Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2019 0 pikir 13 Qazan, 2011 saghat 19:39

Jarasbay Sýleymenov: «Biz últ retinde әli úiysa almay jatyrmyz»

- Qyzyljar - Petropavlgha bay­lanysty sizding bastamanyzdy jurnalister myltyqsyz maydangha tenedi. Osy bastamagha baylanysty songhy janalyqtar ne deydi?

- Qyzyljar - Petropavlgha bay­lanysty sizding bastamanyzdy jurnalister myltyqsyz maydangha tenedi. Osy bastamagha baylanysty songhy janalyqtar ne deydi?

- Memleketimiz jas bolghan­dyq­tan ba eken, bizding qoghamda әli de bolsa týiini tarqatylmaghan mә­se­leler kóp. Halyq senimine ie bo­lyp, Parlament qabyrghasynda jýr­­gennen keyin, solardy sheshuge az da bolsa ýles qossam degen niyet­pen osy mәseleni kótergen edim. Bú­dan búryn talay ret aitqanymday, Petropavlgha bayyrghy Qyzyljar atauyn qaytaru jónindegi saual ayaq astynan tughan oy emes. Petropavldy qazaqtar ejelden «Qyzyljar» dep ataghan. Olay ataugha negiz bolarlyq tarihy derekter de jetkilikti. Ke­zinde Qazaq ókimeti dengeyinde qa­la­ny osylay atau jóninde sheshim de qabyldanghan. Ol kezde ortal­yq­tyng ókim-zorlyghy órship túrghan kez edi ghoy. Sonyng saldarynan oryndy sheshim jýzege aspay qalady. Sodan beri ghasyrgha juyq uaqyt ótti. Zaman ózgerdi, tәuelsiz el boldyq. Búl óshkenimizdi jandyryp, joghalt­qa­ny­myzdy týgendeytin kez emes pe?! Ókinishke qaray, Qyzyljardyng ba­ghy әli de baylanyp túr. Men ózimning deputattyq saualymda Qyzyljar atauyn qaytaru ne ýshin kerek ekeni jóninde egjey-tegjeyli aitqan bolatynmyn. Qazir sonyng bәrin qaytalap jatpay-aq qoyayyn.
Deputattyq saual qoghamda qyzu pikirtalas tughyzdy. Elding tarihyn qúrmetteytinder, bolashaghyn oi­lay­­tyndar, últ mýddesin bәrinen jo­ghary qoyatyndar bastamany qyzu qoldady. Múnday sózderden shoshiy­tyndar da tabyldy. Aqyry ne ke­rek, elimizding aqparat kenistigi «myl­­tyqsyz maydangha» ainaldy. Desek te, bas jarylyp, kóz shyqqan joq. Qyzyljar tóniregindegi ai­tys-tartys basqa da biraz jaylargha kóz jetkizdi. Sonyng bәrin oy ele­gi­nen ótkizip, «Myltyqsyz maydan nemese Qyzyljar ýshin qiyn ký­res» degen kitap jazdym. Sonda bi­raz jaylardyng beti ashylady.
- Ýkimet auylynan kónilge ýmit úyalatarlyqtay jyly habarlar bar ma?
- Ókinishke qaray, bir jyldan as­tam uaqyt ótse de, mәsele orny­nan qozghalghan joq, sol qúlaghy qyl­tighan qalpynda әli túr.
- Demek, myltyqsyz maydanda «Qyzyljar» auyly jenilip qalghan­day ma, qalay ózi?
- Men ózimning tuyp ósken je­ri­me jii baryp túramyn. Jazghy de­malysymdy da sol jaqta ótkizdim. Halyq ótken jyldyng ayaghyndaghy Qyzyljar atauyna baylanysty ai­tys-tartysty úmytqan joq. Esh­qanday kýmәnsiz «sol mәsele qashan sheshiledi?»dep súraydy. Soghan qa­ra­ghanda, Qyzyljar atauyn jaqtau­shylar jenilis tapty dey almaymyn. Týpting týbinde biylikting de, býgin soghan qarsy bolyp otyrghandardyng da jergilikti halyqtyng talabymen sanasatynyna, sóitip, teriskeydegi kóne qalanyng qaytadan «Qyzyl­jar» dep atalatynyna senemin. Qa­zaq aman túrghanda, búl mәsele kýn tәrtibinen týspeydi.
- Siz «memlekettik til ardyng isi» dediniz. Sizding pikirinizdi estip oty­ryp maghan jazushy Tólen Áb­dik­ovtyng «Ong qol» әngimesining oqiy­ghasy oraldy. Eger oqymaghan bolsanyz es­ke týsireyin. Boyjetken arudy yr­qy­na baghynbaghan ong qoly týn ishinde úrymtal sәtti payda­la­nyp, buyndy­ryp óltiredi. Til mә­se­lesine qatysty bizge de erkimizge baghynbay jýrgen «ong qoldar» ke­dergi keltirip jýrgen joq pa? Qalay oilaysyz?
- Bala kezimnen boyyma singen әdetim, bos uaqytymda kitap oqiy­myn. Biyl jaghdaydyng ózi soghan iyter­meledi me, jaz boyy kitap oqy­dym. Bala kezimde oqyghan Múhtar Áuezovting «Abay jolyn», Sәbit Múqanovtyng «Ómir mektepterin» songhy jyldary jii qolgha alatyn boldym. Sol siyaqty, Raqymjan Otar­baevtyn, Ákim Tarazidyn, Áb­ish Kekilbaevtyn, Dýkenbay Dos­jan­nyn, Myrzabek Dýisenovtyn, Roza Múqanovanyn, Gharifolla Esim­nin, Býrkit Ayaghannyn, basqa da kóptegen qalamgerlerding enbekteri­men tanystym.
- «Abay jolyn» ne ýshin oqity­ny­nyz týsinikti. Al «Ómir mektebin» qaytalap oquynyzgha ne sebep boldy? Odan ne izdeysiz?
- Meni Qyzyljar ónirining ta­riy­hy qatty qyzyqtyrady.Osy ónir­den shyqqan tarihy túlghalar jayly enbekter jazyp jýrmin. Ege­mendik alghangha deyin bir jaqty kózqarasta boldyq qoy. Sәbenning enbekterinde tarihtyng izi sayrap jatyr.
- Sonymen, kitapty kóp oqimyn deysiz ghoy...
- IYә, biraq ony maqtanysh ýshin aityp otyrghan joqpyn. Búl arada aitayyn degenim, qazirgi jas buyn kitap oqudy mýldem úmytyp barady. Óz basym múny adamnyng sana-sezimine, ósip jetiluine, qa­lyp­tasuyna keri әser etetin ýlken kemshilik dep bilemin. Biz qogham bolyp osy mәseleni qolgha aluymyz kerek. Balalarymyz, nemerelerimiz kitap oqymasa, Abaydy, Maghjandy, Shoqandy, Smaghúldy tanymasa, tilimizding de, elimizding de kósegesi kógermeydi. Al Tólen aghamyzdyng «Ong qol» әngimesine keletin bolsaq, jazushynyng aitayyn degeni terende jatqan siyaqty. Áyteuir, men ózim solay týsindim. Shynynda da býgingi tanda tek til tónireginde de ghana emes, últtyq mýdde tarazy basyna tartylatyn kez kelgen mәselede «qyryq kisi bir jaq, qynyr kisi bir jaqtyn» kebin kiyip, bizding erkimizge baghynbay jatqan «ong qoldar» bar. Olar ózderining ishki qyjyldaryna ghana baghynady, bayaghy kýnin an­say­dy. Sodan da el iyesi, jer iyesi - qa­zaqtyng ýnin shygharmaugha, tilin túnshyqtyrugha qúmar, baybalam salyp shygha keledi. Memlekettik tilimizding asa zor qoghamdyq jәne sayasy manyzyn tómendetuge jan salady, tipti bolmasa qoqan-loqy jasaydy, Ata zanymyzgha qarsy shy­ghady. Bizding Konstitusiyamyzda «Memlekettik úiymdarda jәne jer­­­­­gilikti ózin-ózi basqaru organ­da­rynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» delingen. Al qazirgi jaghday kerisinshe bolyp otyr ghoy. Qazaq tilin tórge ozdyru, túghyryna qondyru ýshin әli qyruar júmystar atqarugha tura keledi. Qa­zaq tiline qamqorlyqty kýsheyteyik degende, biz basqa tilderdi kem­si­teyik dep otyrghan joqpyz ghoy. Til - halqymyzdyng sarqylmas qazyna­sy, eng ýlken iygiligi. Jiyrma jylda osyny týsine almay, Elbasymyz­dyn: «Ózimiz ana tilimizde sói­le­meyinshe, ózge eshkim de búl tildi shyndap qúrmettey qoymaytynyn týsinuge tiyispiz» degen sózderine qúlaq aspay kele jatqanymyz da ózekti órteydi.
- Tilge qatysty mәsele memle­ket­­tik dengeyde kóterilse, «aq­pa­rattyq soghystyn» qarqyny kýshey­edi. Memlekettik tilge qatysty júrt nazaryna úsynylmaghan, Parlament qorjynyna týsip ýlgirmegen joba­nyng júrtqa tarap ketuine kim mýddeli boldy?
- Jogharyda aitqanymday, men halyq arasynda jii bolyp túra­myn. Týrli auditoriyalarda kópte­gen últtardyng ókilderimen kezdesu­ge tura keledi. Osy kýnge deyin «qo­laysyz bir súraq qoyady-au?» dep júrttyng aldyna shyghudan jýrek­singen sәtim bolghan joq. Kez kelgen adammen kez kelgen mәseleni tal­qy­laugha әzirmin. Mine,osynday kez­desulerding barysynda Qyzyl­jar atauyna, tilge baylanysty mә­seleler de kóteriledi. Jalpy al­ghan­da, halyq jaghdaydy týsinedi. Al endi shuyldap jatqandargha kel­sek, olardyng qarasy kóp emes.
- Búl әreketti siz qalay dep ba­gha­laysyz?
- Parlamentke týspegen joba­nyng tarap ketuin kezdeysoqtyq dey almaymyn. Búl arada bir jymysqy әreket bolghan siyaqty. Áli iyini qan­baghan, talqygha týspegen jobanyng tónireginde shu kóteru - búl zang qabyldaytyn adamdargha ashyqtan-ashyq qysym jasau, «sasqan ýirek artymen jýzedinin» keri. Basqa ne deymiz?
- Siz jyl basynda «Tәuelsizdik merekesi Jana jyl merekesining ta­sasynda qalyp ketpesin» dediniz? Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghyna ar­nalghan memlekettik dengeydegi shara­lar oiynyzdan shygha ma?
- Tәuelsizdik - bizding bagha jet­pes baylyghymyz. Ol keybireuler oilap jýrgendey, ózinen-ózi kele qalghan joq, jan alysyp, jan be­ris­ken kýrespen, ata-babalary­myzdyng qanymen keldi. Sondyqtan әrdayym onyng shoqtyghy biyik boluy kerek, basqa merekelerding tasasyn­da qalugha tiyis emes. Áriyne, osynday úly merekening qarsanynda el kóle­minde atqarylyp jatqan sharalar barshylyq. Olardy kózi barlar kóruge, sanasy barlar sezuge tiyis.
Degenmen osynday aituly ke­zen­de últ mýddesin qozghaytyn mә­se­leler de sheshilip qalsa, kóp nәr­se­den útar edik qoy degen oy kó­­­­­keyim­nen ketpeydi. Mysaly, ýs­timizdegi jyly Memlekettik til turaly, Onomastika turaly zandar qabyldasaq, jer-su ataularyn tәr­tipke keltirsek, merekelik sharalar­dyng shyrayy da, mazmúny men sal­maghy da ózgeshe bolar edi ghoy.
- Siz «Memleket din mәselesine aralasuy kerek» dediniz. Qúptarlyq. Sebebi Reseyding memlekettik dengey­de ótip jatqan is-sharalarynda Bý­kil Resey Patriarhy Kirill jýredi. Tipti, gharyshqa úshqan gharyshkerlerine sәttilik tilep, Premier Putinning qa­synda jýrgenin kózimiz kórdi. Qa­nymyzgha singen, tәnir dinining de, sha­man dinining de izderi bar ata dinimizdi úlyqtap, mәrtebesin asqaqtatyn kez kelgen joq pa?
- «Memleket din mәselesine ara­lasuy kerek» dep aitqanym ras. Memleket dinnen bólek dep búl saladaghy isting jayyn baqylausyz qaldyrugha bolmaydy. Onyng nege әkelip soqtyratynyn býgin kórip otyrmyz. Naq osy kýnderi Parla­ment qabyrghasynda bolghan talqy­laular da biraz jaygha kóz jetkizdi. Meninshe, qazir dinge den qoyghan­dar­dyng arasynda bilimsizder kóp. Din degende biz eng aldymen iman­dylyqty, adamy qasiyetterdi, adal­dyqty oilauymyz kerek. Din - erik­kenning ermegi emes, tútas ghy­lym! Osy túrghydan alghanda, mem­­­leket pen dinning maqsattarynyng týiisetin tústary az emes.
Jaqynda men aimaqta bolyp qayttym. Sol saparymda Qyzyl­jar­daghy ortalyq meshitke de, auyl­dardaghy meshitterge de soqtym, imam­darmen әngimelestim. Ókinish­ke qaray, zaman talabyna say ser­pilisti bayqay almadym. Bayaghy dәstýrli diny joralghylardy oryn­dau, sadaqa jinau... Bir sózben ait­qanda, qazirgi meshitterdegi jaghday bayaghy kenes zamanyndaghy toqyrau­dy kózge elestetedi.
- Siz mektep jasyndaghy bala­lar­­dyng dinge tartyluyna qalay qa­raysyz?
- Qazir bizding qoghamymyzda osynday bir qúbylystyng da oryn alyp otyrghany shyndyq. Mening oiym­sha, balalar eng aldymen bilim, mamandyq alulary, ony men solyn tanyp, azamat retinde qalyp­tasu­la­ry, sodan keyin ózderi tandau jasaulary kerek. Qazir olardy besikten beli shyqpay jatyp adas­tyru­dyng qajeti joq. Soqyr sezim­ning jeteginde dinge betbúrys jasau - ol dindi qoldau emes, qorlau bo­lyp shyghady.
- Tәuelsizdikting 20 jyldyghy Qazaq últynyng bolmysyna qalay әser etti?
- Jogharyda aitqanymday, Tәu­el­sizdigimizding 20 jyldyghy el ómirindegi aituly oqigha, manyzdy kezen. Osy uaqyt ishinde biz ýlken joldan ótip, býkil әlemge tanyl­dyq. Ony bәrimiz de maqtanysh etemiz. Áriyne, qol jetkendi bayandy ete otyryp, jana biyikterge kóterilu ýshin biz eng aldymen memleket qú­rushy últtyng tolaghay túlghasyn qa­lyptastyruymyz kerek. Qazir úly dalanyng tósin mekendep jatqan­dardyng barlyghy memleket qúraushy últqa, yaghny qazaqtargha qarap oy týzeuge, boy týzeuge tiyis. Múnyng ýlken jauapkershiligi bar. Osyny týsinsek qane?
- Ózimiz ýlgi tútatyn kórshi elding memleket qúrushy últy tәrizdi qa­lyptasqan, irgeli últqa ainaluyna betbúrystar bar ma? Álde, biz әli kýnge deyin ózimizding kelbetimizdi iz­dep jýrmiz be?
- Shynyna kelsek, biz últ re­tin­de әli úiysa almay jatyrmyz. Jýzge, rugha bólinuimiz bylay túr­syn, endi til men dinge de kózqara­symyz ýilespey, shaqshaday basy­myz sharaday bolyp otyrghan jay­y­myz bar. Osynyng bir sebebi, shynayy qúndylyqtarymyzdy anyq­tay almay jatqanymyzda ma dep oilaymyn.
- «Qazaq kim?» degen súraqqa siz ne dep jauap berer ediniz? Súh­baty­myzdyng nýktesin Qazybek biyding sary­nymen týiindesek...
- San ghasyrlyq tarihynda myng ólip, myng tirilgen qazaq ata-babalary ansaghan azattyqqa da qol jetkizdi. Endigi mindet - onyng bayan­dylyghyn qamtamasyz etu. Osy oraydaghy mindetterimizdi Elbasy­myz N.Nazarbaev «Qazaqstan jo­ly» degen enbeginde bylaysha týi­in­degen edi: «Elimizding bolashaq kóshbasshylary - býgingi studentter men mektep oqushylary Qazaq­stannyng irgetasyna qalanghan әrbir kirpishin biluge tiyis» Tughan elimizding serpindi damuyna, ruhany bayyna qyzmet etetin osynday qúndylyq­tarymyzdyng qataryna «Alash» qoz­ghalysyn jatqyzsaq, eshkim qarsy bola qoymas dep oilaymyn. Alayda qozghalystyng ómirge kelgenine, qa­zaq halqynyng últ-azattyq qozgha­lysynyng dem berushisi - «Alash» partiyasynyng resmy týrde qalyp­tasqanyna 90 jyl tolghan kýn biren-saran sharalar bolmasa, elimizde keng kólemde atalyp ótken joq.
Bile bilsek, bizding Tәuelsizdigimiz óz bastauyn «Alash» qozghalysynan alady. Halyqtyng qaranghylyqqa qamalyp otyrghanyn kórip, soghan kýiinip, ony óner-bilimge shaqyr­ghan, mәdeniyeti men tilin qayta tý­letudi aldyna aiqyn maqsat etip qoyghan, otarshyldyqqa qarsy ký­res­ken, birligi myqty derbes el bolu iydeyasyn úsynghan Alash qay­rat­ker­leri emes pe edi?! Olay bolsa, osy bir sәtti paydalanyp, Otanyn, tu­ghan halqyn shyn sýigen, sol ýshin janyn pida etken Álihan Bókeyha­nov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Maghjan Júmabaev, Sma­ghúl Sәduaqasov siyaqty arystary­myzdy taghy bir «tiriltsek», olardyng ruhyna taghzym etsek, býgingi úrpaq­ty «Alash» qaynarynan susyndatsaq artyq bolatyn ba edi?
«Auruyn jasyrghan óledi» deydi, mýlt ketip jatqan tústarymyz da az emes. Kezegin kýtip túrghan sharualar bastan asyp jatyr. «Qúr qazaqpyn» dep keude qaqqannan eshtene shyq­paydy. Elimiz gýldensin, últymyz­dyng baghy jansyn desek, biz bәse­kege qabiletti bolu jaghyn kóp oi­­lauymyz kerek. Qoghamnyng әrbir mýshesi jasalyp otyrghan mýmkindik­terdi tiyimdi paydalanyp, aldymen óz jaghdayyn jaqsartuy, qogham ýshin paydaly is tyndyruy qajet.
- Ángimenizge raqmet!

Súhbattasqan
Gýlbarshyn AYTJANBAY

«Ayqyn» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5524