Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2343 0 pikir 12 Qazan, 2011 saghat 06:28

Tólen Ábdikúly. Parasat maydany (jalghasy)

4

26 nauryz...

Teginde meni bir qyrsyq ainaldyryp jýr. Týnde óte jaysyz týs kórdim. Qaranghy karidormen kele jatyr ekenmin deymin. Jolda jatqan - zat iә tireu ekeni belgisiz - әlde bir kedergilerdi ainalyp ótip, qúlap qalmau ýshin, әlsin-әlsin sipalap, qolymdy qabyrghagha tireymin. Shamasy birdenege asyghyp kelemin. Bir kezde әldeqanday ótkir  zat - qabyrghagha qadauly túrghan qanjar boluy mýmkin - moynymdy oryp ótti. Esh jerim auyrmaghan son, ilgeri jýre bergem, kenet basymnyng búlghaqtap ketkenin sezip, qolymmen ústay aldym. Basym bop-bos - bir terige ghana iligip túr. Bir qolymmen qabyrghany sipalap, bir qolymmen basymdy ústap, ilgeri jyljimyn. Jýruge ynghaysyz, sәl sýrinsem, basymdy týsirip alatyn sekildimin. Qaranghy karidordyng tausylatyn týri joq. Osynau jandy qinaghan azapty jýris endi eshqashanda bitpeytindey kórindi... Bir uaqytta qonaq ýy sekildi ghimarattyng ishine kirdim. Foyedegi oryndyqqa otyryp, basymdy iligip túrghan jerinen birjola júlyp alyp, kelesi oryndyqqa qoydym. Ótip bara jatqandar maghan búrylyp qaraytyn sekildi. Ynghaysyzdanyp basymdy gazetpen jaba salamyn. "Mynau úyat boldy-au,- deymin ishimnen.- Múny qaytip jasyramyn?"

Qayda bararym da belgisiz. Gazetting shetin eptep kóteremin de, basymnyng sol kýii jatqanyn kórip, qaytadan jaba salamyn. Álgiden qalay qútylarymdy bilmey otyrghan adam sekildimin... Óstip jatyp oyanyp kettim.

4

26 nauryz...

Teginde meni bir qyrsyq ainaldyryp jýr. Týnde óte jaysyz týs kórdim. Qaranghy karidormen kele jatyr ekenmin deymin. Jolda jatqan - zat iә tireu ekeni belgisiz - әlde bir kedergilerdi ainalyp ótip, qúlap qalmau ýshin, әlsin-әlsin sipalap, qolymdy qabyrghagha tireymin. Shamasy birdenege asyghyp kelemin. Bir kezde әldeqanday ótkir  zat - qabyrghagha qadauly túrghan qanjar boluy mýmkin - moynymdy oryp ótti. Esh jerim auyrmaghan son, ilgeri jýre bergem, kenet basymnyng búlghaqtap ketkenin sezip, qolymmen ústay aldym. Basym bop-bos - bir terige ghana iligip túr. Bir qolymmen qabyrghany sipalap, bir qolymmen basymdy ústap, ilgeri jyljimyn. Jýruge ynghaysyz, sәl sýrinsem, basymdy týsirip alatyn sekildimin. Qaranghy karidordyng tausylatyn týri joq. Osynau jandy qinaghan azapty jýris endi eshqashanda bitpeytindey kórindi... Bir uaqytta qonaq ýy sekildi ghimarattyng ishine kirdim. Foyedegi oryndyqqa otyryp, basymdy iligip túrghan jerinen birjola júlyp alyp, kelesi oryndyqqa qoydym. Ótip bara jatqandar maghan búrylyp qaraytyn sekildi. Ynghaysyzdanyp basymdy gazetpen jaba salamyn. "Mynau úyat boldy-au,- deymin ishimnen.- Múny qaytip jasyramyn?"

Qayda bararym da belgisiz. Gazetting shetin eptep kóteremin de, basymnyng sol kýii jatqanyn kórip, qaytadan jaba salamyn. Álgiden qalay qútylarymdy bilmey otyrghan adam sekildimin... Óstip jatyp oyanyp kettim.

Ózime ózim kele almay, jýregim tarsyldap biraz jattym. Meni tanqaldyrghan nәrse - basymdy ózimnen bólek qoyyp, qaytyp oilap, qaytyp kórip otyrghanym. Qisyny kelmese de, anyq nәrsedey әser etedi.

Úzaq uaqyt úiyqtay almadym. Terezeden qúlaghan әljuaz jaryq bólme ishindegi qaranghylyqpen astasyp, irigen birdenedey, ne jaryq emes, ne týnek emes, kózperde qarakólenkege ainalghan. Álde qaydan  bolmashy jel kelip túr.

Kórgen týsim qusang ketpeytin shybyn sekildi. Kózimdi júmsam boldy, kesilgen jerinen qyzyl eti kórinip, oryndyq ýstinde shalqalap jatqan óz basymdy qayta-qayta kóremin.

5

27 nauryz...

Dýniyedegi eng jaman nәrse - adamnyng ózinen ózi qorquy. Ondayda ishki әleming qateri kóp qalyng ormangha úqsaydy.  Bir adassan, qaytyp shyghuyng neghaybyl. Adasqan sayyn qorqynyshyng úlghayyp, qorqynyshyng úlghayghan sayyn, ózindi ózing bóten adamday sezinesin.

Aqyry óz ininen ózi shoshyghan tyshqanday men de ózimning jan sarayymnan syrtqy әlemge qashyp shyghamyn. Anyq tirshilik qansha qatygez bolsa da, qarasyny kóp, aldanyshy bar: qaptaghan adam, kýnning núry, toqtausyz qimyl, tolassyz ýn. Syrtqy ortamen ózindi baylanystyryp túrghan bir tamyrdy óz boyynnan sezgen kezde әu bastaghy tabighy týisik-tanym qayta oralyp, onymen birge ýmitshil tilek, maqsat ta qayta úyalaydy. Mendegi qazirgi birinshi maqsat - ózime hat jazghan qúpiya kisini tauyp alyp, jasyrynbaq oiynyn toqtattyru. Jau tylynda jýrgen barlaushyday ayaghymdy andap basyp, auladaghy adamdardyng әr qaysysynyng jýzine zer sala qaraymyn. Betime bir qarasa-aq boldy, jazbay tanityn sekildimin.

Beytanys qúrbymdy izdep jýrip, bir bayqaghanym - biz shyn mәninde ómirge tym atýsti qaraydy ekenbiz. Atýsti qaraytynymyz sonsha, tipti qasymyzda jýrgen adamdardyng kim ekenin bile bermeymiz. Men mәn bermey jýrgen kezde aulada jýrgen adamdardyng bir birinen aiyrmashylyghy shamaly bolyp kórinetin. Sýitsem, olar bir birine mýlde úqsamaytyn jandar eken.

Syrtynan   qaraghanda   sózge  saran,  sabyrly  kórinetin siyrek shashty aqsary kisi naghyz myljynnyng ózi bolyp shyqty - ózin tanystyru ýshin alystan ata-babalaryn taratyp, әrqay-sysynyng erligin bayandap, bir atasynyng patshagha barghanyn, bir atasynyng ghúlama ghalym bolghanyn aityp, jenimnen ústap jibermey, әbden zyqymdy shyghardy.

Qasqa basyn samay shashymen japqan tolyqsha jigit: "Áy, bauyrym, qazaqta meni bilmeytin jan joq, ózing qayda jýrgen adamsyn?"- dep ózime dýrse qoya berdi.

Endi bireui tipti nauqas eken: "Men Aysa payghambarmyn, kókten týstim, menen qorqyp bәri jabylyp, osynda tyghyp qoydy. Ony úiymdastyryp jýrgen - Birikken Últtar Úiymy,"- dep aqylgha syimaytyn birdeneni aitady.
Kýn kózi jylyna bastady. Biraq kólenkening yzghary әli basylmaghan. Ylghaldy kóktem lebi nauqas adamnyng demindey sezilip, әldeqaydan syzdyqtaghan shanshu jel anda-sanda úitqyp ótkende, tәning týgili janyng da týrshikkendey bolady.

Týske taqaghanda aulada tóbeles boldy. Engezerdey saqaldy bireu shashy jalbyraghan jas jigitti sabap, júrt әreng degende aiyryp aldy. Tóbelesting sebebin әr kim әrtýrli aitady. Medbiykening aituynsha, әlde bir sebeppen aulagha shyqqan bas dәriger jas jigitpen amandasqan eken, soghan yza bolghan saqaldy dәu "menimen sәlemdespey, senimen nege sәlemdesedi" dep bas salyp sabaghan sekildi.

Qarap otyrsan, auruhananyng aulasyndaghy tirshilik pen syrtqy tirshilikting arasynda ýlken aiyrma joqtyng qasy.

Týsten keyin meni dәriger qabyldady. Oryndyqqa shanshylyp tik otyratyn shaghyn ghana kózildirikti jigit. Bir jeri auryp otyrghanday adamgha әlde bir qinalysty jýzben qaraydy. Sóilegen sózinen tәjriybeli, bilimdi maman ekeni bayqalyp túr. Mening qan qysymymdy ólshep, jýregimdi, ókpemdi tyndaghannan keyin, kónil kýiimdi, jalpy jaghdayymdy, ótken ómirimdi súrap әngimege tartumen boldy. Jabyrqaghan kónilin kóteru ýshin sóilesetin adam izdep otyrghan sekildi. Aqyry aua rayy, ótken týnde toqtap qalghan ystyq su taghy sol siyaqty úsaq-týiekti sóz qylyp, artynan medisina turaly әngimege kóshti.  Psihika patologiyasy turaly úzaq leksiya oqydy. Ásirese, túlghanyng ekige jaryluy... Yaghny bir adam boyynda ekinshi túlghanyng payda boluy. Mәselen, bireu - jaqsy otaghasy, úqypty qyzmetker, al týngi saghat 12-den әri qauipti qylmysker: әiel zorlap, kisi óltirui mýmkin. Jaqynda bir úshqysh jas qyzdardy zorlap, qaysy birin mert qylghany ýshin ústalghan. Jәne múnday qylmyspen birneshe jyldar boyy shúghyldanghan eken. Júrtqa syily, ziyaly qyzmetkerdin  qylmysqa toly taghy bir jasyryn ómiri keship jýrgenin eshkim de bilmegen. Múnday mysaldar az emes. Yaghny adam ishinde minezi bólek, dýniyege kózqarasy bólek ekinshi túlghanyng payda boluy - búl adam psihikasyndaghy patalogiya.

Al, men oilaymyn: myna zamanda, qalypty jaghday men shekten tys qúbylystyn  miday aralasyp ketken túsynda, dert pen densaulyqtyng ortasyna shekara qong mýmkin emes. Aytalyq, bir tising auzyna syimay ketse - patalogiya, al keshe ghana kýiip-janghan ghashyqtar men qandy kóilek dostar ayaq astynan bir birine opasyzdyq jasap jatsa - patalogiya emes, búl - tirshilikke tәn qalypty jaghday. Jәne osynday úghymgha da, qaghidagha da etimiz ýirengen. Áytpese, adamgershilik  múratyndy satudan artyq qanday patalogiya boluy mýmkin?

Býgingi  әleumettik minez-qúlyq: ózinen basqanyng bәrin itting etinen jek kóretin ólermen ózimshildik, jeksúryn maqtanshaqtyq, jany ashymas qatygezdik, meyrimsizdik, ishtarlyq - patalogiya emes pe?

Boydaghy mini shashynan kóp bolsa da, ózimen kýresip jýrgen bir adamdy kórmeysin. Kósheden jýz adamdy ústap alyp, syrlassan, jýzi de әldekimnen qiyanat kórushiler bolyp shyghady. Sonda qiyanat jasaushylar qay jaqta jýr?

6

31 nauryz...

Býgin taghy hat aldym. Óz soryma ózim jetip tynatyn shygharmyn. Koridordaghy stoldyng quysyna qaramaugha ant bersem de, әldebir soqyr sezim jeteginen shygha almadym. Kýni boyy ózimdi ózim tejep jýrgenmin. Besin kezinde stolgha kelip, astynghy quysyna qolymdy sozghanda, sausaghyma ilikken hatty kórip, qylsha moynynan túzaqqa ilikken anday sileydim de qaldym. Meni bir nartәuekel sezimning iyektegeni ras edi. Eger osy joly hat joq bolyp shyqsa, ishtey arbasqan jekpe-jekte sәl-pәl tynystap, kýsh jighanday bolar edim. Mening kózge kórinbeytin qarsylasym  aldymdy orap ketti.

"Beytanys qúrbym,- deydi bayaghysha,- sizden jauap almaghan son, ekinshi ret hat jazyp otyrmyn. Sizdin kýndeliginizdi oqyghanyma taghy da keshirim súraymyn.

Menin úqqanym - siz izgilikke senesiz de, zúlymdyqqa senbeydi ekensiz. Meninshe, ekeuine de senu kerek. Dýniyeni ústap túrghan osy eki kýsh qoy. Ómir atty arbanyn eki jetegi bolsa, bireui - zúlymdyq. Biraq ol, siz oilaghanday, adamgha tek jamandyq әkeletin ziyandy nәrse emes. Aytalyq, moyyndalghan qaghida boyynsha, zúlymdyqtyn bir ókili - ajal. Biraq ajal bolmasa, jer betinde qanday tirshilik bolar edi? Auru ólmese, kәri ólmese, qaraqshylar, adamzatqa qasiret әkelgen tirandar ólmese, ne bolar edi? Tozaq qana bolar edi. Ólimnin arqasynda ghana ómir mәngilik toqtausyz ýrdiske ainalyp otyr. Ekinshiden, boyymyzda kisi óltire alatyn qatygezdik bolmasa, qanisherlerden ózimizdi qaytip qorghar edik? Nemese, jylannyn ózinen de, uynan da zәremiz úshady, al odan adam ómirin saqtap qalatyn qansha dәri jasalady? Endeshe, eshbir kýshke "jaqsy", "jaman" dep aldyn ala aidar taghugha bolmaydy. Tek biz ol kýshtermen toghysqan kezderde  bizge olardyn paydasy tie me, әlde ziyany tie me - jaqsy iә jaman dep jýrgenimiz osy jaghy.

Endi ótirik pen jalghan turaly. Ótirikti jek kóremiz. Al sol Ótirik adamdarmen aitysatyn bolsa: "Au, aghayyn!- der edi.- Bәrinnin kýn kórip otyrghandaryn menin arqam emes pe? Ynghay shyndyqty aitamyn desender, bayaghyda toz-toz bolyp qúryp ketetin edinder. Menin arqamda qansha ret jan saqtadyndar, әli de qansha jan saqtap jýrsinder. Ótirik aitpay bir kýn  ómir sýre almas edinder." Ótirik osylay dese, eshqaysymyz da auzymyzdy asha almas edik. Ýitkeni Ótiriktin aytyp otyrghany  - shyndyq.

Sen kýndeliginde tazalyq turaly kóp jazasyn. Men osyndaghy bir adamnan estigen әngimemdi aitayyn.

Ziyaly qauymnan shyqqan bir әiel erkeginin kózine shóp salghan. Qaytyp, qalay dep bas qatyrmay-aq qoyayyq. Kýnde kórip, estip jýrgen nәrseler. Biraq en ókinishtisi - әlgi әiel jynys auruyna úshyrap qalghan. Bәlkim aqylgha salsa, sabyrgha jýginse, emdelip, jazylyp ta shyghugha bolar edi. Alayda, qatty kýizelgen beyshara endi ózin kýieuine layyqsyzbyn dep oilap, qayghygha shydamay, asylyp ólgen. Eri balasymen artynda qaldy. Kýieui qatty qayghyrypty. Oghan en qatty batqany - ózin keremet taza kórip, soghan layyq bola almaghany ýshin, ózin ózi óltirgen әielinin súmdyq ókinishti qateligi. Kýieui әielin eshqashan ólimge qimaytyn, keshiruge әzir edi. Ýitkeni onday tazalyq onyn ózinde de bolghan emes. Ghajayyp taza bolmay-aq, pendelik kemshilikpen-aq baqytty bolyp túra beruge bolatyn edi. Endi ol baqytty qaytaru mýmkin emes. Ne degen qate úghym?! Dýniyeni býldiretin osynday qate úghymdar. Qiyalda ghana bar, al ómirde oryndalmaytyn tazalyqpen óz sanamyzdy ózimiz ulaghanda, ne bitiremiz? Ne degen aqymaqtyq?! Kýieuinin qayghysynda shek joq. Oqighanyn bas-ayaghy osy.

Adamzat baqytty bolu ýshin, en aldymen, ózinin kim ekenin anyq bilui kerek. Yaghny ózinin әulie emes, kýnahar pende ekenin moyyndauy kerek. Ony moyyndamayynsha, eshkim mәngi ruhany azaptan aryla almaydy.

Osyny oilaghanda, maghan baqyt qúsy qol sozym-aq jerde túrghanday kórinedi. Sol baqyt qúsynyn sizge de  qonuyn tileymin.

Men sizden kýderimdi ýzbeymin. Áli de hat kýtemin.

Beytanys qúrbynyz".

Qolym dirildep hattyng songhy joldaryn әreng oqydym. "Sabyr, sabyr!"- deymin ózimdi ózim basugha tyrysyp. Biraq ýrey qysqan sezimder, oilar bet-betimen tym-tyraqay qashqan andar sekildi, mening yrqyma baghynbaydy. Aqyry "andardyn" betin  qayyryp, ishki dýniyemdi bir jýiege týsirgendey boldym. Biraq qorqynysh búlty taraytyn emes. Apyr-au, búl ne nәrse? Meni mazaq qylyp jýrgen bireu me? Álde basqa syry bar ma?

Sabyrymdy shaqyryp, sabama týskennen keyin, hattyng mazmúnyna oy jiberdim. Mening boyymdaghy alghashqy soqyr ýrey endi ishki azapqa, ruhany mazasyzdyqqa ainaldy. Sebebi hattaghy kesepat oi-pikirlerde shyndyqtyng belgileri joq emes edi. Qauiptiligining ózi de  osynda. Dýniyedegi eng jaman nәrse - birynghay jalghandyq emes, shyndyq aralasqan jartylay jalghandyq. Eng qaterli adam - birynghay jeksúryn emes, boyynda azdap ta bolsa jaqsy qasiyetteri bar jeksúryn. Onday "jaqsy" jeksúryndarmen kýresu on ese qiyn.

Alayda men onyng negizgi baghytynyng dúrys emes ekenin jaqsy bilemin. Eger barar jer, aitalyq, shyghysta bolsa, batysqa qaray jýrgen adam qansha tapqyrlyq, qajyrlylyq, ailakerlik kórsetkenimen, ol jerdi eshqashanda taba almaydy. Al tabu ýshin alghan baghyttan bas tartu kerek.

Bir adamnyng әri jaman, әri jaqsy boluy dýniyede izgilik pen qiyanat dep atalatyn kereghar eki kýshting bar ekenin joqqa shyghara almaydy.

Eger bir attyng týsi әri aq, әri qara bolsa, ony ala dep ataydy. Biraq ol aq pen qara dep atalatyn eki týsting bar ekenin joqqa shyghara alma ma? Joq. Tek eki týs bir attyng boyyna syiysyp túr. Endeshe izgilik pen qiyanatty bir boyyna syidyrghan qansha qúbylys bolsa da, ol ekeui bir úghymgha ainala almaydy.

Hattyng ishinde adamdy oilandyratyn basqa da qyzyq oilar bar. Biraq qyzyq oy qyzyqtaugha ghana jaqsy. Shyn mәninde, aqiqattan auyly alys jatyr.

Ómirding jýrekjardy mәni men maghynasy turaly qyrqysqan kýreste qyzyq pen kórkemdikke oryn joq. Bizge keregi - tek aqiqat, qatal da súrqay, anyq aqiqat. Aqiqatttyn  bir jauy - súlulyq. Aqylsyz súlu adam, opasyz súlu әiel, aldamshy súlu sóz... Jalghandyq kóbine súlulyqty jamylyp jeniske jetedi. Qanshama әdemi aitylghan, qiynnan qiystyrylghan jalghan oilar jeniltek jolbasshyday adamdardy adastyryp jýr.

R.S. Gotfrid Benn: "Gegeli, Darviyn, Nisshe - mineki, milliondaghan adamdardyng ólimine sebep bolghan kim desender, osylar. Sóz qylmysy kisi óltirgennen de auyr, aitylghan oidyng zardabyn erler men tobyrlar kóteredi."

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502