«Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna 5 myngha juyq adam jinaldy

«Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna 5 myngha juyq adam jinaldy

2-qazanda (jeksenbi kýni) Almaty qalasyndaghy «Saryarqa» kinoteatrynyng manyndaghy alanda  memlekettik tildi qoldau maqsatynda ýlken jiyn ótti. Mitingige 5 myngha juyq adam qatysty. Búryn-sondy búl alanda múnshalyqty kóp adam jinalmaghan bolsa, búl joly últ ziyalylary, aqyn-jazushylar, partiya jetekshileri, mәdeniyet qayratkerleri, negizinen til janashyrlary kóp keldi. Jiyndy ashyp, jýrgizip otyrghan últymyzdyng kórnekti aqyny, «Memlkettik til» jәne «Tәuelsizdikti qorghau» qozghalystarynyng tóraghasy Múhtar Shahanov qazaq tilining memlkettik mәrtebe iyelengen songhy jiyrma jyldaghy mýshkil haline toqtala kele: «Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyn» 7-babynyng 2-tarmaghy eldi shatastyryp bitti. Alghashynda «Qazaqstandaghy memlekettik til - qazaq tili» dep jazylsa, keyinnen oghan «Orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degen tarmaq tirkelgen. Keybir shala qazaqtarymyz qazir osy eki tilding qaysysy memlekettik til ekenin bile almay dal boluda. Kóp jyl búryn respublikamyzda orys tili ekinshi memlekettik til emes ekendigin Qazaqstan Respublikasynyng Kostitusiyalyq Kenesi dәleldep berse de, 7-baptyng 2-tarmaghy júrtty әli shatastyrumen keledi. Áriyne, orys tili etnosaralyq, halyqaralyq til retinde óz biyiginde qala beredi. Mine, biz osy mәsele tónireginde ashyq hat jariyalaghanbyz. Sonyng jalghasy retinde býgin qalalyq әkimshilikten rúqsat alyp, miting ótkizuge qol jetkizdik»,- dedi.  Odan keyin sóz alghan Qazaqstan Respublikasy Ghylym Akamdemiyasynyng Akademiygi, filologiya ghylymdarynyng doktory Túrsynbek Kәkishov, Qazaqstannyng Halyq jazushysy, QR Memlekettik  syilyghynyng laureaty, Qabdesh Júmadilov, jazushy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, Dulat Isabekov, Qytay Halyq Respublikasy Memlekettik syilyghynyng laureaty Túrsynәli Ryskeldiyev, belgili til janashyry Smaghúl Elubay, 1986 jylghy jeltoqsan kóterilisine qatysushylar atynan Qúrmanghazy Aytmyrza, Beysenghazy Sәduúly, Astana, Semey, Pavlodar ónirlerinen delegasiya basqaryp kelgen Dәmetken Núrghaliyeva, Ruza Beysenbaytegi, Júmamúrat Shәmshi syndy til janashyrlary biylikting til sayasatyndaghy salaqtyghyn synady.  «Azat» JSDP-nyng teng tóraghasy Bolat Ábilov, «Ruhaniyat» jasyldar partiyasynyng tóraghasy Serikjan Mәmbetәliyn, «Aqjol» demokratiyalyq partiyasy tóraghasynyng orynbasary Bórihan Núrmúhammedov óz sózderinde memlkettik til mýddesimen әrqashanda birge bolatyndyghyn mәlimdedi. «Jas qazaq ýni» gazetining bas redaktory Qazybek Isa, «Júmadaghy jýzdesu» gazetining bas redaktory Qajymúqan Ghabdolla til mýddesine qarsy shyqqandardy syn sadaghyna ildi. «Men Qydyrәli Bolmanovtyn  qazaq tildi quyrshaq jasaghanyn qoldaymyn, al biylikting quyrshaghy ainalghanyn qoldamaymyn», - dedi Qazybek Isa. Sonday-aq, jiynda «Bolashaq» jastar qozghalysynyng tóraghasy Dәuren Babamúratov bastaghan jastar toby erekshe belsendilik tanytty.

Miting sәtti ótip, 5000-gha juyq adam jiynnyng sonyna deyin ayaghynan tik túryp, kóterilip otyrghan tildik, últtyq mýddege erekshe yjdaghattyq tanytsa da orystildi aqparat qúraldary «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasynyng nәtiyjesin shamasy kelgenshe búrmalap, úiymdastyrushylardy múqatyp baghuda. «Interfaks», «Tengrinius.kz» siyaqty orystildi sayttar mitingige 500-aq adam qatysty dep jar saluda. Kórineu kózge jasalghan múnday búrmalaushylyq ne ýshin kerek boldy eken? Eger uniyversiytet rektorlary japa tarmaghay  studentterge tosqauyl jasap, olardy jataqhanadan shygharmay qoymasa, «Avtopark» basshylary mitingi ótetin «Saryarqa» kinoteatry manayyna qaray jýretin avtobustardy tejemegende jiyngha qatysushylardyng qarasy 15-20 mynnan asyp jyghylatyn edi. Biraq osynday qarsylyqqa qaramastan, eger Shahanovtyng sózimen aitatyn bolsaq, «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna qauipsizdik komiyteti men ishki ister ministrligi qyzmetkerlerin qosa sanaghanda 5 myngha juyq adam jinaldy».

Aksiyagha qarsylyq kórsetushiler de bolmay qalghan joq. Mәselen, jeltoqsan kóterilisine qatysushy, qazirgi kezende Múhtar Áblәzovting yqpalymen jýretin Hasen Qojahmet «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna ózinshe «krest joryghyn» jariyalady. Ol orys tilinde shyghatyn «Vzglyad» gazetining 2011jylghy №33 sanynda: «Shahanov seychas «napugaet» vse russkoyazychnye naselenie svoimy psevdopatrioticheskimy vystupleniyamy (smysl takov: ne day bog, pridut k vlasty nasional-patrioty y nachnut politiku vytesneniya vseh russkiyh), y ono potyanetsya k deystvuyshemu preziydentu, kotoryy takih vyskazyvaniy  nikogda ne dopuskaet. Vkupe s etim Shahanov diskreditiruet y samu edey razvitiya kazahskogo yazyka kak gosudarstvennogo. Da, opredelitisya so statusom russkogo y kazahskogo yazykov na zakonodatelinom urovne neobhodimo, no ne takimy metodami, kak on predlagaet»,- dep kórineu kózge memlkettik tildi qoldaushylargha jala japqan bolatyn.

Kózimiz aldymen Hasen Qojahmet taratyp jýrgen ýnparaqtargha týsti. Oqyp qarasaq Hasen Qojahmetting «Eger men Preziydent bolsam...» dep bastalatyn preziydenttik baghdarlamasy eken. Biz onyng múnysyn  qalyng júrt arasynda ózine sayasy aksiya jasap jýr eken dep týsinsek, oiy mýldem basqada eken. Jiynnyng aldyn-ala bekitken erejesin búzyp, sahnagha shyghyp sóileuge eki ret úmtylghan әreketinen týk ónbegen son, qasyndaghy 5-6 adammen birge manaydaghylardyng nazaryn ózine audaryp: «Búl naghyz últshyldyq. Memlekettik tildi búlay madaqtaugha bolmaydy»,-dep júrtty alangha, «Núrotan» partiyasy ghimaratynyng aldyna baryp býlik shygharugha ýndedi. Olar miting shyrqyn búzugha qansha jantalassa da onysynan týk shyqqan joq. Kompozitor Qaldybek Qúrmanәli «El serkeleri bas qosyp keleli jiyn ótkizip jatqanda eshkilerding arandatuyna ermenizder» dep halyqty sabyrgha shaqyrdy. Osy arada minbede sóilep túrghandardyng biri «Áblәzovten bastap myna Hasen Qojahmetke deyin últtyq mýddemizge, tilimizge qarsy júmys istep jatyr»,- dep ashyndy.

«Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna qatysushylar til mýddesi tónireginde Qazaqstan Respublikasynyng Preziydentine,  Parlamentine, Ýkimetine 8 talaptan túratyn arnayy mәlimdeme qabyldady. Eger búl mәlimdeme oryndalmaghan jaghdayda 2011 jyldyng 17-jeltoqsanynda, yaghny jeltoqsan kóterilisine 25 jyl tolghan kýni olar Respublika alanyna shyghyp, biylikke auyr talaptar qoyatyndaryn eskertti.

Bayan Tobaydar

Sayan Seydahmet

«Abay-aqparat»

MEMLEKETTIK TILDI QOLDAMAU  - EL BIRLIGIN QOLDAMAU

2011 jylghy 2-qazanda Almaty qalasyndaghy  «Saryarqa»

kinoteatry  manyndaghy alanda ótken,  rúhsat etilgen

«Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna qatysushylardyng

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydentine, Parlametine,Ýkimetine

m ә l i m d e m e s i

«Memlekettik tildi qoldau» aksiyasynda, til tónireginde kóterilgen qadau-qadau mәselelerdi saralay kele biylikke, jalpy halyqqa myna jәitterdi mәlimdeymiz.

Qazaq tili Memlekettik til mәrtebesin alghan 1989 jyldyng 22-qyrkýieginen beri arada 22 jyl ótse de, este qalarlyqtay 22 aishyqty qadam jasalghan joq. Qoghamdyq úiymdar Parlamentte, Ýkimette qanshama ret dauys kótergenimen, biylik kýni býginge deyin Memlekettik til turaly arnayy zang endiruge qarsylyq jasaudan tanar emes. Keybir qabyldanghan Baghdarlamalar qazaq tilining ózindik ornyn aiqyndau bylay túrsyn memlekettik tildi respublikamyzdaghy ózge etnostar tiline tenestirumen keledi. Tipti, memlekettik til konstitusiyalyq qúzyry joq, «resmy tildin» tasasanda qalyp qoydy. Oghan biylikting «qazaq tili ózge tilderdi basyp ketpeui kerek» degen jymysqy sayasaty jol berude. Sondyqtan da Konstitusiyanyng 7-babynda «Memlekettik til - qazaq tili» - dep badyrayyp jazylyp túrsa da, 2-tarmaqqa «orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degen tirkes endirildi. Elimizde orys tili ekinshi memlekettik til bola almaytynyn Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyalyq Kenesi birneshe dýrkin dәleldep berse de, sol bir 7-baptyng 2-tarmaghy júrtty әli shatastyrumen keledi.

Biz elimizde orys tilining jәne barlyq etnostar tilinin, olardyng salt-sanasynyn, ruhany qúndylyqtarynyng saltanat qúruyn, órken jangyn bar kezde qoldaymyz jәne quattaymyz. Orys tili etnosaralyq, halyqaralyq til retinde óz túghyrynda qala beredi. Alayda bizding búl oiymyzdy keybir orys tildi basylymdar men ghalamtor sayttary kópe-kórineu búrmalap, jala jabuda. Olar til janashyrlaryn әsire últshyl etip kórsetip, respublikamyzdaghy ózge últ ókilderin bizge qarsy aidap salugha tyrysyp baghuda.

Keyingi jyldary keybir ministrlikter men kәsiporyndarda, ózge de memlekettik mekemelerde, qoghamdyq oryndarda memlekettik til mәrtebesin kemsitip, onyng qoldanys ayasyn qasaqana taryltu faktileri aiqyn kórinis berude. Mәselen, medisinalyq oqu oryndarynda biyl orys synybyn bitirgen týlekterding arasynda 90 ball jinaghan talapker memlekettik grantqa týsti de, qazaq synybyn bitirgen oqushy 97 ball jinasa da grantqa ilige almady. Sol sebepti de keybir ata-analar úl-qyzdaryn orys mektepterine auystyryp jatyr. Óitkeni oqu aqysy jyl sayyn sharyqtap barady.

Til tónireginde biz kóterip otyrghan mәseleler - tikeley memleketting atqarar sharualary. Demek, onyng býgingi qordalanyp qalghan mәselelerining sheshimin tappauyna da tek biylik jauapty. Sondyqtan biz býgingi «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna qatysushylar atynan joghary biylikke qanshama jyldardan beri kóterip kele jatqan tómendegi talaptarymyzdy taghy da qoiygha mәjbýrmiz:

1. «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine memlekettik til sayasaty mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasyna «2012 jyldan bastap birte-birte memlekettik organdarda memlekettik til paydalanylyp, is-qaghazdary qazaq tilinde jýrgizilsin» degen norma qosylsyn;

2. QR Konstitusiyasynyng 7-babynyng orys tiline baylanysty ekinshi tarmaghy alynyp tastalyp, onyng ornyna «orys tili etnosaralyq, halyqaralyq til» dep jazylsyn;

3. Qazaqstannyng keybir sayasy kýshteri men qoghamdyq úiymdarynyng qatystyryluymen jasalyp jatqan Memlekettik til turaly zang jobasy Parlamentting biylghy kýzgi sessiyasynda qaralyp, 2012 jylgha deyin qabyldanuyn talap etemiz;

4. Osydan ýsh jylday uaqyt búryn biylik Qazaqstan Halqy Assambleyasy arqyly bastauyn «amerikandyq últtan» alatyn «qazaqstandyq últty» endirmekshi bolghanda, qoghamdyq úiymdardyng ýdere qarsy túrghany belgili. Biraq biylik ýstimizdegi jyly «Qazaqstandyq últqa» qayta kóshuimiz mýmkin ekendigin әigiledi. Olay bolghan jaghdayda «Men qazaqpyn», «Men úighyrmyn», «Men oryspyn» dep aitsanyz jauapqa tartylasyz. Últtyq, tildik mýddelerdi tikeley joygha alyp baratyn, búl qadamgha ýzildi-kesildi qarsy ekenimizdi taghy da eskertemiz;

5. Songhy jyldary biylik «Ýsh túghyrly til» sayasatyn qayta-qayta madaqtaumen keledi. Sonda osy «Ýsh túghyrly tildin» qaysysy memlekettik til? Búl da negizinen orys tilin memlekettik til jasau sayasatynan tughan shara. Respublikamyzda jas jetkinshektege ýsh tildi birdey ýiretu ayasynda qyzmet ete bastaghan balabaqshalar, mektepter, jogharghy jәne arnauly oqu oryndary ashyla bastady. Mәselen, Japoniyada bala 12 jasqa deyin tek ózining ana tilinde tәrbiyelenip, birinshi kezekte ana quatyn boyyna siniredi. Múnan keyin 100 til mengerse de óz erki. Osylay etken jaghdayda ghana býldirshin sanasynda eldik, últtyq, patriottyq sezimder berik oryn tebedi eken. Al biz ong qoly men sol qolyn anyq ajyrata bilmeytin 2 jasar sәbiyge birden ýsh til ýiretpekpiz. Búl әperbaqan shara pedagogika zandylyqtaryna mýlde qayshy bolghandyqtan, biz de oghan qarsylyghymyzdy bildiremiz;

4. Bógde el jәne otandyq aqparat qúraldarynyng shekten shyqqan arandatushylyq túrghydaghy maqalalary Tәuelsiz Qazaqstannyng ishki isine núqsan keltirushilik dep tanylsyn! Memlekettik jogharghy biylik organdary (Ýkimet) tarapynan múnday basylymdar qarjylandyrylmasyn. Qazaqstannyng Últtyq aqparat qauipsizdigin qamtamasyz etetin sharalar tez arada iske qosylsyn;

5. Mәdeniyet ministrligining qaramaghynda Til komiyteti qyzmet etip keledi. Turasyn aitsaq, ministrlik ayasyndaghy komiytetting qúzyry qordalanyp qalghan Memlekettik til problemalaryn sheshuge dәrmensiz. Sondyqtan «Memlekettik til agenttigin» qúrudy úsynamyz;

6. Elimizdegi qalalar men eldi-mekenderde týgeldey derlik alabajaq jarnamalardan ayaq alyp jýre almaysyz. Olar oryssha, aghylshynsha, tipti basqa tilderde kórinis tabady. Qazaqshasy sauatsyz, saqau jarnamalardan kóz sýrinedi. Múnday mәnsizdikti jәne basqa da problemalardy retteu ýshin «Til inspeksiyasyn» qúru qajet dep bilemiz;

7. Qazir әrbir mektep bitirushi týlek qay tilde oqyghanyna qaramastan qazaq tilinen test tapsyrady. Alayda, orys mektebin bitirgen oqushylar ýshin ol testing kórsetkishi esepke alynbaydy. Sondyqtan memlekettik tilden tapsyrylghan test barlyq jaghdayda Últtyq birynghay test nәtiyjesinde eskerilui tiyis;

8. Memleket basshylary men lauazymdy qyzmet iyeleri barlyq otandyq, sheteldik resmy kezdesulerde memlekettik tilde sóileuge mindettelip, respublika kólemindegi memlekettik is-sharalar, memlekettik tilde jýrgizilsin. Memlekettik tildi bilmeytinder ilespe audarma qyzmetin paydalanatyn bolsyn. Memlekettik tildi moyyndamaytyndar, ony oqyp, ýirenuge tyryspaytyndar - memlekettik qyzmetke alynbasyn.

«Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna qatysushy qoghamdyq úiymdar men sayasy partiyalar eldegi tildik ahualdy ýnemi nazarda ústaytyndyghymyzdy, eger biylik jogharydaghy talaptardy kezen-kezenimen oryndaugha niyet tanytpaghan jaghdayda nemese «2012 jyldyng ekinshi jartysyna deyin oryndaymyz» dep uәde bermese, býkil respublika kóleminde basqa da sayasy mәselelermen úshtasqan birlesken is-sharalar ótkizetinimizdi, 2011 jyldyng 17-jeltoqsanynda, yaghny Jeltoqsan kóterilisine 25 jyl tolghan kýni Respublika alanyna shyghyp, biylikke búdan da auyr talap qoyatynymyzdy jәne әdiletti sheshimge qol jetkizgenimizshe búl ruhany kýresti toqtatpaytynymyzdy mәlimdeymiz.

(Mәlimdeme «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasynda birauyzdan qabyldandy.)

«Abay-aqparat»