Beysenbi, 26 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 128400. Jazylghandar — 114821. Qaytys bolghandar — 1990
Ádebiyet 3082 1 pikir 27 Nauryz, 2020 saghat 16:02

Ár adamnyng ishinde «oba» ómir sýredi

Jiyrma eki jasynda Alibert Kamu ómirding mәnin ashugha sayahat jasady. Sonyng nәtiyjesinde ol әlemning nemqúraylylyghyna jәne adamnyng ómirdegi әreketteri tym maghynasyz bolatyndyghyna kóz jetkizdi. Ár adamda shýbәlәnu hәm kezdeysoqtyq kezenderi bolady, al Kamu ýshin búl erekshelik emes edi, degenmen, ol osy belgisiz kezenderden aman ótip, kýn sayyn ómir sýruge, jana oy izdeuge hәm ony ashugha qúlshyndy. Sebebi, ol ýshin «Daryn tek bir sәttik mýmkindik, ýlken enbek pen qaysarlyq qana ony danqqa ainaldyratyny» dausyz edi. Kamudyng ómir filosofiyasynan bólek, onyng tirshilikke  degen qúshtarlyghy, әlemning súlulyghyna degen sezimtaldyghy shygharmalarynda kórinis tapty. Adamnyng ishki qúndylyghy men maqsatyn jiti zerdeleui, ómirge qatysty manyzdy súraqtargha basa nazar audaruy biz sóz etkeli otyrghan avtordyng basty ereksheligi bolmaq. Ol ainalasyndaghy ghajayyp әlemdi baqylap, adam men әlemning tyghyz baylanysta ekenin aitqysy keldi. Ayta aldy da. Sol ýshin de Kamu bizge tanys әri beytanys jaratylystyng qúpiyalaryn ashugha jәne ony jiliktep týsindiruge niyetti bolghan aqyl-oy men ar-ojdannyng keremet ýlgisi. Ómirge jauap izdegen әr jýrek iyesi oy shynyrauyna batady. Al Kamu absurdtyq filosofiyagha tereng «sýngidi». Sonyng syryn izdedi. Tapty.

Ol bizge qiyn sәtterding kezdeysoq keletinin jәne búl turaly aitatyn uaqyttyng da tosattan bolatynyn eske saldy. 1941 jyldyng qantarynda Alibert Kamu januarlar arqyly adamdargha tez  taralatyn jәne Aljir jaghalauyndaghy Oran dep atalatyn «qarapayym qalanyn» túrghyndarynyng jartysyn jantәsilim etken  virus turaly romanyn jazudy bastady. Kóp keshikpey 1947 jyly jaryq kórgen «Oba» romany atyshuly soghystardan keyingi eng ýlken Europalyq roman retinde qazirge deyin qoldan-qolgha ótip, kóp oqylyp keledi. Shygharma bas keyipker dәriger Rionyng óli egeuqúiryqty kezdestiruinen bastalady. Bir apattyng bolarynan sekem alghan dәrigerding kóniline mazasyzdyq ornaydy. «Kýlli qala qazir egeuqúiryqtar turaly gu-gu etedi, tipti búl iske gazetterding ózi aralasyp ketti»,– delinedi shygharma. Bas keyipkerding kýdigi shyndyqqa jalghasyp, kóp úzamay oba indeti taralady, tosynnan kelgen auru bireuden-bireuge tez júghymdalyp, әr kóshede dýrbelender beleng alady. Oran qalasynyng jartysy egeuqúiryqtar ólikterining tasqynyna ainalady. Osy bir alapat dertti auyzdyqtaugha úmtylghan keyipkerding tynymsyz jantalasy, kýresi, taghdyry beynelengen búl shygharmadan biz әlemning әr qiyryn beymaza etken qazirgi adamzat balasynyng jýdeu keypin kóremiz. Kamudyng osy shygharmada «Álemde әr kezde de oba bolghan, әr kezde de soghys bolghan. Alayda, oba da, soghys ta júrtty әdettegidey tútqiyldan basqan» deui adam balasynyng asyp-tasqan shaghynda, dýniyeni qamsyzdyq, arsyzdyq, jalghandyq pen toyymsyzdyq biylegen sәtte tútqiyl jaghdaylar qaytalanyp túratynyn aitu ekeni shyndyq emey nemene? Nobeli әdebiyet syilyghynyng eng jas iyegeri «Obany» jazu ýshin tarihta bolghan oba keseli men onyng zardaptaryna kóz jýgirtip, 14 ghasyrda europada shamamen 50 million adamnyng ómirin qighan qaraly ólim, Lombardiya men Venesiya jazyqtarynda 280 000 adamdy ómirimen qoshtastyrghan Italiya obasy, 1665 jylghy Londondaghy oba keselining jappay taraluy, osydan eki ghasyr búrynghy qytaydyng shyghys jaghalauyndaghy qalalardy qiratqan aty jaman auru turaly ýlken izdenisterge baryp, shynayy oqighalargha kóz jýgirtkenin bile alamyz.

Kamudyng «Obasyndaghy» keyipker men kótergen taqyryby oqyrman jaqsy biletin «Jattaghy» keyipker men taqyryptan әldeqayda bólek dýniye. Biraq ol búl tuyndysynda da ózi tereng zerttep jýrgen absurdtyq filosofiyany tu etip kóteredi. Romandy oqy kele bayqaghanymyz, Kamu «Oba» romanyn birneshe maqsatta jazghandyghy aiqyn kórinedi. Ol tabighy apat, oba keseli siyaqty jaghdaylardy roman oqighasy retinde kiristirip, tabighattyng adamzatqa qarsylyghyn absurdtyq iydeyamen payymdaydy, sodan keyin әr týrli keyipkerlerding qalay әreket etetinin kórsetedi. Ol óz taqyrybyna nazar audartty, adamzat balasynyng kez-kelgen uaqytta kezdeysoq joyylyp ketuine, әlde bir virus, jazatayym oqigha nemese adamdardyng qalypsyz is-әreketteri sebepker bolatynyn úghyndyrghysy keldi. Kamu óz shygharmasynda sóz etken Oran halqy kezdeysoq kelgen indetti bastaabynda qabylday almaydy. Qalanyng tórtten bir bóligi apatqa úshyraghan  kezde de, olar búl jaghdaygha seninkiremeydi. Dәriger ainalasyndaghylardyng qasiretin azaytu ýshin tynbay júmys isteydi. Sol ýshin ol «Obamen kýresuding jalghyz әdisi – tózimdilik», – deydi. Aqyry, toghyz aidan astam uaqyttan keyin obanyng beti qayta bastaydy. Biraq avtor «oba eshqashan ólmeydi, ol biz ómir sýretin bólmelerde, jertólelerde, qala berdi sandyqtarda, qol oramaldarda jәne eski qaghazdarda tózimdilikpen kýtip otyrady, ol egeuqúiryqtardy oyatyp, olardy qaysybir qalada jan tәsilim bolugha jiberedi» degen oiyn jasyra almaydy. Kamu bizding zamanymyzdaghy eng myqty epiydemiologtardyng qolynan kelmeytin ghylymdy jaqsy bilegendikten emes, ol adam tabighatyn dúrys zerttey alghany ýshin qymbatty bolmaq. Sol ýshin de ol «Ár kimning ishki әleminde ózi bar, búl oba, óitkeni býkil әlemde eshkimde immuniytet qalghanjoq» , – dep kesetedi.

«Obada» Kamu әr týrli absolutti keyipkerler jasaydy,    olardyng әrqaysysy ózining absurdty sheshimin izdeydi. Búl Kamudyng keremet dramalyq stiylining jarqyn ýlgisi. Filosofiyalyq túrghydan oba – ghalamnyng týsiniksizdigining belgisi. Ol adamnyng ómirine eshqanday eskertusiz jәne tosattan enedi, jәne oghan qarsy kez-kelgen jenis adamzatqa mýmkindik әkeledi. Biz sóz etip otyrghan «Oba» romany adamnyng zúlymdyghyn emes, zúlymdyqty manyzdy tirshilik iyesi retinde beyneleydi. Búlay deytinimiz, Kamudyng әr shygharmasyna nazar salsaq, basty aitary, zúlymdyq pen absurd eshqashan joyylmaydy degenge sayady. Adamzattyng myna belgili әri beymәlim ómirdegi maqsatyn úghynugha jeteleytin birdene bar desek, ol bizding maghynasyz tirshiligimyz ekenin qayta-qayta aitugha tura keledi. Kamu bir sózinde:«Bizde qauip pen qughyn-sýrgin atmosferasy ómir sýrdi. Oba degenimiz túnshyghu. Men osy oiymdy jalpy adamzatqa, ghalamgha jetkizgim keldi»,– deydi. Kórdiniz be? Shygharmadan biz izdegen shyndyqty avtor ózi osylay anyqtap aityp beredi. Al bizding qosarymyz, eger «Oba» romanyna basty arqau bolghan oba oqighasyn alapat soghysqa tenesek, onda obamen kýresetin Kamudyng әr keyipkeri batyl sarbazdar bolmaq, oqshaulanghan jәne jer audarylghan otbasylar men qúrban bolghandar qaharmandar. Al qaladaghy karantin – strategiyalyq úrys aimaghy. Romannyng sonynda key keyipkerler jeniske jete bermeydi. Olar adamnyng absurdqa qarsy sәtsizdigining belgisi. Kezinde әdebiyet zertteushisi Tomas Merton Kamudyng osy shygharmasy turaly «Obany óz stiylimen emes, baqyt pen mahabbat turaly jazsa bolar edi»  degen pikir aitqan edi. Degenmen, Kamu izdegen shyndyq pen ómirding maghynasy baqyt pen mahabbatan túra ma, soghan oy jýgirtetin sәt kelgen siyaqty. Biraq Kamudyng óz sózimen aitqanda «Birde-bir keremet tuyndy jek kóru men jiyirkenuge negizdelmegen».

Qazir әlem halqyn koronoviros deytin indet mazalap, ýreylendirip jatyr. «Obadaghy» oqighalargha salystyrsaq, bit talay úqsastyq tabamyz. Ol kezde de adamdar tútqiyl kelgen indetke senbegen, salghyrttyq tanytqan. Ol kezde de alapat indet januarlardan taraghan, eng bastysy, ol kezde de adamdar sanasyn ósek pen jalghan aqparattar túmshalaghan, gazetter men mediyalar bas maqalalaryn indet turaly jazbalargha arnaghan. Osy arada Kamudyng «Obasy» bizge neni aitady degen zandy súraq tuady. Kamudyng obasy bәri keneteten bolatynyn, adamdardyng raqymsyzdyghy men toyymsyzdyghy, dostyq pen mahabbattyng taban astyna taptaluy, nemqúraylylyq pen salghyrttyqtyng sanany jaulauynyng zardaptargha jeteleytinin úghyndyrady.

Dýisenәli Álimaqyn,

Qazaq Ádebiyeti gәzeti.

Abai.kz

1 pikir