«Qoghamymyzdaghy demografiyalyq týitkilderdi ornymen sheship, әr otbasyndaghy bala sanyn qaytsek kóbeytuge bolady?» - degen saual tuyndaghan tústa demograftar jәne basqa da últ janashyrlarynyng tiline basty sebepter qatarynda kóp әiel alu jónindegi úsynystar orala ketedi. Osyghan oray býgingi qazaq qauymy eki úday pikirde. Bir toby ony qoldasa, ekinshi toby múnday úsynystan at-tondaryn ala qashysady. Tipti búghan oray zang jobasy el Parlamenti talqylauyna birneshe ret úsynylyp, qabyldanbay qalghany da belgili. Al ómir-ózen óz arnasymen algha jyljuda. Yaghny sharighy sharttardy ústanghandar is jýzinde eki-ýsh әielding basyn biriktirip ústaugha tyryssa, ekinshileri «bir әielimdi baghyp alsam da jetedi» dep keledi. «Kóp әiel alugha rúqsat etu últymyzdyng sanyn ósiredi» degen iydeyany qoldaushy әielder de barshylyq. Endeshe, otbasynyng ishki-syrtqy jaghdayyna tikeley әser etetin osynau kýrmeui kýrdeli saual jayly «Shanyraqtyn» býgingi sanynda oy bóliskendi jón kórip otyrmyz.

«Qoghamymyzdaghy demografiyalyq týitkilderdi ornymen sheship, әr otbasyndaghy bala sanyn qaytsek kóbeytuge bolady?» - degen saual tuyndaghan tústa demograftar jәne basqa da últ janashyrlarynyng tiline basty sebepter qatarynda kóp әiel alu jónindegi úsynystar orala ketedi. Osyghan oray býgingi qazaq qauymy eki úday pikirde. Bir toby ony qoldasa, ekinshi toby múnday úsynystan at-tondaryn ala qashysady. Tipti búghan oray zang jobasy el Parlamenti talqylauyna birneshe ret úsynylyp, qabyldanbay qalghany da belgili. Al ómir-ózen óz arnasymen algha jyljuda. Yaghny sharighy sharttardy ústanghandar is jýzinde eki-ýsh әielding basyn biriktirip ústaugha tyryssa, ekinshileri «bir әielimdi baghyp alsam da jetedi» dep keledi. «Kóp әiel alugha rúqsat etu últymyzdyng sanyn ósiredi» degen iydeyany qoldaushy әielder de barshylyq. Endeshe, otbasynyng ishki-syrtqy jaghdayyna tikeley әser etetin osynau kýrmeui kýrdeli saual jayly «Shanyraqtyn» býgingi sanynda oy bóliskendi jón kórip otyrmyz.
Osynau saual qozghalghanda oiyma ylghy aq kiymeshekti әjelerimizden estigen әngimeler oralady. «Aq kiymeshekti» dep basa aityp otyrghanymyzdyng ózindik sebebi bar. Kenes ýkimeti kezinde ómirge kelgen apalarymyz әrli-berli syrghyp, qisaya bergen oramaldaryn tipti bolmaghan song jelkelerine qaray jenil baylay salyp jýrushi edi. Al Qazan tónkerisine deyin-aq boyjetip, búrynghynyng ýlgisin kórip ýlgergen әlgi әjelerimiz bolsa, mәngilik jaylaryna attanghandarynsha bastarynan kiymeshekterin bir tastamady. Sol kisiler estelik әngimelerining arasynda ózderining bir ýidegi bәibishe men toqalgha ortaq perzent bop, tel óskenderin aityp otyrysatyn.
- Ýlken sheshemiz balalar tәrbiyesimen ainalysyp, óz sheshemiz ýiding tirligin úrshyqsha ýiirushi edi. Bir-birimen asa tatu bolatyn, - degen osy tektes ol kisilerding әngimeleri biz siyaqty «sovettik jas pionerlerge» ótirikke toly anyz-әngimedey estilushi edi. Sebebi sosialistik ainalamyzda onday mysal joqtyng qasy bolatyn. Óse kele aragidik estigenimiz:
-Pәlenshe toqal almaqshy bolghan eken, әieli aryzdanyp, partiyadan, júmysynan shyghartyp tastapty, «toqal mәselesin taghy qozghaytyn bolsan, endigi joly kóshege qanghytyp jiberem» depti, - taqylettes әngimeler bolatyn. Sondyqtan da әjelerimizding әngimelerine senbeytinbiz. Sovettik erke әielderding qylyqtaryna eregiskendey-aq, bәribir aq kiymeshekti kisiler estelik aitularyn toqtatpay ótti. Sonday әngimelerding biri mynanday edi.
- Baydyng bәibishesi emes pe! Bir kýni she­shem pәueskeni jekkizip, alys jay­lau­­­da otyr­ghan tórkinine ketken bolatyn. Biraz kýn ót­kende qaytyp keldi. Kó­nili jadyran­qy. Abysynyna aitqan әngi­mesine biz de qúlaq týremiz kep... «Ákemning qarashanyraghynan dәm tatyp otyryp auylda boyjetken nemese otyryp qalghan bolsa da kimderding tәrbiyeli qyzdary bar?» - dep súrastyra bastadym. Birazynyng ýiine tórkindep baryp, jatyp aldym. Qyzdarynyng minez-qúlqyn bileyin degenim ghoy, bayaghy. Ishinde pәlen degen aghayynymyzdyng qyzy kónilime jaqty da, birden sol ýidegi jengeme qolqa saldym. «Bizding ýidegi kýieubalanyzgha kishi әieldikke beriniz. Sinlim ghoy, ózim bas-kóz bolamyn» dedim. Qyzdyng ózimen sóilestim, betteri beri qaraghan siyaqty. Qúday qalasa, aldaghy bazarda qojayynymdy tórkinime ertip barmaqpyn. Jýzbe-jýz sóilessin ózderi», - dep әngimesin shertken anam, aitsa aitqanday, birer aptadan keyin óz auylynyng bir qyzyn әkeme toqaldyqqa alyp berdi. Ekeuining bir-birimen «ishәi» deskenin estigen emespin. «Ápke-әpke» dep jany qalmaushy edi keyingi sheshemizdin. Apam da ony tughan sinlisindey kórdi. Ekeui jiyrmadan asa qúrsaq kótergen edi. Sonyng on besinen úrpaq qaldy ghoy. Meni izdep kep túratyn sol bauyrlarym, - dep aqtaryla syr shertken aq kiymeshekti әjelerimizding birining osynau әngimesine, tipti boyjetken, student kezimde de senbeytin edim. «Jay bir qiyaly әngime» dep esepteushi edim.

«Darqan kónil - imandy jýrekterden tuyndaydy»

Sóitip jýrgende, jyldar óte kele bir erekshe apamen saparlas boludy Alla maghan búiyrtqan edi. Respublikalyq «Leninshil jas» gazetinde qyzmet atqaryp jýrgen kezim. Shymkent oblysyna issapargha shyqqanmyn. «Alatau» jýrdek poyyzynyng su jana kupesine bas súqqanym sol edi:
- Kel, kyzym kele ghoy. Myna oryn shyghar seniki, - dep kózi kógildir aspan týstes bir sary apa qúraq úshyp qarsy alyp jatty. Ýstinde býrme bel qazaqy kóilek. Últtyq oiy bar temir qapsyrmaly qara qamzol. Basynda sharshylay salghan bórtpe shәli. «Q, gh, n» әripterin aita almaghany bolmasa, qazaqtyng berekeli bir sary bәibishesi dersin. Poyyzdyng qozghalghanyna bir saghat óter-ótpesten әlgi kisi dastarqan jayyp, qorjynynan dәmderin shyghara bas­tady. Men de jol azyghymdy ortagha qoyyp, qalysar emespin.
- Mynau - bal qosylghan balqaymaq. Ápkem óstip dayyndaytyn. Ejegeyding dәmin kór, kyzym. Irimshik kosyp kúrt jayghandy da әpkem ýiretip edi, - deydi ol kisi jany qalmay.
«Shamasy tughan әpkesin maqtap otyr-au», - deymin ishtey.
- Apa, әpkeniz sheber kisi siyaqty ghoy, sózinizge qaraghanda.
- Á, kyzym, «әpke» dep otyrghanym - kýndesim» demesi bar emes pe...
Tanghalysyn jasyra almastan, so­vettik jurnalist qyzdyng әlgi jerde kózi baqyrayyp otyryp qalghanyn oisha elestetip kóriniz. Sodan saualdarym da janbyrsha jaudy. Ol kisi de sheshile sóiledi. Aty esimde qalmapty. Degenmen shartty týrde «Mәriya apa» dep ataghandy jón kórip otyrmyn.
Mәsele bylay bolghan eken. Soghys jyldary stalindik qughyngha úshyraghandar leginde bir top sovettik nemis otbasylary Týlkibas audanynyng shalghay auylyna bólinedi. Balanyng ýlkeni osy Mәriya apa bolghandyqtan, anasy ony qazaq otbasylarynan tamaq súrap әkeluge júmsaydy eken. Sonda bir qazaq әieli jomarttyqpen olargha kýnde jarty tabanan berip túrghan kórinedi. Ol zamanda búl qylyq - rasynda, ýlken mәrttik bolatyn. Kele-kele Mәriya qyz basqa ýilerding esigin qaghyp, әure bolmastan birden osy ýige qayrylatyngha ainalghan eken. Bir kýni jyly jýzdi әlgi әiel shala orysshasymen Mәriyagha úzaqtau әngime aitady. Jeti-segiz bala-shaghasy bar kórinedi. Kýieui soghystan jaraly bop oralghan. «Ol jaqsy adam, oghan әli kóp bala kerek. Sen oghan ekinshi marja bol. Men saghan jaqsy qaraymyn» deydi. Úzyn sózding qysqasy, kóp úzamay toy bolady. Bәibishe uәdesinde túryp, Mәriya qyzgha sinlisindey qaraghan eken. Sodan Mәriya toqal, arasyna birjarym jyldan aralatyp, bәibishening bauyryna ingәlatyp, bir-bir sәbiyden salady da otyrady. «Týn úiqym tórt bólindi» dep, oghan bola qabaq shytyp jatqan bәibishe joq. Mәriya «sinlisi» toydyra bir emizip berse boldy, shaqalaqtardyng qalghan babyn ózinen taraghan boyjetip qalghan qyzdarymen birge ózi jasay beredi. Biz endi «q, gh, n» әripterin oryn-ornyna qoyyp, sol sapardaghy Mәriya apanyng әngimesin eske týsirip kórelik:
-Ápkem ekeumiz tatu bolghandyqtan, balalarymyz da bir-birine bauyrmal bop ósti. Menen tughan on balanyng bәri de ós­kenderinshe, «apa, apalap» әpkemning bauy­rynda jatatyn. Sodan keyin ghana aghalary men әpkelerining bólmelerine kóshisetin. Ol kisiden tughan balalar ýy tirshiliginde maghan taptyrmas kómekshiler edi. Jarty auyz sózimnen úghyp, úldary syrttyng júmystaryn, qyzdary asýidegi tirlikterdi әp-sәtte oryn-ornyna keltirisetin. On jeti balanyng bәri de әpkemdi «apa», meni «mama» dep ósti. Álige deyin solay. Shýkir, Almatyda alty ýiimiz bar. Kelsem boldy, bәri de alaqandaryna salyp kýtedi. Birine kómek kerek bolsa, bәrining de jandary qalmay jýgirisip jatqany. Ápkemnen taraghan nemerelerimizding de «әjelep» aldymnan shyghyp jýrgenderi... Taghdyryma rizamyn. «Toqalmyn» desem, talaylar kýledi kep, onyng nesi aiyp?! Týsinbeymin. Shalymdy da, әpkemdi de óz qolymmen arulap jónelttim. Jandary jannatta bolsyn! Mening әke-sheshe, bauyrlarymnyng aman qalularyna bir Qúdaydan keyingi sep bolghan sol kisiler. Qazaq tilinen bastap, barlyq últtyq dәstýr-ghúryptaryn mengertti. Olarmen birge oraza ústap, namazgha jyghyldym. Jasyryn, әriyne. Ápkemning tórkinderimen әli kýnge jaqsy aralasyp túramyn. Meni «qyzymyz, әpkemizding ornyndaghy әpkemiz» deydi. Syilaydy. Osydan basqa myna dýniyede maghan qanday baqyt kerek taghy da?! - degen edi qanaghatshyl da sabyrly әje. Úmytpayyq! Búl - Kenes ýkimetining bar kýsh-quaty boyynda túrghan 1980-jyldar bolatyn.
Ol zamanda el ishinde biren-saran bolmasa, múnday jaghday joqtyng qasy edi. Al ziyaly qauym arasynda Shona agha Smahanúly bәibishe, toqaldyng basyn biriktirip ústaugha tyrysty-au deymin. Endi, mine, tәuelsizdigimizdi alghanymyzgha qos onjyldyq ótken tústa ainalamyzgha qarap, zer sala baghamdasaq, kóp әiel alu ýrdisi zang jýzinde bekimegenimen, is-jýzinde talay shanyraq astynda bәibishe men toqal tatu-tәtti, beybit ómir sýrude. Onyng syryn súrasaq, búl otbasylarynda da bolashaq toqal - kýieuding ghana emes, bәibishening de «súryptauynan» ótip, olardyng sýiiktisine ainalghan eken. Islam dәstýrimen nekelerin qidyrtsa da, qos әielding basy bir qazangha syimay, ekinshisining shorshyp, syrtqa shyghyp qalghandary da edәuir kórinedi. Mәn-jaygha qanygha kele bilgenimiz, basty sebepterding biri - әlgi toqaldy bәibishening basynan bastap jaqtyrmauynda, ekeuining bir-birin o bastan jek kóruinde eken. Oigha qaldyq. «Bәlkim, kóp әieli bar otbasylarynda kelisimning saltanat qúruy ýshin toqaldy bolashaq kýieui ghana emes, bolashaq kýndesining de, yaghny bәibishening de birge tandasyp, tәuir sanaghany manyzdy shyghar?» - degen oi-pikirimizdi kózi tiri saliqaly talay әjelermen bóliskenimizde, bәri derlik: «Búl aityp otyrghanyng jón sóz. Darqan kónil imandy jýrekterden tuyndaydy» desti. Sebebi ózimiz әngimelerin tyndaghan, sonau Kenes ýkimetine deyin boyjetip ýlgergen aq kiymeshekti әjelerimizden bas­tap, qyzyl imperiya kezinde toqaldyqty basynan ótkergen Mәriya siyaqty basqa da apalarymyzdyn, býgingi kýnderi әpkeli-sinlidey «beybit-qatar» ómir sýrip jatqan kýndesterding de aitqan әngimeleri osyghan sayady. Jalpy «kýndes» degen sózding shyghu etimologiyasynyng ózi jaqsylyqqa megzeydi. «Kýndi birge keshu, qiyndyq pen quanyshta da birge bolu» degendi úqtyrsa kerek. Uaqyt óte kele onyng maghynasyn búrmalap alghan ózimiz ghoy.

Áyelder arasynda
әdildikti saqtau

Adamzat balasyn asa qamqor­lyghymen jaratqan bir Alla otbasyn qalay qúru kerektigine núsqau bere otyryp, mәselening búl jaghyn da úmyt qaldyrmaghan. Mysaly, Nisa sýresining 3-ayatynda: «Eger (ýilengende) jetim әielder jayynda әdiletsizdik isteuden qoryqsandar, ózderine jaqqan basqa әielderden eki, ýsh jәne tórtke deyin ýileninder. Sonda eger teng ústay almaudan qoryqsandar, onda bireu alyndar nemese qoldaryndaghy kýndering de bolady. Ádiletsizdik bolmauyna jaqynyraghy osy» delingen. Al endi osy sýrening 129-ayatynda: «Qanshalyq tyryssandar da, әielderding arasyna әste әdildik jýrgize almaysyndar. Endeshe, (bireuine) mýlde auyp ketip, ózgesin jipsiz baylanghanday etip qoymandar. Eger týzelip, saqsynsandar, negizinen Alla tym Jarylqaushy, erekshe Meyirimdi» dep búl isti qalay jýrgizgeni jóninde pendesinen súralatyny qatang eskertilgen. Jaratushymyz kóp әiel alghan azamattyng arqalar jýgin de saralap kórsetip otyr. Sharighat ghúlamalarynyng keybirining dәleldeuinshe, kóp әiel alu - rúqsat etilgen is. Ony týsinu jәne oryndau abzal. Biraq sýnnet emes. Al ghúlamalardyng kelesi tobynyng aituynsha, búl - sýnnet is. Biraq ony sýnnetke say әdil oryndau kerek deydi. Yaghny qasiyetti Qúrannyng ayattarynda aitylghanynday jәne Múhammed payghambarymyz salla Allahu әleyhy әssalamnyng jeke ýlgi-ónegesin basshylyqqa ala otyryp, әielderining әleumettik, túrmystyq, ruhany jaghynan qajettilikterin teng dәrejede qamtamasyz etip, olardyng birine auyp ketpesten, aralarynda әdilettilikti ústanu - mindet. Olay bolmaghan jaghdayda, «úrpaqty kóbeytu ýshin» dep niyet etip bastaghan isinizding qayyrynan góri kesiri kóp bolyp ketui ghajap emes... Anyghy Allagha ghana ayan.
Taghy bir aita keterlik jayt: imandylyqqa bet týzep, Islam jolynda bilim jinap, Alla razy bolatyn isterdi atqarugha úmtylyp jýrgen keybir jas kelinder men әielder kýieulerine toqal alugha rúqsat berip qana qoymay, imandy, tәrbiyeli degen әiel balalaryn ózderi de birge izdey jýretin kórinedi. Demek, bayaghy aq kiymeshekti әjelerimiz aitqan ýderister qazaq ómirine tam-túmdap bolsa da qayta orala bastaghanday. Sebebi ol kisilerding analary da sharighy bilim alghan, kózi ashyq jandar edi ghoy! Shynyn aitqanda, qoghamymyzdyng zandyq salalary boyyn­sha kóp әiel alugha rúqsattyng beriler, berilmesi nemese qashan berileri beymәlim. Al, shyntuaytyna kelgende, kóp әiel alyp otyrghan azamattarymyzdyng sany da qoghamymyzda birtindep ósip keledi. Búl - shyndyq. Oghan kóz júmyp qaraugha bolmas. Dey túrghanmen, ar-ojdan, din bostandyghy saltanat qúryp otyrghan qoghamymyzda bәibishe men toqaldar ózara kelisimde ómir sýrip jatqan otbasylaryn kezdestirseniz, olargha kýle qarap, mazaqtap, olardyng arasyna shy jýgirtkendey әreketterge barudan ózinizdi tyighanynyz abzal. Olay etpeseniz, úly Jaratushy tarapynan joldanghan búiryqtargha qarsy kelushilerden bop qaluynyz ghajap emes. Múndayda «Óz qolynyzdan kelmey me, tym bolmasa ózgelerge tilektes bolynyz!» degen qaghida oryndy aitylghan siyaqty.

Núrlytay ÝRKIMBAY