Qazaqta bir jaqsy sóz bar: «Qúdaydan ýmiti bar» deytin. Últtyng bolmys-bitimi, etikalyq ólshemderi, adam degen atqa ie tirlik keshuding býkil sharttary búl sózding tónireginde jasalyp jatady. «Ýmitsiz shaytan» boludan aulaq, Qúdaygha jetuding qadiri qazaqta әu bastan solay-tyn. Qylday qiyanaty joq Pәruәrdiygәrding rahym-shapaghatyna bólenudi ómirlik filosofiyasyna ailandyrghan búl júrtqa búl kýnderi «jón siltegish» «pirәdarlar» da kóp.     Adasqan, aljasqan sәtterimizge qayrylyp qarap qoyghanymyzdan abzal ne bar?..

Ámiri aspan astyn titiretken Shiydәtting jerde soghylghan júmaghy turaly anyzdy estip pe ediniz? Jaratushynyng sheksiz qúdireti men meyirimine shek keltirgen pendeshilik ne istetpeydi? Shiydәt paqyr júmaqtyng auyzdyng suyn qúrtar keskin-kelbetin, miualy baghyn, jannyng qalaghanyn tabar qanaghatyn, altyn-kýmisining jetisinshe jerden soghugha tyrysady. Dýniyening týkpir-týkpirindegi sheberlerdi jinap, jerdegi júmaq qúrlysyn bastaydy. Sonymen qoyshy, Alladan súramay-aq ózi jasap alghan júmaqqa kiru saltanaty jer-kókti titiretip, patsha aghzam asygha adymdap júmaqtyng bosaghasyn attaghanda jan tәsilim etedi. Jaratushy IYem alshanday basqan adamzattyng bosaghadan attauyna múrsat bermey, janyn jahannamgha alyp keluge Ázireyilge búiryq bergen eken. Júmaqty et pen sýiekten jaralghan pende balasy kóre almaytynday etip perdelep, qúpiya kýiinde qaldyrypty...

Qazaqta bir jaqsy sóz bar: «Qúdaydan ýmiti bar» deytin. Últtyng bolmys-bitimi, etikalyq ólshemderi, adam degen atqa ie tirlik keshuding býkil sharttary búl sózding tónireginde jasalyp jatady. «Ýmitsiz shaytan» boludan aulaq, Qúdaygha jetuding qadiri qazaqta әu bastan solay-tyn. Qylday qiyanaty joq Pәruәrdiygәrding rahym-shapaghatyna bólenudi ómirlik filosofiyasyna ailandyrghan búl júrtqa búl kýnderi «jón siltegish» «pirәdarlar» da kóp.     Adasqan, aljasqan sәtterimizge qayrylyp qarap qoyghanymyzdan abzal ne bar?..

Ámiri aspan astyn titiretken Shiydәtting jerde soghylghan júmaghy turaly anyzdy estip pe ediniz? Jaratushynyng sheksiz qúdireti men meyirimine shek keltirgen pendeshilik ne istetpeydi? Shiydәt paqyr júmaqtyng auyzdyng suyn qúrtar keskin-kelbetin, miualy baghyn, jannyng qalaghanyn tabar qanaghatyn, altyn-kýmisining jetisinshe jerden soghugha tyrysady. Dýniyening týkpir-týkpirindegi sheberlerdi jinap, jerdegi júmaq qúrlysyn bastaydy. Sonymen qoyshy, Alladan súramay-aq ózi jasap alghan júmaqqa kiru saltanaty jer-kókti titiretip, patsha aghzam asygha adymdap júmaqtyng bosaghasyn attaghanda jan tәsilim etedi. Jaratushy IYem alshanday basqan adamzattyng bosaghadan attauyna múrsat bermey, janyn jahannamgha alyp keluge Ázireyilge búiryq bergen eken. Júmaqty et pen sýiekten jaralghan pende balasy kóre almaytynday etip perdelep, qúpiya kýiinde qaldyrypty...

Arabtyng shól-jazira dalasynda týiesin joghaltqan bireu qatalap kelip, ghajayyp shahargha tap bolady. «Jangha ne kerekting bәri bar búnday keremetti ózim ghana emes, tuys-tughanym tipti býkil auylymmen kelip tamashalap, mýmkin bolsa mekendep qalugha bolar» degen oimen eki etegi jelbirep auylgha shabady bayghús. Shulap, shúrqyrap jetken auyl adamdary saghym kóshken qúmdy daladan basqa eshteneni kóre almay, eldi dýrliktirgen jigitti jazghyrady. Ol beyshara Qúdaydyng qúdiretimen Shiydәtting joghalghan júmaghyna tap bolghan miskin boluy mýmkin deydi eken keyingiler.

Qosh delik, ne bolsa da әiteuir júmaq degendi armandamaytyn adam balasy joq. Ibilisting azghyruyna shatylyp, kýnәhar bolyp jerge quylghannan bergi adamzat tәubesining qabyl bolghanda qayta qauyshary - sol әuelgi meken dep sanalady. Baghyt-baghdar núsqap, kelip-ketken Elshiler de kóp. Jay kelmedi, biraz kitaptar ala keldi. Qanshasyna erdik, qanshasyna sendik. Ol endi ýlken әngime. Eng qasiyeti - izgilik turaly ilim adamzat sanasynyng Úly múraty bolyp qala berdi. Payghambarlyq dәrejege kóterilmese de, Gomer, Dante, Shekspiyr, taghy da basqa adamzat alyptarynyng qasterli jazbalary Qúdaydan ýmiti bar ystyq jýrekterding baghyt-baghdaryna shamasynsha qyzmet etti. Yaghni, júmaq turaly shyryn qiyaldyng zúlymdyqpen ot pen suday otaspaytyn ara qashyqtyghyna eskertkishter qoydy. Dantening «Qúdiretti komediyasynyn» birinshi bóliminde tozaqtyng toghyzynshy qabaty «Kayn jylghasy» (óz tuysyna qastandyq jasaghandar), «Antenor jylghasy» (otan saudalaushylar), «Ptolemey jylghasy» (meymandargha jasyryn qastandyq jasaghandar), «Iuda jylghasy» (shapaghatshysyna opasyzdyq jasaghandar) dep bólinip, ony ertedegi Rim aqyny Vergiliyding әruәghynyng kómegimen aralap shyghatyny suretteledi. Adam minezining opasyzdyqqa basqan tústary auyr-jenildigine qaray toghyz qabat tozaqta toghyz týrli yshqynatyny tәubendi esine týsiredi. Shygharmany oqyp otyrghanynda júmaqqa barar joldyng (anyghynda adamsha ómir sýrudin) qaltarysynda búghyp jatqan adam nәpsisining aiuandyghy anaghúrlym aiqyndala týsedi. Eskirmes eskertkishter dep otyrghanymyz sol ghoy...

Ózimizge oralayyqshy. Biz de «keshtik ghúmyryng bolsa, týstik mal ji» dep, eki dýniyening qyzyghyn teng kóruge talabymyz, talpynysymyz asa joghary halyqpyz. Ápendeligimiz de bar. Bayaghyda auyldy jau shauyp, besin namazyn ótep jatqan saylauyt azamattar myltyghyn alyp, kermede túrghan atqa jarmasudyng ornyna sәjdeden bastaryn kótermey ekpettegen kýii qalypty. Onysy «namaz ýstinde ólsem júmaqtyng tóri meniki, qúlshylyghyndy jasap jatyp kep qaldyq. Iya, Qúday!» demekshisi kórinedi. Ashugha basqan el aghasy tonqandap jatqan júrtty qamshymen dyrityp, әzer oryndarynan túrugha kóndiripti. «El ýshin shayqasyp, shahit keshseng súrausyz barasyng júmaqqa» dep birazymen saudalasqan da kórinedi. Abaydyng jýregi órtenip, Haq Taghalany baqay qulyqpen aldaghysy keletin júrttan ólerdey jiyrengeni sol ghoy. Jaratushysyna syltau aityp, mindetsinetin halyqtan qanday dos tabady jaryqtyq? «Allagha auyz jol emes, yntaly jýrek, shyn kónil» ekenin aita-ayta jaghy sualghan sol qariyany әli tyndamaghan kýii últ qartayyp barady...

Anda-sanda radioqabyldaghyshtyng qúlaghyn búrap  qalghanda Aqan serining «Qúlageri» Jәnibek Kәrmenovtyng oryndauynda bozday jóneletini bar.

«Jel bolsa qamys basy mayda-au deymin,

At qostym at aidaushy aida deymin.

Aldynghy at baran bolmay, qylang boldy-au,

Jyghylmasa qúlager qayda deymin. Áy, Bóribay, әidәy Bóribay-әi... Jýrekti solqyldatyp, janaryna jas ýiiriltetin osy әndi estigen sayyn jazyqsyzdy qan-qaqsatqan, asqan qattygezdikti ózing jasaghanday kónil-kýige beriletining shyndyq. Serini esirkegendey minez tanytatynymyz ótirik emes.  Qazaq aspanynda «shyryldaghan sәbiydey mazamyzdy alghan» múnly maqamnyng jýrekting tynyshtyghyn qashyra  beretini de, býkil últ bolyp jauap beruge túrarlyq kýnәning talayyn jasaghan, jasap ta jatqandyghymyzdan ba dep te oilaysyng keyde. Onday úyatty adal perezentimiz Múqaghalisha sezinsek «ol da mening soraqy aghattyghym». Ózimizge jasaghan obalymyz azday, músylmandyqtyng paryzyn әldeqashan ótep tastaghan jan sekildi «Tolstoy islam dinin qabyldapty, ómirining sonynda músylman bolypty» dep mәz-mәiram bolyp jatatynymyz bar. Nesine sýiindik, nesine quandyq? «Adamzattyng bәrin sýigen» jýreking kózi biz kórgen nýkteden basqa qiyrda. Áytpese Abaydyng siltegen jolynan adasyp jýrgende, Tolstoydy dos tútar hal neshik? Izgi Sózge ilanar qúlaq bolsa...

Izgi Sóz degennen shyghady, keshegi Kenestik zamannyng izgilik turaly ilimine ýnilgende býgingidey «Allagha auyzben jol salghan» dogmalyqtan anaghúrlym biyik últ ruhaniyatynyng tútastyghy, imandylyq taqyryby birden kózge shalynady. Úly klassikterdi bylay qoyghanda, sol kezde ortanqol sanalatyn jazushy Zeytin Aqyshty alayyqshy. «Jayau Musa» romany qanday kórkem tilmen súlulyq jayly syr shertedi. Romanda    ólispey berispeytin qarsylastargha ainalghan eki myrzanyng (Shormannyng Mústafasy men Jayau Músanyn) bastarynyng pispey ketkeni jayynda әngime óriledi. It kórmegen qorlyqty kórsetip, ózin it jekkenge aidatqan Shormannyng Mústafasy qaytys boldy degendi estigende Jayau kýrsinip: «alysugha da, arpalysugha da túratyn, azuy alty qarys arystan edi. Imany salamat bolsyn!» degendi, jazushy óz oiynan jazsyn yaky estigenin jazsa da kir týspegen kisilikting kirpiyaz beynesi oqyrmandy oilandyrady. «Ne degen eniregen erler ei!» deysing ishtey. Dalalyq etikalyq-estetikalyq ólshemning búnday ýlgisi, kórkem sheberlik HH ghasyr әdebiyetining ózekti taqyryby boldy. Payghambarymyzdyng hadiysinen «tek qana jaqsy sóilender» degen joldardy úshyratamyz. Búndaghy «jaqsy Sóz» - qaraqan bastyng tileuinen ozbaytyn jәy sóz emes, kórkem sóz bolsa kerek. Agha buyn solay sóiley aldy. Mәsele bizde. Ómir sýruding arazan qyzyqqa bet búruynyng astarynda da qúlaqtan azghan qúlyqsyzdyghymyz jatuy әbden mýmkin. Sózi kórkem bolmaghan jannyn, ómiri qara bayyr. Óitkeni Sóz zattanady...

Shiydәtting qoldan túrghyzghan júmaghy sekildi, әlem-jәlem ótirikpen boy kótergen, izgi Sózden jýgen ústaghan qoghamnyng aqyrzamangha úshyraytynyn elestetuding ózi qorqynyshty. Qyzyl sózding qyrmany qyzyp-aq jatyr...

«Abay-aqparat»