Sәrsenbi, 27 Qarasha 2024
Janalyqtar 2489 0 pikir 7 Qazan, 2011 saghat 05:00

Jarasbay Sýleymenov. «Óz basym qazaq tilin bilmeytinderden qorqamyn»

Jarasbay Sýleymenov:
«Petropavlgha Qyzyljardy qaytyp beruimiz kerek» dep shyryldaghanymyzgha da bir jyl ótipti. Arnayy deputattyq saual joldap, Qyzyljardy qaytarayyq dep úsynys jasaghan QR Mәjilisining deputaty Jarasbay Sýleymenovting búl joldauynan keyin de esh ózgeris bola qoymady. Deputat bastap, BAQ qostap, Qyzyljar ýshin kýres bastaghanymen, «bayaghy jartas - bir jartas» kýiinde qaldy. Deputatpen býgingi әngimemiz de osy Qyzyljar taqyrybynan bastaldy.

Jarasbay Sýleymenov:
«Petropavlgha Qyzyljardy qaytyp beruimiz kerek» dep shyryldaghanymyzgha da bir jyl ótipti. Arnayy deputattyq saual joldap, Qyzyljardy qaytarayyq dep úsynys jasaghan QR Mәjilisining deputaty Jarasbay Sýleymenovting búl joldauynan keyin de esh ózgeris bola qoymady. Deputat bastap, BAQ qostap, Qyzyljar ýshin kýres bastaghanymen, «bayaghy jartas - bir jartas» kýiinde qaldy. Deputatpen býgingi әngimemiz de osy Qyzyljar taqyrybynan bastaldy.

-Jarasbay agha, Petropavldyng atyn Qyzyljargha auystyru kerek dep deputattyq saual kótergeninizge de mine, bir jyl bolypty. Bir jyl ótse de, qalanyng aty bәz-bayaghy qalpynda. Qyzyljar bolsyn dep Siz bastap, BAQ qostap, dabyl qaqqanymyzben, biylikting búghan selt etpeuining syry nede? Resey bir kezdegi Leningradty - Sankt-Peterburg dep, Stalingradty-Volgograd dep eski atauyn qaytaryp berdi. Sankt-Peterburgtyng qayta óz esimin iyemdengenine reseylikter esh qarsy bola qoyghan joq. Endeshe, biz nege óre týregeldik?
- IYә, uaqytta toqtau joq, Qyzyljar mәselesin kótergenimizge bir jyl óte shyghypty. Sol kezde mende ýkimet basshysyna deputattyq saual joldasam, qalanyng atauy birden ózgere qalady degen oy bolghan joq. Keybireulerding óre týregeletinin, óneshin sozyp ózeureytinin bilgem. Biraq kóp uaqyttan beri halyqtyng kókeyinde jýrgen oidy qozghau, ortagha salu, sónip bara jatqan ýmitti qayta tútatu kerek boldy. Óitkeni Qyzyljar atauyna qarsylyq «bildirip jýrgender» bizding aitqanymyzdan shyghyp qayda barasyndar, tyrp etkizbeymiz dep masayray bastaghanday edi. Saual arqyly kóp nәrsege kóz jetkizdik. Elimizde últtyq mýddeni bәrinen joghary qoyatyn, sol jolda eshteneden ayanbaytyn azamattar bar eken. Qazaq oyana bastapty! Saual joldanghannan keyin elimizding týkpir-týkpirinen kóptegen adamdar, aralarynda tanityndar da, tanymaytyndar da bar, ózime habarlasyp, qoldau bildirdi.
Saual jasadym,sonymen is bitti dep qarap otyrghan joqpyn. Búl mәselege terenirek boylap, ony sheshu joldaryn izdestirdik. Sóitip biyl sheshilmese, erteng sheshiletinine kóz jetkizdik.Dәl qazir ne qolbaylau bolyp otyr degenge kelsek, bayaghy qúldyq sanadan aryla almaghandardyng jasqanshaqtyghy men jaltaqtyghy, qazaqtyng óz arasynda birlikting joqtyghy ayaqqa týsken túsauday ilgeri basuymyzgha mýmkindik bermey otyr. Sol siyaqty el azamattarynyng bәri birdey mening Otanym-Qazaqstan degen úghymgha bas ie qoyghan joq. Sanada silkinis jasap, últyn shyn sýietin azamattardyng qataryn qalyndata alsaq aldaghy kezende múnday mәseleler jenil әri tez sheshiletin bolady. Búdan búl ondaghan jyldargha sozylatyn júmys degen úghym tumaydy. Bizge onomastika turaly jaqsy zang kerek. Eshkimge jaltaqtamay, sol zandy últ mýddesine qyzmet etetindey etip jasay alsaq, kóp nәrseden útarymyz anyq. Kýni keshe ghana ózimizben bir shanyraqtyng astynda birge ómir sýrgen elder - Qyrghyzstan, Resey, Belorussiya, Ukrainanyng tәjiriybesinen osyny angharugha bolady. Olarda «Geografiyalyq ataular turaly» arnayy zang qabyldanyp, jer-su ataularynyng memlekettik katalogy jasalghan. Polisha, Týrkiya, Vengriyada da osy saladaghy júmystar arnayy zangha sәikes jýrgiziledi. Osy zandarda kóshe ataularyn nemese ýilerding nómirlerin ózgertuding jenil joldary qarastyrylghan. Al bizde búl orayda kedergiler kóp. - Qyzyljar ghana emes, jalpy elimizdegi kenestik kezenning kózindey bolyp kele jatqan keybir audandar men auyldar da әli kýnge ózining bayyrghy attaryn qaytara almay otyr. Onamastika demekshi, halyqtyq jer-su, qala ataularynyng ózi erekshe әuezdiligi, әuendiligimen birden jattalyp qalady emes pe?!
-Bayqaysyz ba,oyymyz bir jerden shyghyp otyr. Shyn mәninde kezegin kýtip túrghan ister úshan-teniz. Ózining ósip-óngen jerine, tauy men tasyna, ózeni men kóline, say-salasyna deyin at qoyyp, aidar taghyp otyrghan, tarihyn tasqa qashaghan, ózining bolmys-bitimin, ejelden kele jatqan dalalyq dýniyetanymyn, tili men dilin, mәdeny ereksheligin, ruhany qúndylyqtaryn shashasyn shygharmay, shashyp-tókpey bolashaq úrpaqqa amanattay bilgen qazaq ýshin belgili jazushy, ghalym-etnograf marqúm Aqseleu Seydimbekting tilimen aitsaq, «...atau arqyly belgili bir jaratylys pen qúbylystyng mazmúndyq mәnin tanyp-týsinuge jol ashylady, baghdar aiqyndalady». Úly jazushymyz Múhtar Áuezov: «Bizding qazaq - jer aty, tau atyn әmanda sol ortanyng syr-sipatyna qaray qoya bilgen júrt. Qayda, qanday bir ólkege barsang da jer, su japan týzde kezdesken kishkene búlaq atynyng ózinde qanshama mәn-maghyna, sheshilmegen qúpiya syr jatady», - dese, halqymyzdyng birtuar perzenti Shoqan Uәlihanov: «Kóne týrki salt-sana, әdet-ghúrpynyng qaymaghy búzylmaghan qazaqtarda ómirding bir salasyn qamtityn tarihy oqighalarmen baylanysty jer-su ataulary, adam attary, taghy da basqalary este saqtalyp, atadan balagha jalghasyp jatady» dep, jer-su ataulary elding bolmysy, salt-dәstýri, tili-dini ekenin, eshqashan jón-josyqsyz, oisyz-mәnsiz kezdeysoq qoyyla salmaghanyn dәtteydi.Sayyp kelgende, múnyng bәri bizding býgingi tanda tek tarihiy-mәdeny múra retinde ghana emes, sonymen qatar qoghamdyq-sayasy manyzgha ie bolyp otyrghan onomastika mәselelerine kózqarasymyzdy aiqyndaugha tiyis.
Elbasymyzdyng Qazaqstannyng býgini men bolashaghy jayynda oy tolghaghanda ýnemi onyng kóne tarihyna sholu jasap, odan taghylym alu qajettigin eskertip otyruy da kezdeysoq emes. Osy arada Núrsúltan Ábishúlynyn: «Onomastika mәseleleri әrkez el basshylyghynyng nazarynda bolady. Búl rette jaltaqtaudyng esh qajeti joq. Jerding bayyrghy tarihy atauyna ýilespeytin, halqymyzdyng abyroyy men bedeline kólenke týsiretin, otarlyq kezennen qalghan ataulardan arylu kerek», - degen sózderin eske sala ketsek artyq bolmas.
IYә, býgingi tanda otarshyldyq pen totalitarlyq rejimder iydeologtarynyng onomastikany qoghamnyng tarihiy-mәdeny sanasyna әser etuding sayasy qúralyna ainaldyrghany, sonyng saldarynan qazaq onomastikasynyng ózindik bolmysyna, últtyq ereksheligine, әsirese onyng toponimikalyq jәne antroponimikalyq jýielerine orasan ziyan keltirilgeni, Qazaqstan kartasynyng edәuir búrmalaulargha úshyraghany taygha tanba basqanday belgili bolyp otyr. Keshegi solaqay sayasat eldi-júrtty salt-sanasynan aiyryp, ruhany tamyrynan ajyratu ýshin aldymen jer-su attaryn ózgertti, halyq sanasynda san jyldar sinisti bolghan ataulardyng syryna ýnilmey, tu-talaqay etti. Tәuelsizdigimizge biz osynday mýsәpir halde qadam bastyq. «Atau-nysangha tanylyp qalghan nәrse emes, ol tek qana qoghamda ómir sýredi jәne әrbir әleumettik qúbylys siyaqty әrqashan tarihy zandylyqtargha baghynady», - degendi eske alsaq, onomastikalyq júmystardy ýilestiruge, últtyq mýddemizge sәikestendiruge, onomastika jónindegi qaghidalarymyz ben tújyrymdarymyzdy Qazaqstan tәuelsizdigining býgingi ruhany biyiginen qayta qaraugha, eski ataulardy qalpyna keltiruge, tarihy әdilettilikti ornatugha jedel kirisip ketuimiz kerek edi. Tәuelsizdikting tanynda osynday bir qúlshynystyng el tarihyn qúrmetteytinderdi tyng izdenisterge bastaghany anyq.
- Osy atqarylghan ister elimiz tәuelsizdik alghannan bastap últtyq onomastika kenistigin ózining tól naqyshtarymen ajarlandyrugha berik baghyt ústady deuge negiz bola ala ma?
- Búl arada nyq sóileu qiyn,sodan da jauabymyz әrkez solqyldaq shyghady. Kósilip sóiley almay kýmiljiymiz.Óitkeni otarshyldyq pen totalitarlyq dәuirlerden qalghan ataulardan birtindep arylyp kelemiz desek te, әli sheshilmegen mәseleler, kezegin kýtip túrghan ister jetip artylady.Toqeterin aitsaq, elimiz, jerimiz ýsh ghasyrgha sozylghan otarlau kezenining onomastikalyq belgilerinen týbegeyli tazartylmay otyr. Ásirese, elimizding soltýstik, shyghys, ortalyq oblystarynda oryssha ataular әli de siresip túrghany kimdi de bolsyn qynjyltpay qoymaydy. - Ótken ghasyrlardaghy otarshyldyq zamandy, odan keyingi keshegi kenestik kezendi eske salatyn qalalar men audandardyng jәne jýzdegen eldi mekenderding ataulary әli kýnge orys tilinde tabjylmay túrghanyna naqty kim kinәli?
- Últtyq mýdde útatyn jerde arqany kenge salyp, mәselening sheshiluin saghyzday sozyp, tәuelsiz elding toponimikasy da tәuelsiz boluy kerek degendi eskermey kele jatqan ózimiz kinәlimiz.Osy ispen tikeley ainalysatyn onomastikalyq komissiyalardyng belsendiligi tym tómen ekenin jasyrudyng qajeti joq. Olar jýiesizdikke jol berip, ensesin tiktegen egemen elimizding býgingi janaru, órkendeu ýrdisine ilese almay otyr. Jalpy, osy isti algha bastyramyz desek,onomastikalyq komissiyalardyng júmysyn týbirinen qayta qúruymyz kerek. Olar óshkenimizdi zertteumen, zerdeleumen ainalysatyn,osy iske ýzdiksiz qozghau salyp otyratyn,túraqty júmys isteytin ghylymy ortalyqtargha ainalugha tiyis
. Shyntuaytyna kelgende, jer-su ataularyn ózgertu turaly bastamalardyng halyqtan shyghuy - mindet emes. Sebebi, búryn osy ataulardy ózgertkende biylik eshkimnen súraghan,eshkimmen aqyldasqan joq. Petropavlgha ejelgi Qyzyljar atauyn qaytaru turaly mәsele kóterilgende halyq atynan sóileuge qúmarlar ne istedi deniz?! Qyzyljardaghy memlekettik telearna qoghamdyq pikirtalas kluby degen sayt ashyp, dauys beru úiymdastyrdy. Orysy ormanday ónirde onyng nәtiyjesi qanday bolatyny aitpasaq ta týsinikti ghoy. Múny elimiz ýshin manyzdy, bolashaq ýshin manyzdy júmysty algha bastyrmaudy oilaghan әldekimderding jymysqylyghy dep bilemin. Óz basym eldi mekenderge, kóshelerge, nysandargha dúrys at beru, týptep kelgende, qazaq elin, últty, tarihty qúrmetteu dep týsinemin. Qazaqtyng jerin basyp,suyn iship jýrgen bauyrlarymyz osyny úmytpasa eken deymin.
Tarihy ataulardyng úrpaq iygiligi, atadan balagha jalghasyp kele jatqan asyl múra, qaytalanbas qúndylyq ekenin eskerip, ony jana mazmúnmen bayyta týsudi memlekettilikti nyghaytudyng basym baghyttarynyng biri retinde qarastyruymyz jәne ony eshqanday dau-damaysyz sheshuimiz kerek. Ony jer iyesi - qazaq jaqsy týsinedi. Al basqalar she? Ókinishke qaray, tәuelsizdik alghanymyzgha jiyrma jylday uaqyt ótse de, oryndy úsynysqa qarsy óre týregelu, qoqan-loqylyq jasau tiylmay otyr.

«Tildi satu tughan anandy satumen birdey»
- Juyrda memlekettik tilge baylanysty «ýkimetaralyq jiyndar, resmy kezdesuler memlekettik tilde jýrgizilsin!» degen saual kóterdiniz. Resmy kezdesuler men ýkimetaralyq jiyndardyng týbegeyli memlekettik tilde jýrgiziluine mýmkindik bar dep oilaysyz ba?
- Olay oilamasam búl mәseleni kótermes edim. Memlekettik tilimizding asa zor qoghamdyq jәne sayasy manyzyn eshkim joqqa shyghara almaydy.HH ghasyrdyng ayaghynda qazaq halqynyng tili men mәdeniyeti joyylyp, qúryp ketuge az-aq qalghany barshagha belgili. Sol sebepti, últymyzdyng joghyn qayta týgendeuge úmtylyp jatsaq, onyng nesi aiyp.Ana tilining uyzyna jaryp ósken, onyng qadir-qasiyetin bir adamday biletin Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev ózining "Tarih tolqynynda" dep atalatyn kitabynda : "Daugha salsa almastay qighan, ómirding kez kelgen orayynda әri qaruy, әri qalqany bolghan, әri bayyrghy, әri mәngi jas, otty da oinaqy ana tilinen artyq qazaq ýshin búl dýniyede qymbat ne bar eken? Áriyne, odan qymbat eshtene joq dep aitugha bolady. Ghasyrlar boyy qazaqtyng últ retindegi mәdeny tútastyghyna eng negizgi úiytqy bolghan - onyng ghajayyp tili"dep jazghan bolatyn. Respublika Preziydenti 1998 jyldyng 8 jeltoqsany kýni qol qoyghan "Qazaqstan Republikasyndaghy til turaly" Zannyng 4-babynda: "Qazaqstan halqyn toptastyrudyng asa manyzdy faktory bolyp tabylatyn memlekettik tildi mengeru - Qazaqstan Respublikasynyng әrbir azamatynyng paryzy. Ýkimet, ózge de memlekettik, jergilikti ókildi jәne atqarushy organdar Qazaqstan Respublikasynda memlekettik tildi barynsha damytugha, onyng halyqaralyq bedelin nyghaytugha mindetti", - dep kórsetildi.Kórip otyrsyzdar, Preziydent tarapynan qamshylau az bolyp jatqan joq.
Memleket tarapynan túraqty kónil bólinui nәtiyjesinde qazaq tilining qalyptasu jәne ony damytu prosesi qoghamda barghan sayyn búqaralyq qoldau tauyp, órge basuda. Memlekettik tilding qajettiligi men qoldanylu ayasy keneye týsti,Memlekettik tildi damytudyng tiyisti zannamalyq, instituttyq jәne әdistemelik bazasy jasaldy. 1997 jyly memlekettik tilding tek bir ghana til - qazaq tili boluyn bekitken "Tilder turaly" Zang qabyldandy. Osylaysha, memlekettik tilding rólin, jeke adamnyng qoghamgha tabysty kiriguining asa manyzdy sharttarynyng biri retinde ony mengeruding qajettiligin birte-birte, biraq týpkilikti sezinu jýzege asyp keledi.
Áriyne, jogharyda keltirilgen derekter"Til turaly" Zang qabyldanghannan bergi jiyrma jyl ýshin búl sonshalyqty maqtan eterliktey kórsetkish bolmaghanymen, kónilde "Qazaqstannyng ... memlekettik tildi damytugha baghyttalghan dәiekti oilastyrylghan sayasaty" arqasynda qazaq tilin nasihattau, ýiretu baghytyndaghy júmys osy qarqynmen jýrgizile beretin bolsa, bolashaqta búl kórsetkishter úlghaya týsedi degen ýmit úyalaydy.
Ol ýshin biylik te, atqarushy organdar da, jalpy júrtshylyq ta búl kórsetkishterdi úlghaytudyng bar amalyn qoldanuy kerek. Orayy kelgende, memlekettik til ayasyn keneyte týsu ýshin taghy bir tiyimdi amalgha osy uaqytqa deyin jetkilikti dәrejede kónil bólinbey kele jatqanyna nazar audarghym keldi. Ol turaly Elbasymyzdyng osydan on jyl búryn Halyqaralyq Qazaq tili qoghamy ózine "Ana tilining aibary" altyn belgisin tapsyru rәsimi kezinde: "...ana tilimizding qoldanylu auqymyn keneytu amaldarynyng biri - býkil respublika kóleminde ýlken mәjilisterdi ilespe audarmamen qamtamasyz ete otyryp, qazaq tilinde jýrgizuge kóshu" dep aitqan bolatyn.
- Saualynyzda «Alashqa aty shyqqan azamattar! Kósemdikterindi adaspay, týzu istender! Sender adassandar, artarynnan Alash adasady» degen Ahmet Baytúrsynovtyng sózin mysalgha keltirgen ekensiz. Halyqtyng kóshin bastaushy kósemderi - ziyaly qauym ókilderi ekeni belgili. Bizding ziyaly qauym qanshalyqty týzu jolmen kósh bastap keledi degen oidasyz?
- Til mәselesine kelgende ziyaly qauym ókilderine kinә taghugha bolmaydy. Tek bizde solardyng janayqayyna qúlaq asu jaghy kemshin. Desek te,qazir kimning ziyaly ekenin,kimning ziyandy ekenin ajyratu qiyn. Bir ghana mysal keltireyin,bizding elimizde jýzge, rugha bólinu órship barady. Sonyng otyn kósep jýrgender- qarapayym halyq emes, ziyalysymaqtar. Qazir ziyaly adamnyng bórkin kiyip alyp,sonyng salmaghyna shyday almay sýrinip-qabynyp jýrgender kóp. Qanshama uaqyt ótse de, Alash arystarynyn, Maghjannyn, Smaghúldyng oryndary ýnireyip bos túr.
- Syrtta jýrgen, shet memleketterde túratyn qazaq qandastarymyzdyng kóbi «ózge elde» jýrse de, ana tilin úmytpay, qazaq tilinde emin-erkin sóileydi de, jaza da alady. Bizde, óz memleketimizde últy qazaq bola túra, óz tilin bilmeytinderding sany jeterlik. Búl nening kórinisi?
- Jogharyda onomastikagha salasynda bolghan zorlyq-zombylyq turaly aittym ghoy. Búl da otarlaudyng zardaby.Osylay dep juyp-shaysaq, jauyrdy jaba toqu bolyp shyghady. Sodan beri de jiyrma jyl ótti ghoy. Ókinishke qaray, qandastarymyz óz tilderin mengere almay dosqa kýlki, dúshpangha taba boluda. Búghan ne deysiz. Namys joq. Últtyq sana-sezim tómen, toghysharlyq basym. Osylay tize bersek, ana tilin bilmeytin, bilgisi kelmeytin qazaqtardyng keypi tym siyqsyz bolyp shyghary anyq. Ókinishtisi sol, olar az emes.Ýirenem degender ýirenip jatyr ghoy. Men óz basym qazaq tilin bilmeytinderden qorqam.Tildi satu tughan anandy satumen birdey. Al Anasyn satqan adamnan ne kýtuge bolady?!

- Mәjilis deputattary songhy aptada kótergen mәselelerding biri - dinge qatysty órbigeni belgili. Sizding dinge kózqarasynyz qalay? Ózinizdi qanshalyqty dinshilmin dep oilaysyz?
- Jaqynda Mәjilis qabyldaghan «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zandy talqylaugha men de qatystym, úsynystar berdim, birazy qabyldandy. Din degende mening kóz aldyma әkem keledi. Ómir boyy kommunist bolghan әkem zeynet demalysyna shyqpay jatyp namazgha jyghyldy. Biraq meni tanghaldyrghany búl emes,orta mektepti bitirerde әkem qayda barmaq oiyng bar dep súraghanda, jurnalist bolghym keledi dedim. Ol oilanyp otyrdy da,Samarqandta din qyzmetkerlerin dayarlaytyn oqu orny bar deydi, soghan barsang qaytedi dedi. Búl men kýtpegen sóz edi. Ne derimdi bilmey qaldym, ýndemey qútyldym. Ákem de týsindi ghoy deymin, odan әri qinamady. Songhy jyldary mening de dinge kózqarasym kýrt ózgerdi. Qúdaygha senetin boldym. Diny әdebiyetterdi kóp oqimyn. Qayda jýrsem de,tanerteng de, keshke de Alla Taghalagha jalbarynyp, elimning tynyshtyghyn, qazaghymnyn, otbasymnyn, bala-shaghamnyng amandyghyn súrap jýremin. Biraq namaz oqymaymyn.Dinge den qoy ýshin belgili bir dayyndyq, jaghday kerek. Ol ýshin myna qarbalas tirshilikten, las dýniyelerding bәrinen shetteu kerek. Ázirshe mende onday mýmkindik joq.
- Elimizde biyl búryn-sondy bolmaghan astyq jinalghaly túr. Ol astyqqa Soltýstik Qazaqstannyng da qosqan ýlesi mol. Árbir jinalghan astyqta qarapayym diqanshynyng manday teri men tynymsyz enbegi jatqany belgili. Qyruar astyq jinap, eldi «as atasymen» qamtamasyz etip otyrghan diqanshy jerlesteriniz Sizge problemasyn aityp, jii kele me?
- Soltýstik Qazaqstan oblysy - ejelden mol astyghymen danqy shyqqan ónir ghoy. Biylghy astyqtyng shyghymy tipti eresen. Jazda auylda bolghanda, armansyz araladym, óz kózimmen kórdim. Oghan endi aua-rayy da әser etken shyghar. Degenmen, songhy jyldary elimizding qay ónirinde bolmasyn eginshilik mәdeniyetining aitarlyqtay jaqsarghany anyq.
Maghan deputat retinde shaghym aityp, kómek súrap keletinder az emes.Tek ózim saylanghan oblystan ghana emes,basqa ónirlerden de habarlasyp jatady. Kimge de bolsyn esigim ashyq. Búl - bir. Ekinshiden,ózim aimaqqa shyqqan sayyn qalada kóp bógelmey, auylgha asyghamyn. Soltýstik Qazaqstan oblysynda men barmaghan auyl joq desem, maqtanghandyq bolmaydy. Sol siyaqty Qyzylorda, Pavlodar oblystarynyng da biraz auyldaryn araladym. Jasyratyny joq, qazir auyldaghy jaghday mәz emes, týitkilder bastan asyp jatyr.
- Biyl tәuelsizdigimizding - 20 jyldyghy. 20 jylda elimiz birqatar ekonomikalyq kórsetkishterge qol jetkizdi. 20 jylda atqarylghan sharualar da az emes. Jalpy, últ retinde jetken jetistigimiz qanday, joghaltqanymyz she?
- Halqymyzdyng san ghasyrlar boyghy armany jýzege asyp, bodandyqtyng búghauynan bosap, tәuelsizdigimen qauyshqanyna, azat el bolghanyna jiyrma jyl tolghaly otyr. Jiyrma jylda biz keremet jetistikterge qol jetkizdik. Qytaylar:"Dәuir almasyp jatqanda ómir sýrme", - deydi eken. Sorymyz deuge kelmeydi, baghymyz shyghar, bizding zamanymyz eki dýnie arpalysqa týsken ghasyrlar toghysyna túspa-tús keldi. Biz «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» kenestik zamandy da kórdik, naryqtyng dauylyn da bastan keshtik...Bәri jadymyzda jattalyp qalghan. Babalarymyz «Ótken kýnde belgi joq» dese de, úmytylmaydy,jyldarmen birge janghyra beredi.
...1965 jyldyng jazynda Qyzyljardaghy №2 qazaq mektep internatynyng bir top joghary synyp oqushylary Mәskeuge baratyn boldyq. Quanyshymyzda shek joq. Mәskeu-Kenester elining astanasy, ony kórgen de, kórmegen de armanda. Biraq Mәskeu topyraghyna tabanymyz tiygennen keyin quanyshymyz su sepkendey basyldy. Múndaghylar «Qazaqstandy bilmeymiz» deydi. Qazaqpyn deseng kәdimgidey oilanyp qalady,qinalady, esterine týsire almaydy. Sengimiz kelmeydi. «Qazaqstandy,odaqtyng qúramyndaghy eng iri respublikalardyng birin, sol elding iyesin qalay bilmeydi? Búlar tarihty, jaghrapiyany oqymay ma?» dep tan-tamasha qalamyz. Qazir oilap otyrsam, bilgen de shyghar-au,biraq jeke el, tilektes halyq dep kózge ilmegenderi anyq edi. Osydan keyin basqalar - sonau múhittyng ar jaghynda jatqan Amerika, Angliya, Japoniya turaly ne aitugha bolady. Osylay bala jýrek túnghysh ret namysymyz tabangha taptalyp, tarihta esemiz ketip jatqanyn sezgendey bolyp edi.
Sol odaq ayaq astynan ydyrap, kenestik qúndylyqtar dalada qalghan, barshany qaytip el bolamyz, qaytip kýn kóremiz degen saualdar mazalaghan kezder de úmytyla qoyghan joq. Dýnie bir-aq kýnde astan-kesteng boldy. Jarty әlemge әmirin jýrgizip, qoyday jusatyp órgizgen kenestik biylik kelmeske ketti. Bir shanyraqtyng astynda týtin týtetip kelgen respublikalar birinen song biri egemendik alyp jatty. Biz de jana zamannyng esigin ashtyq. IYmene ashtyq.Sol kezderi kónilde ýmitten kýdikting basymyraq bolghany shyndyq. Búl el adamdardyng әleumettik kýizelisi men beyjaylyghy, psihologiyalyq shiyelenisi tәrizdi әleumettik dertterding synaghyna týsken kýrdeli kezeng edi. Preziydentting ózi "Qazaqstan joly" dep atalatyn enbeginde: "Biz "talmau kýidin" óliara jaghdayy sonshalyqty túraqsyz jәne ekijaqty bolatynyn, kez kelgen keshigu men teris sheshim qabyldaudyng zardaby "ólimmen ayaqtalatynyn" týsindik" dep jazdy ghoy.
Sýiinishtisi sol, tarih synynan sýrinbey óttik. Jiyrma jyl - tarih ýshin kóp uaqyt emes,qas-qaghym sәt! Alayda,osy uaqyt ishinde úly dalanyng tósinde jana memleket qúrylyp, onyng tiyimdi basqaru qúrylymdary qalyptasty. Al múnyng ózi ómirimizding barlyq salalaryn jedeldete janghyrtugha, eldigimizdi nyghaytyp, bolashaqqa nyq qadam jasauymyzgha jol ashty. El de, adam da ózgerdi, ómirding qay salasy bolmasyn, ózgeshe sipat alyp, jana arnagha týsti. Qazir bizding әleumettik-ekonomikalyq ósim dengeyi joghary qarqynmen damyp kele jatqan, memlekettik jәne qoghamdyq negizderi beri qalyptasqan, naryqtyq ekonomikagha batyl qadamdar jasaghan el ekenimizdi býkil әlem moyyndap otyr.
Joghaltqanymyz da az emes. Meni, әsirese, auyldyng býgingi jayy alandatady.Auyl jýdep ketti.Auyldaghy ahual búzyldy.Auyl qúndylyqtarynan airyldy.Osynyng bәri men ýshin ýlken ókinish. Onyng ýstine adamy qúndylyqtardan aiyrylyp jatqanymyz da jyghylghangha júdyryq bolyp tiyip jatyr. Qaltasy qampiyp jýrgenderding ishki dýniyesi shirik. Ruhaniyat dep atalatyn bәiterekting tamyry sualyp barady. Balalar kitap oqudan qaldy.Qoghamdy qatigezdik jaylap ketti... Osylay tize bersek,etegimiz jasqa tolady.
- Deputat retinde, aitynyzshy, últ ýshin ne istedim dep oilaysyz?
- Renjimeseniz,osy súraghynyzgha jauap bermey-aq qoyayynshy. Anany istedim,mynany istedim deuge tipti auzym barmaydy.


Ángimelesken Gýlzina BEKTASOVA

06.10.2011

http://www.turkystan.kz/page.php?page_id=37&id=6685

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1551
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3344
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6176