Beysenbi, 3 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Ádebiyet 2047 4 pikir 7 Sәuir, 2020 saghat 12:12

Smartfon (әngime)

Búl ýide bәri bar edi. Ermúhan ótken ghasyrda joly bolghan ghalym boldy. Student kezinen kózge týsti. Qazaqtyng eski әdeby núsqalaryn jinastyrdy, zerttedi. Búl kenestik jýiedegi onyng atyn shyghardy. Bayandamalar jasady. Ghylymy ataq aldy. Irgeli oqu ornynda kafedra basqardy. Áyteuir ghylymnyn  qúrmeti bar kezde ómir sýrdy. Tórde otyrdy. Aghayyn-tuys ýiinen shyqpaytyn. 

Dastarhany mol, jazghan-syzghandary jariyalanyp jatty. Qyryqqa jetpey doktor, eluinde Últtyq Ghylym akademiyasynyng akademiygi atandy. Ministrmen para-par ailyq alatyn. Sondyqtan da basqa qyzmetke qyzyqqan da, shaqyrghan jerge barghan da joq.

Ústaz boldy. Shәkirtterining aldy ghylym doktory bolyp ta ýlgergen. Zaman, qogham osylay bola beredi dep oilaghan. Biraq osy bir shat túrmys  bir sәtte kózden ghayyp bolghanday edi. 

Bir jaqsylyqtyng bir qiyndyghy bolady eken. Qogham ózgerdi. Jýie qalyptan shyqty. Jana qúndylyqtyr kele bastady. 

Ermúhan búl ózgeristi quana qabyldady. Sonyng sózin sóiledi. Qúlash-qúlash maqalalar jariyalady. Rasy sol edi. Ol keshegi «búratana» dep atalghan halyqtyng eski tarihy, әdebiyeti men mәdeniyeti damyp, óli tili tiri tilge ainalady dep erekshe quandy. Uaqytsha qiyndyqtardy elegen joq. 

Uaqyt ony shyndaghanday edi. Ghylym men bilimning qadiri ketken kezde de bireuler qúsap, nәsibin kәsipten izdegen joq. Balalaryn da kәsipkerlikke jibermedi. Onyng ar jaghynan aramdyq apany túrghanday seziletin. «Tynysh úiyqtap, quanyp oyanghangha» ne jetsin. Degenmen, kýni keshegi tanystarynyng jaldary maylanyp, jelkeleri kýdireyip shyqqandaryna tang qalmady. Qúday bireuge bilim beredi, bireuge jon beredi. Tek jelkesinen shyqpasyn da. 

Biraz shәkirtteri qorghaudy qoyyp, ala dorbalaryn alyp saudagha ketti. 

-Ala dorbanyng uaqyty bitedi. Kýni erten bilim men ghylymnyng qadiri ósedi. Odan da qorghap alyndar. Áli jassyndar. Sonan song saudagha barsang da bolady. Keyin jastyqta jinaghan bilimderinning jemisin kóresinder,-  dep talantty jastargha aqyl aityp kórdi de. Biraq oghan kóp shәkirti moyynsúnbady. 

- «Esekting artyng jusang da, mal tap»,- degen joqpa edi Abay aqyn dep ózine kinә arta sóilegender de tabyldy. 

Ne dersin. Árkimning óz joly, óz tandauy bar.

Ermúhan eski bir qalyptasqan oidan shyqpady. Kompiuterge ýirene almady. «Qolmen, qalammen jazylghan dýniyeler ghana myqty bolady» degen oy sanasyn shyrmap alghany sonday, bilse de bilgisi kelmedi. 

Kafedrada hatshy qyzy jazghan dýniyesin terip berip otyrghandyqtan ba, әiteuir odan qashqaqtady. Biraq kompiuterdi paydalanudy, aqparat alyp kórudi ýirendi. Biraq ony teruge qúlqy bolmady. 

Kýnder jyljyp ótip jatty. Ol birsydyrghy ómir sýrdi. Bireuden kem, bireuden ilgeri degendey. Ýi-jayy bar, balalary bólek-bólek túrady. Mashinasy qorada túr. Sayajayy da bar. 

Súlu qartayyp kele jatqan. Jighan-tergeni bar, kempiri ekeui de qyzmet isteydi. Jyl sayyn shetelge baryp, tenizge shomylyp qaytady. Bir baqytty janúya bolsa, osy Ermúhannyng shanyraghy edi. 

Zaman zymyrap ótip jatty. Keshegi shәkirtterining birazy sauda-sattyq dep jýrip, azyp tozdy. Biri otbasynynan airyldy, dalada qaldy. Al biri óz degenine jetti. Balalaryn shetelde oqyta bastady. 

-Ermúhan ústaz,- dedi talantty shәkirtterining biri Amantay.  -Siz eski qalypta qalyp qaldynyz. Myna kitabynyz kimge kerek.  Bәri kompiuterde túr. Zaman qalybynan qalmanyz. Sizge estelikke smartfon syilaghym keledi. Bәri osynyng ishinde. Ne qajet, bәri bar. Týbi kerek bolady. Osymen beynebaylanysta bolyp  sóilese beresiz. Búl bәrin auystyrady. Sizge eshkim kerek bolmay qalady,-dep qoyar da qoymay «krutoy» smartfon syilap ketti. 

Ol ózining knopqaly qarapayym telefonyna sonday senimdi boldy. Smartfondy aldy da qobdishasyna saldy. Sol kýii úmytyp ta ketti. 

Ol jýregimen jana zamannyng talabyn sezindi. Biraq ony qabylday almady. Bir ýrey sanasyn aldy. Onsyz da jatbauyr bolyp bara jatqan adamdar aghayyndyq, tuysqandyq senimnen ajyrap qalmaspa eken. Bir ýrey bir kýni óz basyna keletinin sezinbedi. Bәri ayaq astynan astan-kesteng boldy. Bәibishesi qaterli  isikke tap boldy. Emin taba almady. Aqyry dýniyede ótti. Jalghyzdyq basyna týsti. 

Jalghyzdyq ony úlyna alyp keldi. Olar kýni boyy júmysta. Keshke bәri jinalady. Biraq ýndemey tamaq ishedi. Bir-birimen sóilespeydi de. Smartfonynan bastaryn almaydy. Sonan song әrqaysysy óz bólmesine kiredi de, smartfongha ýniledi. 

Ermúhannyng boyyna ýrey  kiredi. Shәy basynda ne istep, ne qoyghandary turaly әngimelespeushi me edi? Beu-beu, dýniye?! «Ana balagha anau kerek, myna balagha mynau kerek», ana toygha qalay baramyz, kókemizge shәy bermegeli kóp boldy, - dep shýiirkelesip otyrushy edik. Júrttyng bәri osynday ma? Búlar birigip teledidar da kórmeydi. Tórt bólmede tórt televizor. Biraq eshqaysysy qosylmaydy. Bәri samrtfonda otyrady.

Bala-shaghanyng ortasynda otyryp ta jalghyz bolady eken-au adam. Ermúhan jarnama jariyalady. «Ýsh bólmeli jeke ýii bar. Materialdyq jaghynan qysylmaytyn alpys bestegi  jalghyz basty erkek elu-alpys jastaghy, smartfon qoldanbaytyn әiel izdeydi».

Búl jarnamany úly Núrlan Estaev kórdi. Qyp-qyzyl bolyp ketti. Keshke ýige jinalysymen tosyn әri qatang sheshim aitty. «Býginnen bastap ýige kelisimen smartfondy qospaysyndar. Myna qobdishada túrady. Ózim de solay isteymin». 

Ol әielining de, qyzynyng da, úlynyng da, nemeresining de smartfonyn alyp tartpagha salyp, kilttep qoydy. 

Sol kýngi keshki shәy da keremet tәtti kórindi. Kýni boyy bolghan janalyqtaryn aityp, bәri mәre-sәre boldy.

- Endi kýnde osylay bolady,- dedi Núrlan qatqyl ýnmen. 

Bәri ýnsiz bas iyzedi. 

Uәlihan Qalijanov

Abai.kz

4 pikir