Aymanday Asqanbay. «Til turaly» zandaghy soraqylyqtar
Qazaqstan Respublikasynyng Til turaly Zanynyng qabyldanghanyna (Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly 1997 j. 11 shildedegi № 151-I Qazaqstan Respublikasynyng Zany 2008.21.11.) 11 shildede 16 jyl toldy. Biraq búl zang óz salasy boyynsha retteushi faktorgha ainaludyng ornyna shiyelenis tudyrushynyng rólinde boluda. Nelikten? Sebepter retinde zangha tildik, zandyq jәne qisyndyq taraptan taldau jasay otyryp, jauap beremiz. Sonda Konstitusiyany memlekettik til paydasyna ózgertudi kókseytinderding qarapayym zannyng qauqary nege joqtyghyna kózderi jeter.
1.Zang atauy boyynsha taldama.
Zannyng qazaq tilindegi bas taqyryby orys tilindegi «tilder turaly» degen naqty úghymdy taryltyp, jekeshe týrde «til turaly» degen týsinikpen shektelgen.
Qazaqstan Respublikasynyng Til turaly Zanynyng qabyldanghanyna (Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly 1997 j. 11 shildedegi № 151-I Qazaqstan Respublikasynyng Zany 2008.21.11.) 11 shildede 16 jyl toldy. Biraq búl zang óz salasy boyynsha retteushi faktorgha ainaludyng ornyna shiyelenis tudyrushynyng rólinde boluda. Nelikten? Sebepter retinde zangha tildik, zandyq jәne qisyndyq taraptan taldau jasay otyryp, jauap beremiz. Sonda Konstitusiyany memlekettik til paydasyna ózgertudi kókseytinderding qarapayym zannyng qauqary nege joqtyghyna kózderi jeter.
1.Zang atauy boyynsha taldama.
Zannyng qazaq tilindegi bas taqyryby orys tilindegi «tilder turaly» degen naqty úghymdy taryltyp, jekeshe týrde «til turaly» degen týsinikpen shektelgen.
Jekeshe týrde auyzeki núsqada «su», «jer» sekildi jalpylama sipatta aitylatyn jaghdaydyng naqty jayttardy retteytin zang shenberinde qoldanyluy qisynsyz, qate ekeni eskerilmegen.Óitkeni, búl zang bir ghana qazaq tilin qoldanudy emes, eldegi ondaghan zandardy qoldanu mәselesin retteytin akt retinde oryn alghan. Sondyqtan zang atauynyng qazaqsha núsqasy orysshasyna kereghar, dýdamal sipatta kórinis tapqan.
2.Preambula boyynsha taldama.
«Osy Zang Qazaqstan Respublikasynda tilderding qoldanyluynyng qúqyqtyq negizderin, memleketting qaraudy qamtamasyz etedi.» degen sóilemdegi «osy» sózi óz ornynda emes, onyng ornyna qazaq tilining qalyptasqan stiyline sәikes «búl» silteuishi qoldanyluy kerek. Búl - zanjobanyng oryssha әzirlenip, shala audarylghanynyng bir kórinisi.Qazaqstan zandaryndaghy orystyng «nastoyashiy» sózin «osymen» balamalau zandamalyq qújattarda tildik sauatsyzdyq bolyp qalyptasyp otyr.
3. Zang mәtini boyynsha taldama
A)
1 tarau. Jalpy erejeler
1-bap. Negizgi úghymdar
2-bap. Osy Zannyng retteytin mәselesi
Memlekettik, memlekettik emes úiymdar men jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynyng qyzmetinde tilderdi qoldanugha baylanysty tuyndaytyn qoghamdyq qatynastar osy Zang retteytin mәsele bolyp tabylady.
Osy Zang jeke adamdar arasyndaghy qatynastarda jәne diny birlestikterde tilderding qoldanyluyn rettemeydi.
Keltirilgen tarmaqta 2- sóilem biyl qabyldanghan «Tilderdi damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan baghdarlamasyndaghy» el azamattarynyng 95 payyzgha deyin memlekettik tildi bilu talaby men mejesi ózara qayshy. Sebebi, memlekettik til mәrtebesi myna tarmaqta kórsetilgendey qazaq tilining memleket pen azamattar arasyndaghy emes, 1- sóilemde kórsetilgendey, «Memlekettik, memlekettik emes úiymdar men jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynyng qyzmetinde tilderdi qoldanugha baylanysty tuyndaytyn qoghamdyq qatynastar». Búl - retteletin zandyq norma ghana. Azamattardyng memlekettik tildi 100 nemese 90 payyzynyng bilip-bilmeui memlekettik organdardyng júmys tiyili bolyp tabylatyn qazaq tilining damuyna eshbir qatysy joq! Búl - mәseleni qasqana búrmalau! Búl - memlekettik organdardyng óz mindetteri bolyp tabylatyn talapty, azamattargha ysyryp salu kórinisi. Óz betimen kýn kórip jýrgen azamattardyng memlekettik organdardyng júmysyna da, tiline de qatysy joq! Atalmysh jayt, qazaq tilining keri ketuine birden bir kinәli memlekettik úiymdar ekenin taghy bir әigilenuin qymtay otyryp,mәselening sheshimin basqa jaqqa búrudy kórsetedi.
Á)
4-bap. Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili
Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili - qazaq tili.
Memlekettik til - memleketting býkil aumaghynda qoghamdyq qatynastardyng barlyq salasynda qoldanylatyn memlekettik basqaru, zang shygharu, sot isin jýrgizu jәne is qaghazdaryn jýrgizu tili.
Búl tarmaqta kórsetilgendey, memlekettik til - azamattardyng memleketpen, basqa da úiymdarmen, ózara qatynas qúraly emes, onday talap kórsetilmegen, tarmaqtaghy payym - qazaq tilining resmy qatynastardy retteytin til, yaghni, resmy til ekendigi, eng әueli memlekettik mekemeler men úiymdar tili ekendigi.
V)
Osy baptyng 2- sóileminde: «Qazaqstan halqyn toptastyrudyng asa manyzdy faktory bolyp tabylatyn memlekettik tildi mengeru - Qazaqstan Respublikasynyng әrbir azamatynyng paryzy. » delingen, búl - zangha say emes deklarativtik sóilem, ol talap retinde eshkimge de qoldanylmaydy.Eshbir azamatqa búl zang talaby qoldanyla almaydy, sebebi, paryzdy oryndau әrkimning óz sharuasy, óz erki.
G)
Onyng esesine kelesi sóilem myna talaptan túrady: «Ýkimet, ózge de memlekettik, jergilikti ókildi jәne atqarushy organdar: Qazaqstan Respublikasynda memlekettik tildi barynsha damytugha, onyng halyqaralyq bedelin nyghaytugha;...» Búl tarmaq boyynsha elding kez kelgen azamaty atalghan memlekettik organdargha narazylyqpen jauapqa tartugha әbden mýmkindigi bar.Biraq azamattardyn(tipti, memlekettik qyzmettegilerding de) memlekettik tildi biluge mindeti aiqyndalmaghan.
D)
5-bap. Orys tilin qoldanu
Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady.
Keltirilgen baptyng kýshi memlekettik tilge qatysty aitylghan 4-baptyng kýshimen parapar.Eki bapta da qazaq pen orys tilderining resmy týrde qoldanymy ghana naqty aitylghan, biraq azamattardyng qazaq tilin de, orys tilin de biluge mindeti kórsetilmegen.Alayda, Konstitusiyanyng 7-babynyng 2-tarmaghynyng búl zanda da qaytalanuy artyq jәne de «resmy týrde» úghymy anyqtalmaghandyqtan, «orys tili memlekettik tilmen birdey nemese memtilding ornyna qoldanylady» degen úghym qoghamda qalyptasyp otyr. Shyn mәninde búl atazang men osy zandaghy búl qaytalanghan tarmaq naqtylanbaghandyqtan, orys tilining de memlekettik mәrtebesin jasyryn týrde aishyqtap túr. Jәne de, osydan Konstitusiyanyng 7-babynyng 1- jәne 2-tarmaghy bir birine qayshylyqta! Ony retteytin «Memlekettik til turaly» zang Konstitusiyalyq kenes úsynys etse de, qabyldanbay otyr.Zang shygharu tәjiriybesi men teoriyasy boyynsha bir zannyng baby ekinshisine qayshy ne astyrtyn qayshylyqta bolmauy kerek! Jogharydaghy jaytty qarapayym úghymmen bylay týsindiruge bolady: «júbaydyng dosy onyng zayybyna(әieline) degen júbaylyq mindetin oryndaugha zayyptyng kýieuimen teng qúqyly» sekildi soraqy mәnge iye.Búl úghym zandalsa, elde kópjúbaylyqty astyrtyn zandandyru aktysy retinde qabyldanar edi. Konstitsiyalyq búl qayshylyqty joydyng bir mýmkindigi: Konstitusiyanyng 7-babynyng 2-tarmaghyndaghy etistikti eng bolmasa «qoldanyluy mýmkin» degen mindetti emes núsqamen almastyru.Shyn mәninde, orys tilining mәrtebesi joq, biraq «resmy týrde» degen tirkesti qazaqtildi azamattar «resmy til» dep qabyldap jýr.
E)
8-bap. Tilderding qoldanyluy
Memlekettik til Qazaqstan Respublikasy memlekettik organdarynyn, úiymdarynyng jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynyng júmys jәne is qaghazdaryn jýrgizu tili bolyp tabylady, orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady.
Jogharyda keltirilgen memlekettik tilding qoldanym ayasy osy tarmaqta taghy bir naqtylanyp túr, biraq elde úiymdastyrylatyn halyqaralyq sharalardaghy qoldanysy aitylmaghan.Endeshe elde bolyp jatqan talay sharalargha qazaq tili esikten de syghalay almauy әbden mýmkin, onyng esesine mәselen, OBSEning Astanadaghy otyrysy monghol tilinde de ótuine mýmkindik bar degen sóz.
Osy tarmaqtyng «orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady.» dep qaytalanuy atazandaghy orys tilining astyrtyn mәrtebesin bekitip túr. Taghy bir eskeretin jayt: atalmysh zandaghy negizgi úghymdar tizbeginde «resmy týrde teng qoldanylady» degen úghymnyng anyqtalmaghandyghy. Sol sebepti, búl úghym «resmy týrde memlekettik tilding ornyna qoldanylady» degen payymdy zandandyryp túr.
J)
9-bap. Memlekettik organdar aktilerining tili
Memlekettik organdardyng aktileri memlekettik tilde әzirlenip, qabyldanady, qajet bolghan jaghdayda, mýmkindiginshe, basqa tilderge audaryluy qamtamasyz etile otyryp, olardy әzirleu orys tilinde jýrgizilui mýmkin.
Búl tarmaq boyynsha kez kelgen el azamaty memorgandardy (ýkimet pen parlamentten bastap) jauapqa tartugha mýmkindigi bar.
Z)
11-bap. Azamattardyng ótinishterine qaytarylatyn jauap tili
Memlekettik jәne memlekettik emes úiymdardyng azamattardyng ótinishteri men basqa da qújattargha qaytaratyn jauaptary memlekettik tilde nemese ótinish jasalghan tilde beriledi.
Búl tarmaq memleket pen azamattyng arasyndaghy qatynas tilining naqtylanbaghanyn kórsetedi.Aytalyq, Afrikadan kelgen bir azamat qolyna Qazaqstan tólqújatyn týsirdi deyik, ol Ýkimetke ózining taypalyq tilinde hat jazsa, oghan ýkimetting kensesi sol tilde jauap jazugha mәjbýr bolmaq nemese sol taypa tilin biletin adamdy shtatta ústauyna tura keledi. Tipti, kóp aitylyp jýrgen 140 etnostyng bәrin solardyng tilinde jauappen qamtu ýshin tek qana ýkimet kensesinde 140 adam ústaugha bolmasa әr hatty audarugha shyghyndanuyna tura keledi degen sóz.Qisynynda,jauap memlekettik tilde boluy kerek jәne úghynbau qaupy bolsa,ony úghyndyru jergilikti ózin ózi basqaru úiymdarynyng mindeti,tipti bolmasa, halyqaralyq alty tilding birinde kóshirmesi jiberilui mýmkin.Bolmasa azamattarmen qatynas tilining tizbesi bekitilui kerek, ol 140 emes, eldegi sany 100 mynnan kem emes etnos tilderining tizimi boluy mýmkin, onyng sany shamamen 14 bolar(odan da az ekeni belgili), onday tildik qatynasty,tipti assambleyanyng moynyna jýkteu kerek, óitkeni, ol sol mindetti alyp otyrghan jartylay memlekettik organ bolyp tabylady.
Gh)
13-bap. Sot isin jýrgizu tili
Qazaqstan Respublikasynda sot isi memlekettik tilde jýrgiziledi, al, qajet bolghan jaghdayda, sot isin jýrgizude orys tili nemese basqa tilder memlekettik tilmen teng qoldanylady.
Búl tarmaq boyynsha sot isi mindetti týrde memlekettik tilde jýrui kerek, al jaghday mýldem kereghar. «Qajet bolghan jaghdaydyn» qanday ekeni de zannyng preambulasynda aiqyndalmaghan. Kәzirgi sot tili sot qazylarynyng nemese aryzdanushy taraptardyng erkimen tandalyp otyrghan jayt deuge bolady. Shyn mәninde sot qazysy qazaq tilinde sóilep, sheshimdi qazaqsha shygharuy kerek te, týsinbeytin tarapqa ilespe audarma arqyly jetui kerek.Qazaq tili memelkettik til bolghannan keyin, memleketting atynan sóilesetin kez kelgen pende memleket tilinde sóilep, onyng audarmasyn qamtamasyz etui mýmkin.
Sonday-aq, zandaghy «basqa tilder» de aiqyndalmaghan, búl tarmaq boyynsha «basqa tilderge» jer betindegi kez kelgen til jatuy mýmkin! Tipti, shetplanetalyqtyng tili de jatqyzylady, sebebi, zanda búl úghym aiqyndalmaghan.
L)
3 tarau. Til - bilim beru, ghylym, mәdeniyet jәne búqaralyq aqparat qúraldary salasynda
16-bap. Til - bilim beru salasynda
Qazaqstan Respublikasynda memlekettik tilde, al últ toptary jinaqy túratyn jerlerde solardyng tilderinde júmys isteytin mektepke deyingi balalar úiymdaryn qúru qamtamasyz etiledi.
Balalar ýilerinde jәne olargha tenestirilgen úiymdarda oqytu, tәrbie beru tilin jergilikti atqarushy organdar olardaghy balalardyng últtyq qúramyn eskere otyryp belgileydi.
Búl tarmaqqa sýiensek, ýiding ishinen ýy tiguding kókesine tap bolamyz.Balabaqshalarda óz tilderinde tәrbiyelenetin kez kelgen etnos ókilderining Qazaqstanda 140 deymiz-au, jýzdegen týri boluy mýmkin,tipti әrbir ru ózin etnos retinde jariyalap, balabaqshasyn ashugha mýmkindik bar. Sebebi, Qazaqstan zandamalarynda etnostyq toptar (búl atalmysh zanda soraqy týrde «últ toptary» retinde keltirilipti) balabaqsha toptaryn ashugha talap ete alady. Sóitip, ol eshqashan qazaq tilin ýirenuge mәjbýr etilmeui mýmkin, búl memleket pen azamattyng ara qatynasy qay tilde bolatyny aiqyndalmaghandyqtan! Negizinde, eldegi kez kelgen memlekettik qarjygha (tipti, bilim men tәrbie memlekettik qúndylyq bolghandyqtan jeke qarjygha da) ashylatyn balabaqshalarda memlekettik tilde tәrbie saghattarynyng boluy mindetti! Tarmaqtyng songhy sóilemine sensek, әkimdi «bórikpen atyp úryp», әrkim óz balabaqshasyn asha beruine bolady.Búl - separatistik pighyldy jýzege asyrugha birden bir zandyq alghyshart!!!
M)
Qazaqstan Respublikasy bastauysh, negizgi orta, jalpy orta, tehnikalyq jәne kәsiptik, orta bilimnen keyingi, joghary jәne joghary oqu ornynan keyingi bilimdi memlekettik tilde, orys tilinde, al qajetine qaray jәne mýmkindigi bolghan jaghdayda basqa da tilderde aludy qamtamasyz etedi. Bilim beru úiymdarynda memlekettik til men orys tili mindetti oqu pәni bolyp tabylady jәne bilim turaly qújatqa engiziletin pәnder tizbesine kiredi.
Búl - aldynghy baptyng kelesi abzasy, «qajetine qaray jәne mýmkindigi bolghan jaghdayda basqa da tilderde aludy qamtamasyz etedi», delingen sóilemdi iske asyra bastasaq, ne bolar edi, tipti taraptar talap ete bastasa she?!
Al «Bilim beru úiymdarynda memlekettik til men orys tili mindetti oqu pәni bolyp tabylady» degen sóilem boyynsha eldegi barlyq bilim beru úiymdarynda bir-eki sabaqty qazaqsha berip, qalghanynyng barlyghyn da orysshagha kóshiru mýmkindigi bar, sebebi, búl jerde de naqtylyq joq, til pәnderining ózara qatynasy aiqyndalmaghan jәne qazaq bólimderinde kóptegen pәnder boyynsha orystildi bilim alu yqtimaldyghyn da osy tarmaq mindettep túr.
Búl taldama - jay ghana ýstirtin әri ishinara qarap shyqqandaghy ahual. Kәzir azamattardyng barlyghy da qúqyq boyynsha sauattana bastaghanyn eskersek, erte me, kesh pe jazyla salghan uәj zandyq talapqa ainalyp shygha keletini sózsiz. Sol kezde eten-jenimiz ashylghan kýide qalmasa bolghany...
«Abay-aqparat»