Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2526 0 pikir 12 Qazan, 2011 saghat 10:41

Oralman kimge olqy?

 

Alalama alashty!

 

...atylghan oq

Oralman kimge olqy?

  • «Kvota turaly zandy» («Kóshi-qon turaly». - Red.) ózgertemiz. Kvotagha ziyaly adamdardy engizuimiz kerek. Kezinde bayqamay «enbek resursy» dep elimizge ziyan keltiretin týrli kózqarastaghy adamdardy kvotagha kirgizip jiberdik. Bizge Mongholiya mamandarynyng týkke keregi joq. Mәseleni qazir qarap jatyrmyz. Ekinshi mәsele - qazaqqa qazaqtay kómektesip jatqan memleket joq. Bizge qazaqpen saudalasatyn, qazaqty tonaugha kelgen qazaqtyng keregi joq. Onday qazaqtyng bәrin jabamyz (shamasy, «jolyn jabamyz» degen shyghar. - Red.)».

Habylsayat Ábishev,

QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi Kóshi-qon komiytetining tóraghasy

(«Almaty aqshamy»,

23 sәuir, 2010 jyl).

 

  • «Qazaqstannyng býgingi órkendep-óskenine olardyng eshqanday enbegi joq... Oralmandar Otangha eshnәrse bergen joq».

Núrsúltan Nazarbaev, Qazaqstan

Respublikasynyng preziydenti.

 

  • «Oralmandardy úrghanym bar. Syilasyp jýrmiz be, syilasyp adam siyaqty jýrinder. Jóni joq esirip, qútyrmandar».

Talghat Mamashev,

 

Alalama alashty!

 

...atylghan oq

Oralman kimge olqy?

  • «Kvota turaly zandy» («Kóshi-qon turaly». - Red.) ózgertemiz. Kvotagha ziyaly adamdardy engizuimiz kerek. Kezinde bayqamay «enbek resursy» dep elimizge ziyan keltiretin týrli kózqarastaghy adamdardy kvotagha kirgizip jiberdik. Bizge Mongholiya mamandarynyng týkke keregi joq. Mәseleni qazir qarap jatyrmyz. Ekinshi mәsele - qazaqqa qazaqtay kómektesip jatqan memleket joq. Bizge qazaqpen saudalasatyn, qazaqty tonaugha kelgen qazaqtyng keregi joq. Onday qazaqtyng bәrin jabamyz (shamasy, «jolyn jabamyz» degen shyghar. - Red.)».

Habylsayat Ábishev,

QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi Kóshi-qon komiytetining tóraghasy

(«Almaty aqshamy»,

23 sәuir, 2010 jyl).

 

  • «Qazaqstannyng býgingi órkendep-óskenine olardyng eshqanday enbegi joq... Oralmandar Otangha eshnәrse bergen joq».

Núrsúltan Nazarbaev, Qazaqstan

Respublikasynyng preziydenti.

 

  • «Oralmandardy úrghanym bar. Syilasyp jýrmiz be, syilasyp adam siyaqty jýrinder. Jóni joq esirip, qútyrmandar».

Talghat Mamashev,

Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng

orynbasary.

 

  • «Eger ereuilshilerding jetekshileri turaly aitatyn bolsaq, ol jaqta Almatydan barghandar jetekshilik etip jýrgen joq. Olarda ózderining Qaraqalpaqstannan birge kelgen resmy emes jetekshileri bar. Ol jaqqa keletin adamdar sanyn bayaghyda-aq shekteu kerek edi».

Timur Qúlybaev,

«Samúryq-Qazyna»

qorynyng preziydenti.

 

«Qay qazaqtan

kem edim...»

Tәuelsizdikke 20 jyl bolsa da, qazaq tiline memlekettik til statusyn alyp bere almaghan bolbyr, boykýiez qazaq biyligi ýshin atamekenge ansap jetken aghayyndy kemsitu «modagha» ainalghanday. Mayda-shýideni esepke almaghanda, «Atamekenim!» «Qazaghym!» dep kelgen qandastardy qaq bastan tartyp jibergendey ghyp aitylghan sózding ózi tórteuge jetti. Sondyqtan oralman bauyrlardy «úry-qary», «bәleqor», «býlikshil», «sauatsyz» dep jýrgenderge myna tizimdi bir qarap shyghudy úsynamyz.

QINAYaTÚLY Zardyhan

Tarih ghylymdarynyng doktory, ghalym. 1940 jyly Mongholiyanyng Qobda ólkesinde tughan. 1990-1991 jyldary Mongholiya Ýkimet basshysynyng orynbasary, 1991-1992 jyldary Mongholiyanyng túraqty parlamenti «Baga huraly» spiykerining orynbasary,1992-1994 jyldary Mongholiyanyng Ortalyq Aziya memleketterindegi konsuldyghynyng Bas konsuly, 1994-1996 jyldary Mongholiyanyng Qazaqstandaghy elshiligining kenesshisi qyzmetterin atqarghan. Eki mәrte Mongholiyanyng Halyq Úly huralyna deputat bolyp saylanghan. Mongholiyada 1990 jyly órbip jeniske jetken demokratiyalyq betbúrystyng oisalghyshy retinde monghol júrtyna keng tanymal. 1992 jyly qabyldanghan Mongholiyanyng demokratiyalyq jana negizgi zanynyng avtorlarynyng biri. Atamekenge 1996 jyly oralghan.

MÚHAMEDQYZY Mayra

Ánshi, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri, kóptegen halyqaralyq әn bayqaularynyng jýldegeri. 1969 jyly QHR ShÚAR-da dýniyege kelgen.

2003-2010 jyldardaghy opera mausymynda Fransiyanyng «Grand opera» últtyq teatrynda, 2004-2005 jyldardaghy opera mausymynda Vashington opera teatrynda kelisim-shart boyynsha júmys istegen.

Mayra - tórtkýl dýnie moyyndaghan, býkil opera әnshileri armandaytyn italiyandyq has sheberler, osy salanyng tiri anyzyna ainalghan Miyrella Freny men Plachido Domingomen birge júmys jasaghan túnghysh qazaq әnshisi.

BAYMOLDA Dosan

Fizika ghylymdarynyng doktory, halyqaralyq jurnalist.

1980-1992 jyldary Mongholiya Ghylym Akademiyasynyng Fizika-tehnika jәne himiya instituttarynda qyzmet atqaryp, Halyqaralyq atom energetikasy jónindegi agenttikting (MAGATE) Mongholiyadaghy halyqaralyq ghylymy jobasynyng ýilestirushisi, әri jýrgizushisi júmystaryn atqarghan. 1988 jyly Pragadaghy Chehoslovakiya Ghylym Akademiyasynyng Geologiya jәne geotehnika instiutynda,1990 jyly Varshava qalasyndaghy Polishanyng atom energiyasy jónindegi institutynda, 1992 jyly Halyqaralyq Atom energetikasy jónindegi agenttikting (MAGATE) Vena qalasyndaghy ortalyq zerthanasynda qyzmet atqarghan. Onyng enbekteri Úlybritaniya, Germaniya,Gollandiya, Avstriya, Polisha, Chehiya, Majarstan t.b. elderding yadrolyq fizika salasyndaghy eng bedeldi jurnaldarynda jariyalanghan. 1996-2002 jyldary Pragadaghy «Azat Europa Azattyq» radiosynyng qazaq redaksiyasynda kenesshi, redaktor qyzmetterin atqarghan.

JANALTAY Bәshir

1958 jyly Ýndistannyng Kashmir ónirinde dýniyege kelgen. 1965-1978 jyldary Kashmirde, Srinagrada Britandyq SMS mektebinde, Týrkiyanyng Stambul qalasynda orta bilim alghan. 1996-1998 jyldary «Finma UK Ltd» kompaniyasynyng basqarushy diyrektory, 1998-2003 jyldary «Kayzen» kompaniyasynyng qúryltayshysy jәne diyrektory, 2003-2006 jyldary «Alon Foreign Trade & Construction Ltd» kompaniyasynyng diyrektory, 2006-2007 jyldary «Núrsúltan Nazarbaev bilim qory» qoghamdyq qorynyng Úlybritaniyadaghy ókili qyzmetin atqarghan. 2007-2010 jyldary Dýniyejýzi innovasiya qorynyng Qazaqstandaghy ókili qyzmetin atqarghan. Qazaq, aghylshyn, týrik, úrdu, arab tilderin jetik biledi. «Ruhaniyat-Jasyldar» partiyasy tóraghasynyng birinshi orynbasary.

ZEKEYÚLY Jasan

Medisina ghylymdarynyng doktory, professor. 1967 jyly QHR ShÚAR Tarbaghatay aimaghynda dýniyege kelgen. 1984-1989 jyldary QHR Shynjang Medisinalyq uniyversiytetinde bilim alghan. 1995 jyly tiybet medisinasyna sinirgen enbegi ýshin QHR densaulyq saqtau ministrining búiryghymen «Joghary bilikti agha-zertteushi dәriger» ataghyna ie bolghan. Atamekenge 1996 jyly kóship kelgen. QR densaulyq saqtau isining ýzdigi, «Óteyboydaq», «Gippokrat» medalidarynyng iyegeri. Resey halyqaralyq shygharmashylyq akademiyasynyng akademiygi.

SÁRSEKBAEV Baqyt

Boksshy. Beyjing Olimpiadasynda Qazaqstangha jalghyz altyn medali alyp kelgen chempion. QR Enbek sinirgen sport sheberi. Aziya chempiony, Aziya-Afrika oiyndarynyng jenimpazy, Studentter arasyndaghy әlem chempiony, Qazaqstan chempiony.

ISLAM Qanat

Boksshy, Beyjing Olimpiadasynyng qola jýldegeri.1984 jyly QHR Altay aimaghynyng Qoba audanynda dýniyege kelgen. Qytay qúramasynyng sapynda eki birdey Olimpiodagha qatysqan. 2010 jyly Qazaqstangha birjolata kóship keldi. Qazir «Astana arlandary» komandasynyng sapynda óner kórsetip jýr.

QOJANÚLY Tileubek

QR Mәdeniyet qayratkeri. ShÚAR Óner institutyn tamamdaghan. Temirbek Jýrgenov atyndaghy Óner akademiyasyn qyzyl diplommen tamamdaghan. Qúrmanghazy atyndaghy konservatoriyanyng aspiranturasyn bitirgen. Abay atyndaghy opera jәne balet teatrynyng әnshisi.

P.S. Aytpaqshy, «oralmandy úratyndar» kóbeygen song ba, әlde orayy solay keldi me, әiteuir syrttan kelgen aghayyndar bas bolyp, tәuelsizdikting 20 jyldyghyna arnap «Tәuelsizdik jemisi» degen kitap shygharypty. Mine, osy kitapqa elge jaqsy tanys, Qazaqstannyng órkendeuine, bilimine-ghylymyna, ekomikasyna, ónerine ólsheusiz enbek sinirip jatqan 250-den astam oralman-qandastardyng tizimi ómirbayanymen birge berilipti. Al ol kitapqa enbey qalghandar qanshama! Ásirese qúqyq qorghaushylar, әskery sala mamandary, genaraldar kirmey qalghan. Endeshe siz kimdi bilesiz? Redaksiyagha joldanyz, «Qay qazaqten kem edim...» aidarymen júrtqa tanystyrayyq. Biyliktegiler de bilip jýrsin!

kil qaymaq

HALIFA Altay - dintanushy, ghalym. 1917 jyly Shyghys Týrkistannyng Altay aimaghynda tughan. 2003 jyly dýniyeden ozdy.

Abdollaqyzy Gýlnәr - әnshi, QHR-nyng Enbek sinirgen әrtisi. 1958 jyly Shәueshek qalasynda tughan.

ÁBIKEYÚLY Qabylash - әnshi, Mongholiyanyng Halyq әrtisi, QR Enbek sinirgen qayratkeri. 1945 jyly Mongholiyada tughan.

ÓZTÝRIK Mústafa - taekvandodan VI DAN iyegeri, әlemge әigili taekvando sheberi, últyn sýigen arda azamat. 1954 jyly Týrkiyada tughan. 1995 jyly Qazaqstanda dýniyeden ozdy.

ADAY Marghúlan - taekvandodan IV DAN iyegeri, halyqaralyq dәrejedegi sport sheberi. 1972 jyly Mongholiyada tughan.

BATYRHANOV Shayhislam - medisina ghylymdarynyng doktory, professor. 1950 jyly Qyrghyzstanda tughan.

GhABITHANÚLY Qayrat - filologiya ghylymdarynyng kandidaty, prfessor. 1965 jyly QHR Ýrimji qalasynda tughan.

EJENHANÚLY Bahyt - tarih ghylymdarynyng doktory. 1962 jyly QHR ShÚAR-da tughan.

JEMENEY Islam - shyghystanushy ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory. Iran Islam respublikasynyng Gorgan qalasynda tughan.

ZIYaDAN Bolathan - biologiya ghylymdarynyng doktory, professor. 1961 jyly Mongholiyada tughan.

ZEKENÚLY Túrsynhan - jazushy, tarih ghylymdarynyng doktory, professor. 1962 jyly QHR Altay aimaghynda tughan.

BAZYLHAN Nәpil - týrkitanushy, filologiya ghylymdarynyng kandidaty. 1967 jyly Mongholiyada dýniyege kelgen.

QARTBAYÚLY Niyaz - filologiya ghylymdarynyng kandidaty, audarmashy. 1957 jyly Iran Islam respublikasynyng Gonbed Kaus qalasynda tughan.

MÁSIMHANÚLY Dýken -filologiya ghylymdarynyng doktory, aqyn, audarmashy, shyghystanushy ghalym. QHR Tekes audanynda tughan.

MERHAMIYTQYZY Farida - kәsipker. «Erke-núr» kompaniyasynyng preziydenti. Qazaqtyng últtyq kiyim ýlgilerin býtkil әlemge nasihattap jýrgen el patrioty.

SARTQOJAÚLY Qarjaubay - tarih ghylymdarynyng kandidaty, dosent, filologiya ghylymdarynyng doktory. 1947 jyly Mongholiyada tughan.

UATQAN Botakóz - Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng úiymdastyru bólimining mengerushisi. 1956 jyly Mongholiyada tughan.

ShEYH-ÁLY Asqar - fizika ghylymdarynyng doktory. 1959 jyly Ufa qalasynda tughan.

RYSTAN Ómirzaq - suretshi, Qazaqstan Suretshiler odaghynyng mýshesi. 1950 jyly Mongholiyada tughan.

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 34 (117) 12 qazan 2011 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502