Kәribay MÚSYRMAN. Maghjannyng sәuegeyligine senemin
Jyr payghambary atanghan Maghjannyng sәuegeyligine qayran qalamyn. «Saghyndym» atty óleninde úly aqyn:
Qalyng elim, qalyng qara aghashym,
Qayraty mol, aibyndy er alashym.
Ózi-aq qúlar, syryng berme, sabyr qyl,
Aqymaqtar bayqamaghan shamasyn, - dep qylyshynan qan tamghan kenestik imperiyanyng da kýni tausylyp, ózi-aq qúlap tynatynyn aldyn ala boljap aityp ketken emes pe?!
Osylaysha, ana tilimizding qily zamandaghy qiyn taghdyryna qaramastan, núrly júldyzday eshqashan óshpeytinin, týrik balalaryn bauyryna tartatyn sәuleli kýnderi tuatynyn keremet senimmen aityp ketken.
Qúdaygha shýkir, qazaq tilining osydan 20 jyl búrynghy jaghdayyn býgingimen salystyrsaq, seng sógilgendey serpilis barlyghyna kózimiz jeteri anyq. Ásirese, Kenes ókimeti túsynda últsyzdandyru sayasaty erekshe ekpinmen jýrgizilgen Qyzyljar ónirinde memlekettik tilimizge degen kózqaras týbegeyli ózgerip, kónilge ýlken ýmit úyalatatyn betbúrys bastalghandyghy aiqyn bayqalady.
Jyr payghambary atanghan Maghjannyng sәuegeyligine qayran qalamyn. «Saghyndym» atty óleninde úly aqyn:
Qalyng elim, qalyng qara aghashym,
Qayraty mol, aibyndy er alashym.
Ózi-aq qúlar, syryng berme, sabyr qyl,
Aqymaqtar bayqamaghan shamasyn, - dep qylyshynan qan tamghan kenestik imperiyanyng da kýni tausylyp, ózi-aq qúlap tynatynyn aldyn ala boljap aityp ketken emes pe?!
Osylaysha, ana tilimizding qily zamandaghy qiyn taghdyryna qaramastan, núrly júldyzday eshqashan óshpeytinin, týrik balalaryn bauyryna tartatyn sәuleli kýnderi tuatynyn keremet senimmen aityp ketken.
Qúdaygha shýkir, qazaq tilining osydan 20 jyl búrynghy jaghdayyn býgingimen salystyrsaq, seng sógilgendey serpilis barlyghyna kózimiz jeteri anyq. Ásirese, Kenes ókimeti túsynda últsyzdandyru sayasaty erekshe ekpinmen jýrgizilgen Qyzyljar ónirinde memlekettik tilimizge degen kózqaras týbegeyli ózgerip, kónilge ýlken ýmit úyalatatyn betbúrys bastalghandyghy aiqyn bayqalady.
Sonau 1990 jyly Petropavlda «Qazaq tili» qoghamynyng jergilikti belsendileri «qaladaghy orys mektepterining janynan alghash ret qazaq synyptaryn ashtyramyz» dep bastama kóterip, sol jyly mektep tabaldyryghyn attaytyn balalary bar 80 qazaq otbasyn tizimge alyp, ýy jaghalap ýgit jýrgizgen-di. Sonda 20 shaqty ata-ana: «Qazaq tili kimge kerek? Orys tilin bilmeytin adam erteng nan taba almay, dalada qalady. Biz balamyzdy orys tilinde oqytamyz» dep bir-aq qayyryp, esikterin tars japqan. Al últjandy azamattardyng janayqayy sanalaryna sәule týsirgen 60 shaqty ata-ana sol jyly mektepke baratyn qaradomalaqtaryn qazaq synybyna beruge uәde etken. Alayda kópshiligi sózderinde túrmay, aqyry kýzde 20 mynday qazaghy bar shahardan ana tilinde bilim alugha shyn yqylas bildirgen nebary 15-aq otbasy tabylghan. Sóitip, qaladaghy №3 orys mektebining janynan 15 qazaq balasynyng basyn әreng qosqan alghashqy qazaq synyby ashylghan edi.
Keyinirek Qyzyljar qazaqtarynyng ótinishimen kórnekti jazushy, Petropavl qalasynyng qúrmetti azamaty Safuan Shaymerdenovting Ýkimet basshylaryna jolyghyp, el amanatyn oryndaugha ayanbay atsalysuynyng arqasynda oblys ortalyghynda 320 oryndyq klassikalyq gimnaziyanyng qabyrghasy qalandy. Sol kezdegi oblys әkimi qalalyq oqu bólimining bastyghynan: «Týbinde 320 oryn tarlyq etpey me?» dep súraghan kórinedi. Sonda ol: «Osyny toltyratyn shәkirt tabudyng ózi onaygha týspeyin dep túr. Búdan ýlken mektepting qajeti joq bizding qaladaghy azghantay qazaqqa» dep azar da bezer bolypty. 1996 jyly ashylghan sol bilim ordasyndaghy oqushylar sany bertingi oqu jyldary 1 mynnan asyp jyghylyp, olardy eki auysymmen oqytugha kóshuge jәne qosymsha ghimarat izdestiruge tura keldi.
Qazaq tiline degen jappay betbúrystyng dýmpuimen Tәuelsizdik jyldarynda Petropavl qalasynda janadan bes qazaq mektebi ashylyp, olardyng jalpy sany altygha jetti. Al qalada songhy salynghan 1100 oqushygha arnalghan qazaq mektep-gimnaziyasy 2007 jyly paydalanugha berilgen bolatyn. Sodan keyin әlemdik qarjy daghdarysy kiyligip, petropavldyq ata-analar qolqalap súrap jýrgen jetinshi qazaq mektebin salugha qarjy bólinbey qaldy. Osyny eskergen oblys әkimi Serik Bilәlov 2008 jylghy múghalimderding dәstýrli tamyz mәslihatynda qala basshylaryna oqushylar sany azayghan orys mektepterining janynan qazaq synyptaryn ashu jóninde tapsyrma bergen edi. Sodan beri qaladaghy 12 orys mektebining janynan qazaq synyptary ashylyp, olar aralas bilim mekemelerine ainaldyryldy. Olarda ótken oqu jylynda 400 qarakóz býldirshin óz ana tilinde bilim aldy.
Jasyratyny joq, Petropavldaghy qazaqtardyng ýles salmaghy 20 payyzdan endi ghana asqandyqtan, múndaghy tildik orta oryssha bolyp qalyp otyr. Balalargha mektep pen otbasynan tys oryndardyng kópshiliginde orys tilinde qarym-qatynas jasaugha tura keledi. Aulalarynda aralasatyn tetelesterining de deni - últy basqa balalar. Sondyqtan taza qazaq mektepterinde oqityn oqushylardyng ózi de orys tilin túrmystyq sóilesu tili dengeyinde, al qazaq tilin әdeby til dengeyinde qatar mengeru ýstinde. Múghalimder bolsa, sabaqtardyng arasyndaghy shaghyn ýzilisterde bir-birimen oryssha sóilesuge beyim túratyn oqushylardy ózara qazaqsha tildesuge shaqyryp әlek bolyp jatady. Osy túrghydan alghanda, taza qazaq mektepterindegi tildik ahualdyng aralas mektepterdegiden asyp túrghany shamaly. Demek, Petropavl qalasyndaghy qazirgi naqty jaghdayda bos oryndar jetkilikti orys mektepterining janynan qazaq synyptaryn ashyp, olardy aralas mektepke ainaldyrudy qúptamaudyng qisyny joq siyaqty. Onyng ýstine býgingi tanda orystildi oqushylardyng da memlekettik tildi mengeruge degen ynta-yqylastary aitarlyqtay ekendigin de eskermey bolmaydy. Mәselen, ótken oqu jylynda oblysymyz boyynsha, últy basqa 312 ata-ana ózderining úl-qyzdaryn qazaqsha oqytudy jón kóripti. Olardyng qatary jyldan-jylgha qalyndap kele jatqanyn da aitqan jón.
Búghan qosa, ana tilimizge memlekettik til mәrtebesi berilgennen keyin Qyzyljar ónirindegi qazaq auyldaryndaghy ata-analar arasynda keninen ýgit-nasihat jýrgizuding arqasynda Kenes ókimeti túsynda orys tilinde oqytugha kóshirilgen 94 qazaq mektebi týgel qalpyna keltirildi. Al biylghy oqu jylynda 6 aralas mektep taza qazaq tilinde oqytugha kóshirildi. 20 jyl ishinde ana tilimizde tәlim-tәrbie beretin ondaghan jana mektepter men synyptar, balabaqshalar ashyldy. Oblystaghy mektepke deyingi mekemelerding bәrinde memlekettik tildi ýiretu qolgha alyndy. Osynday iygilikti isterding nәtiyjesinde, ótken oqu jylynda jalpy orta bilim ordalarynda qazaqsha oqyghan qazaq balalarynyng sany 62 payyzgha deyin jetti.
Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstan halqy assambleyasynyng ýstimizdegi jylghy sәuir aiynda bolghan HVII sessiyasynda sóilegen sózinde: «Basym baghyttardyng biri - barlyq etnos ókilderining qazaq tilin mengeruine yqpal etu bolyp qala beredi. Biz 2017 jylgha qaray memlekettik tildi mengergen qazaqstandyqtardyng sany 80 payyzgha jetsin, al 2020 jylgha qaray odan da kóp bolsyn degen maqsat qoydyq. 10 jyldan keyin mektepterimizding týlekteri qazaq tilinde 100 payyz sóileytin boluy tiyis» dep qadap aitty.
Al aramyzdaghy tym synampaz aghayyndardyng Preziydent aiqyndaghan osynau aibyndy mindetti jýzege asyrudyng naqty joldaryn qarastyryp, bilekti sybana iske kirisuding ornyna, oghan kýmәn keltirip, qazaq tilining taghdyry qyl ýstinde dep qara aspandy tóndirip jýrgeni mәlim. Meninshe, múnday sary uayymgha salynudyng qisyny shamaly. Óitkeni ózge ónirlerdi aitpaghanda, qazaghynyng sany býgingi kýni nebary 34 payyzdy әreng qúrap otyrghan bizding oblystyng ózinde ana tilining kenes zamanynda bitelip qala jazdaghan búlaghynyng kózi qaytadan ashylyp, kóktemde múzy erigen Esil ózenindey qozghalysqa kelip, algha jyljyp agha bastaghanyn kórmeu kórsoqyrlyq bolar edi.
Juyrda Kókshetau qalasynda ótken Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng V qúryltayynda sóilegen sózinde Mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múhammedting aldaghy uaqytta qabyldanatyn til turaly jana zangha memlekettik qyzmetshiler ýshin memlekettik tildi biluding mindettiligi turaly bap engizuge kýsh salamyz dep uәde bergeni, kónilimizde mazdaghan ýmit otyn ýrley týskendey әser etti. Mine, osynday oryndy talaptar qoyylghan «Memleketik til turaly» zandy qabyldau - ana tilimizding qoldanylu ayasyn odan әri keneytu baghytyndaghy kelesi bir asa manyzdy qadam bolary kәmil.
...Óz basym, ózgening emes, úly Maghjannyng sәuegeyligine senemin.
Kәribay MÚSYRMAN,
Qazaqstan halqy
assambleyasynyng mýshesi,
Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy
Soltýstik Qazaqstan oblystyq filialynyng tóraghasy
http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=10290&Itemid=2