Erkinbek Shohaev. Islam men dәstýr birine-biri qayshy úghymdar emes
Elimiz egemendigin alyp, derbes memleket bolghaly ata dinimiz - Islamgha bostandyq berilgeni barshagha mәlim. Áriyne halqymyzdyng jastary tәuelsizdikke qol jetkizgen jyldardan bastap din ilimderin ýirenuge den qoya bastady. Qazaqtyng jastary babalarymyzdyng jolyn quyp islam elderine ilim izdeu ýshin sapar shegip te ýlgerdi. Sol jastarymyz islamnyng qazaq qoghamynyng dәstýrli ústanymy men erekshelikterine eshbir túrghydan bótendigi joq tәlimin ýirenip kelip jatyr. Desek te, solardyng arasynda qazaqtyng últtyq qúndylyqtary men erekshelikterin mýldem joqqa shygharatyn keybir arab elderinde tәlim alyp kelgen jastarymyz bar ekenin aitpay ketuge bolmaydy. Mine sondyqtan, dinimizding әr halyqtyng últtyq erekshelikterin eskerip, dәstýrining ozyghyn qoldaytynyn negizdey otyryp qoghamgha dúrys kózqarasty úsynu bilimdi azamattardyng boryshy deuge bolady.
Elimiz egemendigin alyp, derbes memleket bolghaly ata dinimiz - Islamgha bostandyq berilgeni barshagha mәlim. Áriyne halqymyzdyng jastary tәuelsizdikke qol jetkizgen jyldardan bastap din ilimderin ýirenuge den qoya bastady. Qazaqtyng jastary babalarymyzdyng jolyn quyp islam elderine ilim izdeu ýshin sapar shegip te ýlgerdi. Sol jastarymyz islamnyng qazaq qoghamynyng dәstýrli ústanymy men erekshelikterine eshbir túrghydan bótendigi joq tәlimin ýirenip kelip jatyr. Desek te, solardyng arasynda qazaqtyng últtyq qúndylyqtary men erekshelikterin mýldem joqqa shygharatyn keybir arab elderinde tәlim alyp kelgen jastarymyz bar ekenin aitpay ketuge bolmaydy. Mine sondyqtan, dinimizding әr halyqtyng últtyq erekshelikterin eskerip, dәstýrining ozyghyn qoldaytynyn negizdey otyryp qoghamgha dúrys kózqarasty úsynu bilimdi azamattardyng boryshy deuge bolady.
Alla taghala qasiyetti kitaby - Qúran Kәrimde: «Ey adamdar, rasynda Biz senderdi er kisi men әielden jarattyq. Sonday‑aq, bir‑birlerinmen tanysularyng ýshin senderdi halyqtar jәne taypalar etip tarattyq. Shyn mәninde Allanyng qúzyrynda eng qúrmettilering - kóbirek taqualy bolghandaryn» [1, 49:13] ‑ deydi. Demek, adam balasynyng әrtýrli halyqtar, últtar, taypalar jәne rular bolyp jer betine tarauy Jaratushynyng tarapynan qoyylghan tabighy zandylyq. Jer betinde osynday san‑aluandyqtyng qalyptasuy tikeley Rabbymyzdyng danalyghy. Búl danalyqtyng maqsaty - adamdar birin‑biri men aqpyn, sen qarasyng dep kemsitui nemese bólinui emes. Múndaghy maqsat - kóp nәsilge tarap jatqan adam balasy ózara tanysyp, bilisu edi. Ayattyng sonynda Alla taghala abzaldyq pen artyqshylyqtyng tarazysyn bayandaydy. Adam ózining tegimen, qanymen nemese baylyghymen basqadan artyq bolmaydy. Onyng ózgeden artyqshylyghy men abzaldyghy Allanyng әmirine boysúnyp, taqualyghy berik bolumen eken.
Sonday‑aq, adamdardyng tilderi men týsterining týrliligi Jaratushy taghalanyng sheksiz qúdiretining aighaghy. Búl turasynda Qúran: «Aspandar men jerding jaratylysy jәne senderding tildering men týsterinning týrli boluy Onyng (Allanyn) qúdiret belgilerinen. Búl mәselede biletinder ýshin ýlgiler bar» [1, 30:22] ‑ deydi. Búl ayat arabtyng tili - arab, orystyng tili - orys, qazaqtyng tili - qazaq, sol siyaqty adamdardyng týsteri men kelbetterining san‑qily boluy Haq taghalanyng sheksiz qúdiretining belgisi dep eskertedi. Álemdegi týrli tilder men kelbet‑keskinderding kuәsi bolyp jýrgen әrbir adam búl kórinisten ghibrat aluy kerek. Biraq ókinishke oray bizding zamanymyzda halyqtar birin‑biri últyna qarap úlyqtap, týsine qarap syilaytyn boldy.
Adam balasynyng әrtýrli últtar bolyp qalyptasuy rabbany jýie bolsa, olardyng әrbirining erekshelikteri men ózindik qúndylyqtary búl jýieden tysqary boluy mýmkin emes. Eger әrbir últtyng óz ereksheligi bolmay, barshasyna ortaq bir ghana qasiyet bolghanda, olardyng ómir sýrui qiyndap ketken bolar edi. Sondyqtan, әr qoghamnyng oilau órisine, geografiyalyq jәne әleumettik talaptaryna qaray ózine tәn ómir sýru ýlgisi qalyptasty. Osymen әrbir qoghamnyng kýndelikti ómirdegi ýirengen jaghdaylary, ústanatyn pikirleri, qoldanatyn sóz tirkesteri jәne qoghamda keng taraghan is‑qimyldarynyng jiyntyghy әdet-ghúryp, salt-dәstýr degen ataularmen jeke zertteletin boldy. Sol siyaqty qazaq últynyng da ózindik qúndylyqtary men ózine tәn erekshelikteri bar.
Islam - shynayy ómirmen sanasyp otyratyn din ekenine dau joq. Tarihtyng paraqtaryn týgelimen aqtaryp otyrsaq ta, Islam dini jetken jerding halqy óz qúndylyqtarynan airylyp, arabtanyp ketkenin kóre almaymyz. Islam әrbir últtyng Alla әmirine qarsy bolmaytyn erekshelikterin ong qabyldap, bekitip otyrdy. Islam kelgen kezde jәhiliyat[1] dәuirindegi arabtar sharapty qatty ishetin. Olar ýshin sharapsyz atalatyn quanysh bolmaytyn. Biraq bizding dana dinimiz mas qylatyn ishimdikterdi birden haram etip, tyiym salmady. Búl turasynda Aysha anamyz: «Eng alghashqy týsken sýreler jәnnat pen tozaq turaly bolatyn. Adamdar islamnyng ainalasyna jinalghan kezde, haram men halal ayattary týse bastady. Eger de sharapty ishpender, tastandar degen ayat birden kelgende, sahabalar: «joq biz sharap ishudi eshqashan qoymaymyz deytin edi» [2, 69:4707h] - dep әngimeleydi. Kerisinshe bizding kemel sharighatymyz sol kezdegi arab qoghamynyng jaghdayyn eskerip, sharapqa tyiym salugha birte-birte alyp keldi. Olay bolmaghanda Aysha anamyz aitqanday sahabalar birden qabyldamauy mýmkin edi. Birinshiden Qúran ayaty sharaptyng paydasy men ziyany da bar, biraq onyng ziyany paydasynan kóbirek dep keldi. Ekinshi kezekte ayat mas bolghan kezde músylmandargha namaz oqugha tyiym saldy. Sodan keyin ghana songhy kezekte sharappen birge, qúmar oiyny, bal ashatyn tastar men tabynatyn búttargha týgelimen tyiym salghan ayat týsti. Islam dinining әr qoghamnyng ózindik jaghdayyn eskeretinin, Imam Ásh-Shafighiyding Iraktan Mysyr eline kóship barghanda kóptegen pәtualaryna ózgerister engizgininen de kóre alamyz.
Adamnyng is-qimylyna qatysty sharighattyng ýkimderin zertteytin fiyqh ghylymynda qoghamda qalyptasqan әdet‑ghúrypqa, salt-dәstýrge negizdelgen birneshe «fiyqh qaghidalary» payda boldy. Solardyng biri retinde «Ádet-ghúrypqa tórelikke jýginiledi» [3, 219 b.] degen fiyqh qaghidasyn aita bilemiz. Islam ghúlamalary sharighattyng Qúran ayaty nemese Payghambar hadiysi sekildi naqty mәtini kelmegen mәselelerdi, atalmysh qaghidagha sala otyryp ýkimin beretin. Sonday‑aq, imamdar fiyqhy mәselelerde әr adamnyng jaghdayy bólek bolghandyqtan, onyng ózine jeke pәtua berip, oghan qatysty sharighattyng ýkimin bekitip otyrdy. Sondyqtan, fiyqh jәne fiyqh negizderi[2] [4, 11 b.] ghylymdarynda әdet‑ghúryp mәselesi kóbirek talqylanudyng ózindik manyzy bar. Fiyqh ghalymdary ózderining kóptegen pәtualaryn adamdardyng kýndelikti ómir sýru ýrdisterine negizdey otyryp aityp ketken. Ásirese adam ómirindegi sauda‑sattyq, egin, sharuashylyq otbasylyq ómirding mәseleleri jәne qoghamdyq qaghidalargha qatysty sharighattyng kóptegen ýkimderi әrdayym әdet‑ghúrypqa negizdelip otyrghan.
Alla taghala qasiyetti kitabynda: «Keshirimdi bol, ghúrypqa búiyr jәne nadandardan jyraq bol» [1, 7:199] - dep әmir etedi. Sonday-aq, hadis imamdary úlyq sahaba Abdulla ibn Masghudtyn: «Músylmandardyng jaqsy dep qabyldaghany, Allanyng qúzyrynda jaqsy, al músylmandardyng jaman dep qabyldaghany jaman bolyp esepteledi» [5, 71:241 h.] - dep aitqanyn jetkizedi. Islam dinining kózdegeni adam balasynyng mýddesi bolyp keledi. Adam balasyna salauatty ómir saltyn syilap, eki ómirde baqytty etu. Taghy bir ayatta: «Senderge dinde eshbir qolaysyz jaghdaydy jýktemedi» [1, 22:78] - delinedi. Ghúryp degenimiz bir qoghamda qalyptasqan jaghymdy әri qayyrly is. Demek, Alla taghala jogharydaghy ayattarda qoghamda jaghymdy jaghdaylardy qalyptastyryp, olardy negizge alugha әmir etip túr. Sonday-aq, bizding dinimiz adam balasyna eshqashan qiyn, qolaysyz bolatyn isti mindettemegen. Sol siyaqty islam adamnyng qolaysyz jaghdayda ómir sýruin qalamaydy da.
Islam kelgennen keyin de arabtardyng qoghamynda qalyptasqan keybir jaghdaylardy bekitip, qoldady. Mysalygha óltirilgen adamnyng qúnyn tóleu arab qoghamynda islamnan búryn bar edi. Islam kelgen son, ony joqqa shygharmay «kek alumen» birge qosymsha jaza etip bekitti. Sol sekildi sauda-sattyq salasynda arab qoghamynda iske asyp jatqan «mudaraba,[3] seriktestik, sәlәm[4] saudasy» siyaqty saudanyng ýlgilerin de islam qoldady. Hanafy mәzhabynyng ýlken imamdarynyng biri Ál-Kәmәl ibn Ál-Humәm ózining Fathul-qadir atty kitabynda: «Sharighattyng mәtini (ayat, hadiys, sahabalar sózi) kelmegen tústa, ghúryptyng ýkimi ijmagh[5] ýkimimen teng bolady» [6, 2:839 b.] - deydi.
Ghúryp sózi arabtyng «ghúryf» sózinen kelip shyghady. Tildegi maghynasy jaqsy, kórkem, jәne jaghymdy is degendi bildiredi. Termindik qoldanystaghy anyqtamasyna keler bolsaq, «ol belgili bir qoghamnyng kýndelikti ómirinde sózge nemese iske qatysty ýirenisken jәne qalyptasqan jaghdaylary». Demek, ghúryp úghymy sózge jәne iske de qatysty. Iske qatysty bolghan ghúrypty fiyqh negizderi salasynyng ghalymdary «ghúryp ghamali» yaghny istik ghúryp, sózge baylanysty bolghanyn «ghúryp qauli» yaghny sózdik ghúryp dep ataydy.
Al әdet arabtyng «ghadat» sózinen kelip shyghady. Qayta kelu, qaytalau, jalghasu sekildi maghynalardy bildiredi. Ghalymdardyng berer anyqtamasyna toqtalsaq, «әdet degenimiz aqly qatysusyz qaytalanyp otyratyn jaghday». [6, 2:828-830 bb.] Rasionaldyq negizde qaytalanghan jaghdaylar әdetke jatpaydy. Mysaly әr kýni júmysqa kelip, kompiuterde otyryp júmys isteytin adamnyng әreketi qaytalanyp otyrghany ýshin, ony әdet dep aita almaymyz. Sebebi, búl tústa rasionaldyq biylikting әserimen qaytalanu ýrdisi oryndaluda. Oryndalyp túrghan is pen onyng sebebining arasynda tyghyz baylanys ornap túr. Demek, «әdet-ghúryp - belgili bir qoghamdyq-әleumettik ortada payda bolyp, onyng mýshelerining minez-qúlqynyn, túrmys-tirshiligining búljylmas qaghidalaryna ainalghan jón-josyq, jol-joralghy» [7].
Istegi ghúryptargha mysal retinde adamdardyng sauda-sattyq kezinde tilmen aitpay-aq, alys-berispen ghana mәmile jasau, kópshilikke arnalghan monshagha uaqytty taghayyndamay kiru, kelgen qonaqqa mindetti týrde dastarhan jayyp tagham úsynu, ýige kelgen qonaqtyng dәmnen auyz tiii, jana zat alghan adamgha bayghazy beru, adam basyna qiyndyq týskende jylu jinau, quanyshty oqigha bolghan kezde habarlap sýiinshi súrau jәne kelin týskende betashar jasap kelindi qarsy alu sekildi әdet-ghúryptar men dәstýrlerdi aita bilemiz.
Al sózdik ghúryptar men dәstýrlerding qataryna negizinde tildegi maghynasynda úl men qyzgha da birdey bala dep aitsa da, «bala» sózin tek úl balagha ghana qoldanu. Sonday‑aq, et sózin balyqtyng etinen basqa januarlardyng etine aitu. Sebebi, kýndelikti qoldanysta balyqtyng etin eshkim et dep aitpaydy. Qoy, siyrdyng etine et dep aityp, balyqtyng etine balyq dep qana aitylady.
Islam ghúlamalary әdet‑ghúryp, salt‑dәstýrlerdi jalpygha nemese belgili bir topqa ghana qatystylyghyna baylanysty eki týrge bóledi. Birinshisi «ghúryp ghamm», ekinshisi «ghúryp hass» delinedi. Ghúryp ghamm degenimiz kóp elderge nemese barsha adamdargha qatysty bolghan әdet‑ghúryptar. Yaghny kóptegen elderge nemese barsha adamzatqa ortaq bolghany. Al ghúryp hass, belgili bir elge nemese adamdardyng bir tobyna ghana qatysty bolady.
Qoghamdaghy keng taraghan isterdi, әdet‑ghúryptar men salt‑dәstýrlerdi qabyldau ýshin, islamnyng qoyatyn sharttary aiqyn. Fiyqh ghylymynda «Nәrselerding negizi múbah[6]» degen qaghida bar. Múnyng maghynasy, qanday is, sóz, jaghday nemese kórinis bolsa da negizinde halal jәne rúqsat etilgen bolyp esepteledi. Demek, olardy isteuge, aitugha, jasaugha nemese ústanugha rúqsat etilgen. Biraq, islamnyng erejeleri men talaptaryna qayshy keletin, sharighat tyiym salghan isterding nemese jaghdaylardyng ýkimi basqa. Osylaysha sharighattyng arnayy kelgen mәtinining shekteuimen negizinde halal әri rúqsat etilgen jәitter tyiym salynghan jaghdaylargha ainalady.
Sondyqtan, fiyqh negizderi ghalymdary ghúrypty «sahiyh» jәne «fәsiyd» dep ekige bóledi. Múnyng maghynasy dúrys jәne búrys ghúryp degendi bildiredi. Dúrys ghúryp islamda halal bolghan isti haram etpeytin, haram bolghandy halal etpeytin ghúryp. Jalpylama aitqanda sharighattyng ýkimine qayshy kelmeytin is. Islam ghúlamalary múnday ghúrypty qabyldap, fiyqh salasynda atap aitsaq, ant etu, talaq (ajyrasu), satyp alynghan zatty tapsyru, sauda-sattyq salasynyng terminderi t.b. mәselelerde sýienetin negizderding biri etedi. Bizding qazaqtyng «dәstýrding ozyghy» degeni osy sahih ghúryp bolsa kerek.
Al fәsid ghúryp degenimiz, sharighattyng erejelerine qayshy kelgen, halaldy haram, haramdy halal etken ghúryp. Mysaly beligili bir qoghamda tek ósimge aqsha berip jәne alyp júmys jasau, quanyshqa arnalghan sharalarda jyn‑oynaq muzyka qoyyp, erler men әielder qosylyp biyleu, er kisilerding altynnan neke jýzik taghuy sekildi qalyptasqan isterdi ghúryptyng osy týrine jatqyzugha bolady. «Dәstýrding tozyghy» bolyp esepteletin múnday ghúryptardy islam sharighaty mýldem qaralap, qarsy kýresip, músylman qoghamdy búlardan tazartugha júmys jasaydy.
Jogharyda aityp ótkenimizdey, islam dini әrbir halyqtyn, últtyn ózindik qúndylyqtary jәne erekshelikteri - әdet-ghúrpy jәne salt-dәstýrlerine airyqsha kónil bólgen. Sondyqtan islam ghúlamalary әdet-ghúryp mәselesin taldap, osylaysha onyng ózin jeke taqyryp etip zerttegen. Eger bizding zamanymyzda payda bolghan keybir bilimdisymaqtar aitqanday islam dini últ, últtyq qúndylyqtar, әdet, ghúryp, salt jәne dәstýr sekildi úghymdardyng barlyghyn derlik joqqa shygharatyn әri qabyldamaytyn bolghanda, ghúlamalarymyz búl taqyrypty osynshalyqty zerttemegen bolar edi. Áriyne múnday atýsti pikirler dinimizding maqsattary men negizderin jete týsinbegendikten shyghyp otyr.
Sonday-aq, dәstýrge búlay teris kózqaraspen qarau jәne joqqa shygharu tek bir últtyng tamyryna ghana balta shabu emes, dindi búzushylyq bolady. Sebebi, sharighattyng mәtinderi adam ómirining negizgi erejelerin qamtyghanmen, adam ómirinde kezdesetin әrbir oqighany arnayy tәppishtep aitpaghany aqyl iyesine belgili. Mine osy tústa fiyqhtyng qiyas, istihsan, istishab, qoghamnyng mýddesi jәne ghúryp sekildi tәsilderine jýginuge tura keledi. Búl tәsilder men negizderge sýiene otyryp sharighattyng ýkimin beru ghasyrlary boyy islam ghúlamalarynyng salyp ketken úly joly.
«Abay-aqparat»
Paydalanylghan әdebiyetter:
1. Altay H. Qúran Kәrim qazaqsha maghynasy jәne týsinigi - Medina: Eki Haramnyng qyzmetkeri Fahd patshanyng Qúran Sharif basym kombinaty 1990 - 604 b.
2. Ali-Buhary M.IY. Jamigh as-Sahih ali-Múhtasar - Beyrut: Ibn Kasiyr, 6 tomdyq, 1987 j. 3-baspa, óndegen Mústafa Dib ali-Bugha.
3. Áz-Zarqa A.M. Sharh Ál-qauaghid Ál-fiyqhiya - Damask: Dәrul-Qalam baspasy, 2001 - 509 b.
4. Zaydan A. Ál-uajiz fy Usul әl-fiyqh - Beyrut: Risala baspasy, 2002 - 435 b.
5. Imam Mәlik bin Ánәs, Muatta - Islam isteri joghary kenesi, 1994 j.
6. D. Uәhba Zuhayli, Islam fiyqh negizderi - Beyrut: Dәrul fikr, 2 tomdyq, 2004 - 1262 b.
7. http://kk.wikipedia.org/wiki/
[1] Islam dini keluden búrynghy nadandyq kezen.
[2] Fiyqh ýkimderin qalyptastyru ýshin qoldanylatyn qaghidalar men tәsilderding jiyntyghyn zertteytin ghylym.
[3] Eki nemese odan kóp taraptyng bireuleri malyn salyp, ekinshileri enbegin arnaytyn seriktestik týri.
[4] Qúny búryn tólenip, zaty keyin beriletin sauda.
[5] Islam ghúlamalarynyng bir auyzdan kelisken ýkimi.
[6] Rúqsat etilgen, istegen adamgha sauap ta kýna da jazylmaytyn amaldardyng ýkimi.