaly qaytyp elsizde jalghyz  kele jatypty. Aldynan týsteri súr, jýristeri suyq eki kisi kezdese ketipti. Olardyng kiyimderi júpyny, attary da nashar eken. Kerisinshe, jalghyzdyng aty kýili, kiyimi de sәndi kóringendikten eki úry jaman oigha ketip, ony ainaldyra bastasa kerek. Qaban aqyn da әlgilerding úry-qary ekenin sezip, qashqaqtap jýre jauap berip saqtanghan kórinedi. Álgiler sózge ainaldyrghysy kelip:

- Kel, kezektesip óleng qúrap aityp, jol qysqartayyq, - depti.

Qaban aqyn:

- Men óleng qúrastyra bilmeushi edim, - dep at-tonyn ala qashady.

- Biz de aqyn emespiz. Qazaq atymyz bar ghoy. Biriksek birer shumaqqa әlimiz keler, - dep taqaqtaydy, ile úrylardyng biri:

Qarghany qayyrsang da býrkit bolmas,

Ekinshisi jalghastyra:

Jalghyz saulyq saughanmen irkit bolmas,

dese, Qaban aqyn:

«Búzyq eken oilaryng ekeuinnin,

Qastarynda at basyn irkip bolmas, - dep jarau jýirigimen shaba jónelip, eki úrynyng mәstekterine jetkizbey ketipti».

 

Búnday el auzynan jazyp alynghan qysqa da núsqa taghylym sózder búl qoljazbalarda jeterlik. «Tezek tóre men Býiembay aqyn», «Tezek tóre men Baqtybay aqyn», «Qúlmambet pen Týbek aqyn» degen siyaqty aitystar da jazylyp alynyp saqtalghan.

«Tau basyndaghy oi» (Pushkinning «Patsha selosyndaghy oi» degeni siyaqty) qarandashpen óte úsaq, úqypty da anyq jazylghan 35 bettik bir qoljazba nazarymyzdy erekshe audardy.

Shyqqanym Shynystaghy bir biyik tau,

Týn keldi, kýn ketken song qaranghylau.

«Qayrly týn bolsyn» dep ýnsiz aityp,

Jaqsy eken taugha shyghyp taghdyr synau, - dep bastalatyn búl úzaq lirikalyq tuyndynyng kimdiki ekendigi jazylmaghan. Ilekenning óziniki me deyin desek ólenning kirispesindegi «64 jasymda jazylghan», «Taza araqty әkel, shyraq»,  «65 jasymda jazylghan», «70 jasymda jazylghan» degen eskertpeleri ol oiymyzdy joqqa shygharady. «21 jasymda búl óleng jazylghan, tabylmay basynda ózine layyq әn» dep qalam terbeytin Shәkәrimge úqsap jyr bastaytyn búl myqty kim? Osy arada Shәkәrim atamyzdyng ózi emes pe eken degen oy basymyzgha sap ete qaldy. Shәkeng 73 jasynda jau  qolynan qaytys bolghan ghoy. Sol kisiniki boluy әbden mýmkin dep, aqyn babamyzdyng jaryq kórgen jinaqtaryn qaraghanymyzda 1988 jyly «Jazushy» baspasynan shyqqan «Shygharmalar» jinaghynyng 199-betinde basylghan osy tuyndygha kezdestik. Saralap qaraghanymyzda 35 bettik búl kólemdi dýniyening 7 beti ghana kitapta bar bolyp shyqty. Qalghan 28  beti jariyalanbaghan. Demek, baspagha osy arabsha jazylghan qoljazbadan emes, ózge latyn, orys әripterindegi ýzindi qoljazbalardan alghan bolu kerek. Arabsha óte úqypty jazylghan búl qoljazba Shәkәrimning óz qolymen jazylghan boluy da mýmkin. Ony zertteu kerek.

Osy papkanyn 209 betinde «Ásetti men Jaqanbay asynda kórdim. 1902 jyly Ostapkede erip bardym.  1922 jyly qyzay ishinde Sylamjan bolystyng auylynda óldi. Qyzy qaldy. Shama, Qarakóz, Qaysha, Mynbay, Mәjnýn» degen mәlimet te jazylypty.

«Shabdannyng qylyshy», «Quat tilmәsh pen qyrghyzdyng shaly» degen qysqasha әngimelerding basyna «Orazdan» degen eskertpe jazylypty. Al, ayaq jaghynda «Múny Jandosúly Orazgha sol tayaq jegen qyrghyz shaldyng ózi aitqan» degen anyqtama bar.

El ishinen әdeby múralardy jinau júmysy memleket tarapynan endi qolgha alynyp jatsa, Ilekeng siyaqty halqyna jan-jaqty qyzmet sinire bilgen Alash azamattary búl salada ghasyrgha juyq uaqyt búryn-aq eleuli enbek ete bilgen. Ókinishtisi sol, der kezinde qamtylghan qúndy dýniyelerding әli kýnge el-júrtqa jetpey, «Shang basqan arhivterden tabylmay», izdelmey, zerttelmey, tipti, elenbey jatqandyghynda. Mәdeni, әdeby múralardy jinaugha ýles qosqysy keletinder at arytyp, ton tozdyrmay-aq, osy múraghat sórelerinen kóp oljagha keneleri anyq. Tek alghashqy izdi kim salghanyn, kimnen alghanyn úmytpasa bolghany.


Ajar Baratqyzy, QR Ortalyq memlekettik múraghatynyng joghary sanattaghy mamany.

(«Qazaq әdebiyeti» gazeti,  №18, 7. 05. 2004 jyl).

Materialdy kóshirip dayyndaghan «Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1677
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2060