Tólen Ábdikúly. Parasat maydany (jalghasy)
14
19 kókek
Aydyng kýni amanynda ózim tap bolghan mynau beymaghúlym jaghdaygha men de ýirene bastaghan sekildimin. Koridordaghy stoldyng astynan kezekti hatty alghanda búrynghylay qoryqqan da, ýrikken de joqpyn. Ejelgi tanysymnan kelgen әsheyin bir sәlem hattay jaybaraqat ashyp, oqy bastadym:
14
19 kókek
Aydyng kýni amanynda ózim tap bolghan mynau beymaghúlym jaghdaygha men de ýirene bastaghan sekildimin. Koridordaghy stoldyng astynan kezekti hatty alghanda búrynghylay qoryqqan da, ýrikken de joqpyn. Ejelgi tanysymnan kelgen әsheyin bir sәlem hattay jaybaraqat ashyp, oqy bastadym:
"Qúrmetti Qúrbym! Biraz uaqyt hat jazugha jaghdayym bolmady. Auryp qaldym. (Osy sәtte eriksiz myrs ettim:"Menimen kindiging bir emes pe, men auyrghanda qosyla birge auyratyn",- degen kekesin oy keldi.) Songhy hatyndy rizashylyqpen oqyp shyqtym. Áriyne, bәrine kelisu mýmkin emes. Biraq qisyndy dәlelder barshylyq. Al kelispeytin jerim - sen ýnemi izgilik múratyn absoluttik dәrejege kóteresin. Birinshiden, absoluttik ólshem tәniriden basqagha layyq boluy mýmkin emes. Ekinshiden, kez kelgen zan shyndyqqa sәikes kelmese, oryndalmaydy. Senin izgilik turaly iydeyan eshqashanda oryndalmaytyn, sol sebepti qoghamda ýnemi qayshylyqtar tudyratyn óli zan sekildi. Osydan baryp adamdar arasynda - qol jetpegen arman, iske aspaghan maqsat, maghynasyz teketires, ómirge narazylyq, uayym-qayghy týrinde - san týrli berekesizdikter tuady. Al ómirde kóptegen qayshylyqtardy sheshuge mýmkindik beretin nәrse - mәmile, kompromiss. Ol ýshin en aldymen dýniyetanymdyq kompromiss kerek. Izgilik pen zúlymdyq dep atalatyn filosofiyalyq kategoriyalar kóne zamanghy adamdardyn qarabayyr әseri men oi-órisinen tuyndaghan ataular bolghandyqtan, býgingi dýniyetanymnyn talabyna jauap bere almaydy. Tirshiliktin damuyn qamtamasyz etetin eki kýshti On jәne Teris kýshter dep atau kerek. (Mәselen, elektr zaryadtaryn + jәne - dep ataghan sekildi.) Sonda әlemdi eki lagerge bólip alyp, ghasyrlar boyy egesken maghynasyz kýres te sayabyrlanar edi. Zúlymdyqtyn ishki mazmúnyn bizden góri erterek týsingen adamdar da bar. Fransuz aqyny Sh.Bodler ózinin "Zúlymdyq gýlderi" atty kitabynda zúlymdyqty mahabbatty jyrlaghanday jyrgha qosady. Qazir men osy kitapty qúnygha oqudamyn. Japondyq úly jazushy Akutagava Runesko: "Adam ómiri Bodlerdin bir jolyna da tatymaydy",- depti. Eger biz ruhany әlemde osynday bir batyl qadamdar jasasaq, jalpy gumanizm degen týsinikke kóptegen kenshilikti ózgerister ener edi.
Esinde bar ma, Pikassonyn Minotavr seriyasynan "Arena" dep atalatyn sureti. Arenada auyr jaralanghan Minotavr úlyghan qasqyrday túmsyghyn kóke kóterip, jantәsilim qinaluda. Basy - búqa, qalghan denesi - adam osy bir týrinen jan shoshyrlyq maqúlyqqa qorshaudyn arjaghynan әldekim - shamasy, zúlymdyq degen úghymnan әli ýreyi úshyp ýlgirmegen jas bolu kerek - qolyn sozyp, mandayynan sipap, ayaushylyq bildirude. Janiyesine janashyrlyq degen osy. Tirshiliktin aqyrghy sәtinde yshqynghan Minatavrdyn azapty sәtine kuә bolyp otyryp, miz baqpay, kirpigin de qaqpay, sap-salqyn bolyp otyrghan býkil qatygez tobyrmen salystyrghanda әlgi adam ózinin tabighy meyrimimen imangershilikke bir taban jaqyn túrghanyn aiyru qiyn emes.
Osydan kelip, yaghny eki lagerge bólmeudin arqasynda, jalpy jan iyesine janashu degen iydeya tuady. Sen jek kóretin gomoseksualister de osynday jan iyeleri. Olargha baylanysty zangha ózgeris engizip otyrghan - parlamentter emes, ómirdin ózi. (Cenin kýndeligine kóz jýgirtkenimdi osy tústa sezip otyrghan shygharsyn. Kópten beri tyghyp, kórsetpey jýrushi edin. Osy joly ashyq jatyr eken, oqy salghanym ras. Ghafu et. Ishinde menin de jazghan hattarym jýrgendikten, ekeumizdin ortaq kýndeligimiz dese de bolghanday emes pe?!) Jalpy adam balasynan jiyirkenbegenin jón.
Dәrigerge aurudan jiyirkenuge bolmaytyny sekildi, ózin izgilik jaghyndamyn deytinder de ruhany jiyirkenshektik kórsetuge tiyisti emes.
Adamzat ómirine yqpal jasaghan danyshpandardyn ishinde de gomoseksualister bolghanyn úmytpayyq.
Eh, shirkin-ay, sizben kezdesetin jaghday bolsa ghoy!..
Hat kýtemin.
Beytanys qúrbyn"
Osy bayghústyng maghan nemenege qúshtar bolyp qalghanyn bir qúdaydyng ózi bilsin.
Men palatama kelip, az-kem otyryp,oylarymdy jinaqtap alghannan keyin, kidirmey hat jazugha kiristim:
"Qúrmetti Beytanys qúrbym! Kirshiksiz tazalyqty talap etetin úghymdar bar. Mәselen: mahabbat, ar-újdan, múrat, әdildik, adaldyq t.s. Sәl-pәl aramdyq aralasqan adaldyq, sәl-pәl әdiletsizdik aralasqan әdildik, sәl-pәl alayaqtau mahabbat bolmaydy. Olar iә bar, iә joq. Múny absolut desen de, demesen de, negizgi maghynasy osy. Al izgilik múratynyn tabighaty turaly ótken hatta óz dәlelderimdi tolyq keltirgen bolatynmyn. Ony qaytalap jatpaymyn. Aytarym, izgilik múraty kýn sayyn ózinin oryndaluyn talap etip otyratyn zan emes, ol zan sekildi jaghdaygha qaray ózgerip, kezen sayyn tolyqtyrylyp otyrmaydy. Múrat - baratyn jerdi emes, jýretin baghytty kórsetushi temir qazyq ispetti ruhani júldyz. Sondyqtan adamnyn ózinin kemshiliginen tuyndaytyn jerdegi berekesizdikti kóktegi júldyzdan kórudin reti joq.
Jerdegi ómirdi jaqsartu ýshin múratty emes, adamdy jóndeu kerek, adamdy.
Ekinshiden, izgilik pen zúlymdyq atauyn ózgertu tek kýnaharlar men qylmyskerlerge ghana tiyimdi boluy mýmkin. Ýitkeni búl olardy mandaylaryna basylghan qara tanbadan bir-aq sәtte qútqarar edi. "Meyli, aqtay berinder, meyli, jazalamay-aq qoyyndar, biraq zúlymdyqty zúlymdyq dep ózinin atymen atandarshy,"- deydi Fedor Dostoevskiy. Osy kisinin aytqany dúrys sekildi.
Al, adam balasyn alalamay jaqsy kóru, shyn mәninde, jaqsy iydeya. Alayda, ózin aytqan Minotavr zúlymdyqtyn simvoly bol ala ma? Ólim auzyndaghy Minotavrdy basynan sipau zúlymdyqty basynan sipau ma, әlde zúlymdyqtyn tyrnaghyna iligip, osynday taghdyrgha tap bolghan jan iyesine ayaushylyq pa? Tәrizi әlgi surettin negizgi mәni osy songhysynda bolar. Jan iyesine ayaushylyq osy maghynasynda kónilge qona alady. Al senin payymdauyna kelsek, sen ýshin en negizgisi - zúlymdyq pen izgiliktin shekarasynyn joyylyp, minotavrdyn emes, zúlymdyqtyn mandayynan sipasa eken degen tilekte jatyr. Jinishke aurumen auyrghan adamdy basynan sipau - jinishke arudyn basynan sipau emes. Jinishke aurudyn tútqyny bolghan jan iyesin ayau.
"Kýnәharmen emes, kýnәnin ózimen kýresu kerek",- degen әuliye M.Gandi. Kýnәdan jiyirkenbeytinder kýnәmen eshqashanda kýrespeydi.
Adamnyng ar-úyatyna baylanysty úghymdardyng moyyndalmay, tipti mýlde kerisinshe sipat aluy meni úzaq oilandyrdy. Aqyry bir toqtamgha kelgendey boldym...
Mәselen, úrlyq jasau barlyq elding úghymynda masqara bolyp esepteledi. Biraq úrlyqtan dәm tatyp dәnikken adamgha ol eshqanday da masqara emes. Erining kózine shóp salyp ýirengen әielge zinaqorlyq úyat emes, qolgha týsui ghana úyat. Kýnәharlyq ghimaratyna bir kirgen son, saghan tiym salatyn eshqanday ereje joq. Yaghny belgili bir tabaldyryqtan attaghannan keyin, saghan әlde bir hayuany bostandyq keledi, jiyirkenuden arylasyn. Bәri de boy ýirenuden bastalady: temeki de, maskýnemdik te, nashaqorlyq ta. Áldebir qylmysqa (qara kýsh pe, ruhany ma - bәribir) batyl qadam jasasan boldy, әri qaray ózinen ózi maygha týsken pyshaqtay jyljyp kete beredi eken. Ýitkeni ar tabaldyryghynan attaghannan keyin-aq, jamandyqqa boy ýirenedi. Tabaldyryqtyn ar jaghynda túrghan adamgha eshtene de úyat emes. Eshteneden de qysylmaydy. Ýitkeni basqa territoriyada túr. Ol tek osyny nege erterek jasamadym dep ókinui mýmkin.
Alayda, bir zatty esten shygharmaghan jón. Tabaldyryqtan attau - attamaghannan jýz ese jenil. Attau ýshin ýlken kýsh júmysaudyn qajeti joq. Ishki jeniltek (hayuani) sezimderine erik bersen boldy. Al attamau ýshin ýlken qayrat kerek. Maskýnemnin araqty, nashaqordyn esirtkini qon ýshin júmysaytyn jigerindey jiger kerek. Onday jigerin bolmasa, "tabaldyryqtan attay salghanda túrghan eshtene joq" dep ózindi-ózin aldap, júbatqannan basqagha shaman kelmeydi.
Olay bolsa, adamgershilik degen qalaghan kezde kire salatyn esigi ashyq túrghan iyesiz ýy emes, ýlken ruhany jigerdi, tózimdi qajet etetin, sharty qatal, kirui qiyn sәuletti ghibadathana. Al qiyndyqqa tójdiretin, jigerindi qúm qyludan saqtaytyn jalghyz nәrse - ómirge ruhany mәn-maghynany izgilik qana bere alatynyn arynmen, janynmen sezinuii ghana.
Jiyirkenbeu kerek depsin, qúrbym. Jiyirkenish sezimindi júrtqa sezdiru, sezdirmeu - etika mәselesi, biraq onyn dәrigerdin de, dәriger emestin de boyynda bar ekeni dausyz. Ar men úyattyn tazalyghy barda, dýniyedegi las nәrselerden jiyirkenbeu mýmkin emes. Sol sezimnen senin de airylyp qalmauyndy tileymin.
Beytanys qúrbyn".
Men hatymdy jazyp bolghan son, ózimning dúrys jauap qaytarghan-qaytarmaghanymdy tekseru ýshin, beytanys qúrbymnyng hatyn qayta bir kóz jýgirtip oqyp shyqtym.
Bayqaghanym - hattyng negizgi týiinin, shynynda da, angharmaghan sekildimin. Onyng oiynsha, gomoseksualizm ómir sýruge haqyly qoghamdyq qúbylys, sondyqtan odan jiyrenuge bolmaydy. "Eh, sizben..." Osy kezde ghayyptan payda bolghan bir kýdikti oy maghan tok soqqanday әser etti. Astapyralla! Mynauynnyng ózi, men bilsem, gomoseksualist! Nege menzep otyrghany belgili. Búghan deyingi qisyq-qynyr oi-pikirlerining bәri de osynyng aqtauy emey nemene? Aram men adaldy bir ydysqa qúiyp, sapyrghan qoyyrtpaghyn nege maghan ótkize almay jýr desem...
Búrynghy hattardaghy kónilge sekem aldyratyn qúitúrqy sózderding bәri antalap kóz aldyma kelgendey. Oilaghan sayyn, ótkendi payymdaghan sayyn, ashqan "janalyghymnyn" aqiqat ekeni anyqtala týsedi. Osynsha kýsh-jigerdi, aqyl-oydy sarp etip, jýrekti jaralap, jan alysyp-jan berisken aradaghy aitystyng ayaghy osyghan kelip tireler degen oy ýsh úiyqtasam týsime kirmes edi. Búl tipti men kýtpegen oqigha boldy.
Beytanys qúrbymnyng myna pighyly mening janymdy qorlady. Áldebir jiyirkenish seziminen jýregim ainyp, loqsyghym keletin sekildi...
Barghan sayyn naysaptanyp, ozbyrlanyp kele jatqan beytanys qúrbym aqyry mening namysymdy oyatqan sekildi. "Kezdesudi qalap túrsa, nege kezdespeske,- deymin ózimdi ózim ýgittep.- Men qorqatyn eshtene joq. Maqsaty kýmәndi, pighyly jat jandar jýreksinsin, jýreksinse."
Men Beytanysqa jazghan hatymnyng sonyna mynanday sózderdi qostym: "Erten keshki saghat 8.30-da podvaldyn sharuashylyq bólimshesi jaghynan kýtemin."
Hatty kelisimdi jerge aparyp tyqtym.
Ertengi kezdeser sәtti asygha kýtetin sekildimin. "Kóruim kerek"- deymin әldenege taghatsyzdanyp.
Kórmegen jaudan qauipti jau joq.
15
20 kókek
Dәriger maghan әldeqanday ystyq ukol taghayyndady. Medbiyke mazasyzdau jan bolatyn, ukol salghansha maghan qayta-qayta:
- Qoryqpanyz, qazir denenizde ystyq tolqyn payda bolady. Tek qoryqpanyz, mine, mine, qazir, qazir,- dep, mening ýreyimdi úshyryp, aqyry - qysymym kóterilip ketti me - tynysym tarylyp, janymdy qoyargha jer tappadym.
- Ólip baramyn,- degendi әreng aittym.
Medbiyke zәresi úshyp, jýgirip baryp, bir әieldi shaqyryp keldi. Ekeulep jýrip maghan taghy eki ukol salyp, taqtay oryndyqqa shalqamnan jatqyzyp qoydy.
Jarty saghat shamasynda qalpyma kelgendey boldym. Tipti birshama kónilim kóterilip, esimnen qalay tanghanymdy ósirinkirep aityp, ózimdi ózim mazaq qylyp, medbiykelerdi kýldire bastadym. Biraq olar mening birjola aiyqqanyma tolyq sene qoymaghan tәrizdi. Meni palatagha aparyp jatqyzyp, býginshe tósekten túrmauymdy ótindi.
Týske qaray dәriger keldi. Oqtau jútyp alghanday kekireyip túryp, mening tamyrymdy ústady, sodan keyin sәl oilanyp, "jaraydy kóre salayynshy" degendey, dymqyl alaqanyn mandayyma salyp, qyzuymdy bayqaghanday boldy da, "bәrin de bilem, osylay bolugha tiyisti jәne osylay bola beredi" degen adamsha eshtene súramastan, aitpastan shyghyp ketti.
Týski astan keyin kózim ilinip ketken eken,týs kórippin. Ishinde halyq yghy-jyghy ýlken bir ghimarattyng ishinde túrmyn. Júrttyng bәri әldeqanday bir kezekte túrghan sekildi. Men de túrghym kelip kezekting sonyn izdeymin. Sony jetkizer emes. Syrtqa shyqsam, kezekte túrghandardyng tizbegi qalanyng syrtynan әri asyp ketipti. Qalayda sonyn kórgim kelip, ýiding tóbesine shyghamyn. Shyghamyn da, airan-asyr bolyp túryp qalam. Kezekte túrghan qara-qúrym halyqtyng leginde tipti shek joq, kózding núry jetpeytin kókjiyekten әri asyp, әldebir túmandy kenistikke sinip ketken. Zәrem úshyp jerge týsemin. "Myna kezekke qalay túrugha bolady?"- deymin әldekimnen. "Oy, búl kezekting sonyna eshkim jetken emes. Kóbisi kezekterin balasynyng balasyna qaldyryp ketedi",- deydi әlgi әldekim. Ne isterimdi bilmey, ghimarattyng ishine qayta kiremin. Kenet: "Áy, bauyrym!"-degen bir júmysaq ýndi estiymin. Jalt qarasam, kózi kýlimdegen enkishteu egde kisi. "Sen múny tasta, búdan eshtene ónbeydi. Beri jýr,"- deydi. Týri tanys sekildi, biraq tany almaymyn. Túrghan júrttyng ara-arasymen ótip, qabyldau bólmesining ishine kirdik. Shamasy, ishke kirgennen keyin, kezek әrtýrli kabiynetterge bólinetin sekildi. "Mening kezegim osy jerde. Osynda otyryp kýt",- dep әlgi kisi shyghyp ketedi. Kýtpegen baqyttan quanyshym qoynyma syiar emes. Osy kezde: "Al, jaqsy, kirdim, sonda ne aituym kerek",- degen oy keledi basyma. Shynynda da ne aitarym belgisiz, tipti kezekke ne ýshin túrghanymdy ózim bilmeytin sekildimin. "Qap, úyat bolatyn boldy-au,"- deymin ishtey ynghaysyzdanyp. Osy arada ne bolghany esimde joq. Álden uaqytta qarasam, kiretin esikte jazuly túrghan ózimning aty-jónimdi kóremin. Týkke týsinbey: "Mynau menmin ghoy, shyraghym-au,"- deymin hatshy qyzgha jazudy kórsetip. "Siz bolsanyz qayteyin, kiriniz onda ózinizge,"-deydi qyz bezbýirektenip. Men jýreksine ornymnan túramyn. Kim boluy mýmkin arjaghynda? Artymda túrghan kóp halyqtyng ishinen:"Ne de bolsa, tәuekel, kir,"- degen sybyrdy estiymin. Ile-shala: "Qoy, birdeneni býldirip alarsyn, bayqa, oibay, bayqa,"- degen sybyr taghy estiledi. Tәuekel dep esikti ashyp, ishke kirip kelgende... astapyralla, eki kózin menen almay, ózime qaray aqyryn jaqyndap kele jatqan ózimdi kóremin. Birtýrli týri suyq. Denem titirkenip, shegine beremin. Ol onan sayyn jaqynday týsedi. Betime demi tiyedi... Qolyma qoly tiyip edi, ólikting qolynday múp-múzday eken. Ayghaylaghan óz dausymnan shoshyp oyandym.
Birinshi kórgenim - qarsy aldymda túrghan medbiyke. Meni oyatpaq bolyp qolymnan ústapty. Qolyn múzday sugha jughan ba - súp-suyq.
- Keshiriniz,- deydi qysylyp,- sizdi shoshytyp alarmyn dep oilamappyn. Shaydy bólmenizge әkelip edim. Suyp qalmay túrghanda iship alynyz.
- Rahmet,- deymin medbiykening múzday qolyn jibermey.
Mynanday jaysyz týsten keyin oyanyp, qaytyp oralatyn anyq ómirding barlyghy, onda seni medbiykenining shay әkelip kýtip otyratyny qanday jaqsy dep oilaytyn sekildimin.
Keshke qaray aua rayy búzylyp, azdap janbyr jaudy. Odan keyin jel túryp, aulanyng ishin astan-kesteng qyldy. Keshki kezdesudi oilaghan mening de jan sarayym úiqy-túiqy. Uaqyt jaqyndaghan sayyn taghatym qashyp, mazasyzdana týsemin.
Keshki asty auyz tiyip qana qaytardym. Qansha zorlansam da, batpady. Bólmening ishin әrli-berli kezip, koridorgha shyqtym. Odan syrtqa qayta shyghyp,shany búrqyraghan aula ishinde jalghyz ózim úzaq jýrdim. Ózimdi ózim arbap: "Kýshindi ji! Jigerlen! Basyndy kóter!"- dep arasynda sybyrlap qoyamyn.
Osylay qansha jýrgenim esimde joq. Álde ýreyge boyym ýirendi, әlde óz ishimnen bir quat taptym, әiteuir, beymәli baghytqa alyp qashqan kólikting basyn tartyp toqtatyp, esimdi jighanday boldym. Ózimning kezdesuge dayyn ekenimdi sezdim.
Saghat segiz jarym da podvalgha týstim. Myna qyrsyqty qarashy. Kiyim-keshek, tósek-oryn, sharuashylyq jabdyqtary saqtalatyn bólmeler jaghy jayshylyqta jarqyryp túratyn. Shamasy, shamdary janyp ketken - koridor qap-qaranghy. Myna jaghday meni tipti abyrjytyp tastady. Otyratyn oryndyghy da bar sekildi edi, onyng qay jerde ekenin bir qúday bilsin. Múny bilgende, búl jerge keluge uәde baylaspaytyn edim. Ádeyi istep jýrgen ózi emes pe eken dep ishtey beytanys qúrbymnan qauiptenip qoyamyn. Kenet әlde bir tyqyrdy estigendey boldym. Jýregim su ete qaldy. Sonyng ózi! Qabyrghagha arqamdy tirep, tyng tyndadym. Dybys shyqqan jaqqa aqyryn jyljyp kelemin. Koridordyng key tústary alakólenke, birdenelerdi angharugha bolady. Shamasy, syrttan jaryq keletin shaghyn terezeler bolu kerek. Kenet tyqyr mýlde basqa jaqtan shyqqanday boldy. Beytanys qúrbym meni әbden mazaq qylyp jýrgen sekildi. Tyqyrdyng әr jerden estilui tiylmady.
Aqyry shyday almay, óz dausymnan ózim qorqyp túrsam da, barynsha sabyrly bolugha tyrysyp:
- Men bәrin de bilip túrmyn. Sen osyndasyn,- dedim dausymdy kóterip. Koridor ishinde dausym kýngirlep, onan jaman qorqynyshty estildi.- Kezdesetin kýn bolsa dep tilep edin, mine...- odan әri "keldim" degen sózdi aityp edim - demim bitip, ýnim shyqpay qaldy. Bar quatymdy jiyp:
- Keldim!- dedim.
Dausym tym qatty shyghar dep oilaghan joq edim, óz aighayymnan ózi shoshyp kettim. Eshkim ýn qatqan joq.
Qabyrghany sipalap aqyryn jyljyp kelemin. Tyqyr estilmey ketti. Tas qaranghy búryshtan sәl-pәl qara kóbendeu túsqa shyqtym. Kenet dәl qasymnan әlde kimning beynesi kólbeng ete qaldy. Túla boyym týrshigip, aighaylap jiberdim. Odan keyin qalay qúlashtap úrghanymdy ózim de sezbey qaldym. Sezgenim - qolymnyng әldebir qatty zatqa tiyip, ile-shala saldyr-gýldir etip synghan әinekting jerge shashylghany.
Qaranghy koridordyng ishinde jýremnen otyryp, esimdi jinadym. Úrghanym qabyrghadaghy ainagha týsken óz beynem bolyp shyqty. "O, tәnirim, osynsha azapqa salghanday, ne jazdym?"- dedim qinala kýbirlep. Kózime jas keldi...
Qolymynyng jaraqaty jangha batyp, orynymnan túrdym. Qiraghan ainanyng synyqtary ayaq astynda shaqyr-shúqyr etedi.
Men-zeng kýide qabyrghagha qayta-qayta soghylyp, kelgen izimmen joghary kóterildim. Palatama kirgen kezde, meni kýtip túrghanday, ile-shala medbiyke de kirdi. Meni kórip:
-Oybay , ne boldy?!- dedi shoshynyp.
-Esik aldynda sýrinip qúlap qaldym,- dedim ishimnen basqa bireu sóilep jatqanday bóten ýnmen.
-Týriniz bop-boz ghoy. Qazir dәriger shaqyrayyn.
- Joq,- dedim әreng degende ýn qatyp. - Ýitkeni osy kezde әbden qaljyrap sharshaghanym sonsha, boyymdaghy әl-quat eng songhy bir talshyqqa iligip túrghanday kórindi. - Shaqyrmay-aq qoy...- Tereng demalyp, kelesi sózdi aitugha kýsh jinadym.- Qolymdy baylap beriniz...
Medbiyke jýgirip shyghyp ketken. Aqyry kezekshi dәrigerdi ertip qaytyp keldi. Dәriger qan qysymymdy ólshep, jýregimdi tyndap, әlde birdenelerdi menen súraytyn sekildi, medbiyke jantalasyp dәkemen qolymdy orap baylap jatyr, biraq men olardyng eshqaysysyna da mәn bergen joqpyn, ýitkeni múnyng bәri mening jan dýniyemde bolyp jatqan oqighalargha týk qatysy joq maghynasyz birdeneler edi. Dәrigerding maghan ukol taghayyndaghany, bergen aqyl-kenesteri, medbiykening qúiryghymnan shapalaqpen úrghanday sart etkizip iyne shanyshqany - osynyng bәri maghan basqa bireuding basynda bolyp jatqan oqighaday kórindi
Sharshaghanym sonshalyq dәriger men medbiyke ketisimen, ózimning qalay úiyqtap ketkenimdi sezbey qaldym.
Oyansam - saghat týngi 11-den ketip barady eken. Qatty úiyqtaghanym sonsha, qaydan kelip, qayda túrghanymdy esime әreng týsirdim. Managhy bolghan oqighalar, kýizelister sәl-pәl alystap, sabyrmen aqylgha salyp oilanugha mýmkindik bergendey.
"Ne sebepti kezdesuge kelmedi eken?"-degen oy birinshi keldi. Álde... Osy kezde: "Ózi songhy hatty aldy ma eken?"- degen bir kýdik sumang etti. Orynymnan atyp túryp koridorgha shyqtym. Koridorda eshkim joq. Stolgha kelip, astyna qol jýgirtip edim, qolyma qaghaz ilikti. Jýregim tarsyldap, qaghazdy júlyp alghanda ózimnin hatym ekenin kórdim. Áldeqalay taghy da әlsirep, hatymdy orynyna qayta qoydym da, sylq etip oryndyqqa otyra kettim. Basym úiyp: "Almapty ghoy",- deymin kýbirlep ózimmen ózim sóilesip. IYә, bәri de týsinikti boldy. Jel diyirmenmen soghysqan әumeserdey ózimdi ózim qaraday azapqa salghan sorly basym!..
(Jalghasy bar)
«Abay-aqparat»