Qazir jastar arasynda iydeologiyalyq bostyq bar. Sol kenistik kóp jaghdayda destruktivti diny mazmúnmen toltyryluda. Al búl ýderis birinshi kezekte eldik sana eroziyasyn tughyzyp jatyr. Áleumettanu ghylymy tilimen sóilesek, jastar degenimiz ómirlik ústanymyn qalyptastyryp ýlgergen tolyqqandy túlghalar emes. Pikirleri qúbylmaly, tez ózgerip ketui de mýmkin. Biraq soghan qaramastan qoghamnyng eng belsendi de jas bóligining diniylenui kýrdelenip barady. Jastardy qogham jaghdayyn kórsetetin indikator desek, jeter jerimizge kelip te qalghan sekildimiz. Býgingi tanda Qazaqstandaghy diny jaghday túraqty. Degenmen dinning qazirgi Qazaqstan qoghamyna aitarlyqtay yqpalyn atap ketken jón. Múnyng músylman missionerleri tarapynan tuyndap jatqanyn da moyyndamasqa shara joq. Sóz joq, olar joghary kórsetkishterge ie bolyp otyr. Degenmen bizdi qinaytyn bir saual: Biz osylay bolaryn aldyn ala boljay almadyq pa? Osylay bolaryn qalaysha bilmedik? Qazirgi diny baghyttaghy әreketterimiz qoyyn qasqyrgha alghyzyp bolyp, qorasyn bitegen anghal qoyshynyng qojanasyrlyghy emes pe? «Bolary boldy», endi nendey strategiyany basshylyqqa alghan jón?

Qazir jastar arasynda iydeologiyalyq bostyq bar. Sol kenistik kóp jaghdayda destruktivti diny mazmúnmen toltyryluda. Al búl ýderis birinshi kezekte eldik sana eroziyasyn tughyzyp jatyr. Áleumettanu ghylymy tilimen sóilesek, jastar degenimiz ómirlik ústanymyn qalyptastyryp ýlgergen tolyqqandy túlghalar emes. Pikirleri qúbylmaly, tez ózgerip ketui de mýmkin. Biraq soghan qaramastan qoghamnyng eng belsendi de jas bóligining diniylenui kýrdelenip barady. Jastardy qogham jaghdayyn kórsetetin indikator desek, jeter jerimizge kelip te qalghan sekildimiz. Býgingi tanda Qazaqstandaghy diny jaghday túraqty. Degenmen dinning qazirgi Qazaqstan qoghamyna aitarlyqtay yqpalyn atap ketken jón. Múnyng músylman missionerleri tarapynan tuyndap jatqanyn da moyyndamasqa shara joq. Sóz joq, olar joghary kórsetkishterge ie bolyp otyr. Degenmen bizdi qinaytyn bir saual: Biz osylay bolaryn aldyn ala boljay almadyq pa? Osylay bolaryn qalaysha bilmedik? Qazirgi diny baghyttaghy әreketterimiz qoyyn qasqyrgha alghyzyp bolyp, qorasyn bitegen anghal qoyshynyng qojanasyrlyghy emes pe? «Bolary boldy», endi nendey strategiyany basshylyqqa alghan jón?
Álqissa, aldynghy jyly bir top jurnalist Almatyda ÚQK-ning atsalysuymen ótken ekstremizm mәselelerine qatysty mәjiliske qatysqanymyz bar. Sonda «Sardar» qalalyq jastar qoghamdyq birlestigining ekstremizm men terrorizmge qatysty qalalyq JOO studentteri arasynda jýrgizgen saualnamasymen tanysyp, pikir aitqan da edik. Búl úiymnyng qorytyndysy sol tanda meshitke jastardyng kóptep baruyna qaramastan 1997 jyldan beri diny ahualdyng dúrys jaghyna qaray ózgermegenin, tipti odan әri ushyghyp bara jatqanyn kórsetken edi. Tipti birlestik tóraghalary «Almaty qalasynda fundamentalizm iydeyalary sinisti bolyp barady» dep dabyl qaqqanday boldy. Atalmysh pikir almasugha sarapshy retinde shaqyrylghan R.Sýleymenov atyndaghy Shyghystanu ins­tituty diyrektorynyng orynbasary, tarih ghy­lymdarynyng doktory Áshirbek Muminov ta anyqtalghan derekterge qarap, óz tandanysyn jasyrmaghan sonda:
- Saualnama nәtiyjeleri payyzdyq túrghydan jastardyng Konstitusiyadan góri sharighat zandaryna kóbirek ish tartaty­nyn, «әdildik», «tendik», «adam qúqy», «kýsh qol­danbau», «bóten dinderge tózimmen qarau» degen siyaqty jalpyadamzattyq qúndylyqtardy moyynday bermeytinderin kórsetip bergen. Bizding qúzyrly oryndar qayda qarap otyr, uniyversiytet jetekshileri qayda qarap otyr, bilmeymin. Basqa da din ýshin jauap beretin imamdarymyz she? Olar búl taqyrypqa qatysty óz pikirlerin bildirse jaqsy bolar edi, - degen edi.
Keyinnen KRAG tәuekeldi baghalau tobynyng sarapshysy, Orta Aziya shenberindegi ekstremizm jónindegi tanymal maman Zamir Karajanovpen didarlasqanda, obaly ne kerek, ol da «Orta Aziyany diny ekstremizm elesi kezip jýr» dep óz qaupin aitqan bolatyn. Onda da «bizde terroristik úiymdar da, olargha qarsy antiyterroristik aksiyalar da, qúdaygha shýkir, әskery fazagha ótpedi» dep shýkirshiligin bildirgen. Al múnday eskertuler men boljamdar respublikamyzdyng qay týkpirinde bolsyn aityldy. Estimedik emes, estidik. Jazylmady emes, jazyldy. Sanasang sausaghyng jetpeydi, sondaylyq dәiektemeler qanshama? Elbasynyng ózi ontýstikke barghan saparynyng birinde aimaq imamdaryna «saq bolyndar, meshitterine kimder kirip, kimder shyghyp jatqanyn men bilmeydi ghoy deysinder me» dep eskertu de jasaghan...
Endi qarap otyrsaq, sol shaqta jekelegen el basshylary, ghylymy iskery qauymdastyq alda memleket qauipsizdigi ýshin qaterli diny transformasiyanyng kele jatqanyn ishtey sezingendey eken. Yaky diny ekstremizmning mif emes, naqty ómir shyndyghyna ainalghanyna talay bozdaghymyzdan aiyrylyp baryp, kóz jetkizip otyrmyz.
Biyl Qazaqstan halqy el ishinde nesheme alypqashpa әngimege azyq bolghan diny ekstremisterding әreketterimen alghash ret betpe-bet keldi. Aqtóbe, Atyrau, Manghystau oblystarynda oryn alghan jaghday júrtshylyqty dýr silkindirip, talay qúzyrly organnyng ýstine suyq su qúighanday әser berdi. Jauapty taraptar selk etip oyanyp, iske kirisip ketti. Alayda songhy oqighalar tónireginde Qazaqstannyng din isteri jónindegi agenttik basshysy Qayrat Lama Sharif aitpaqshy, biraz dúrys emes pikirler de aitylyp jýr. Diny mәseleni tek batys oblystaryna telu ýrdisi boy kórsetip, oqighany birjaqty tәpsirleu kýsheydi. Baz bireulershe oblystargha qatysty «diny sauatsyzdyq jәne әleumettik qorghalmaghandyq» dep jar salghan dúrys ta, әdil de emes. Áytkenmen osy aimaqtardaghy songhy oqighalardyng «diny astary joq» dep aitugha da bolmaydy jәne de ol astargha kómkerile tigilgen túlghalardyng deni 18 ben 25 jas aralyghyndaghy jastar bolyp túr. Óz kezeginde osy dәiekti eldegi diny ahualdyng nasharlay bastaghanynyng kezekti belgileri desek, esh qatelespeymiz. Búl basy da, ayaghy da emes. Ras, búl ónirlerde din atyn jamylyp, qylmystyq әreketke baratyn jekelegen adamdar bar, al qanday da bir diny ekstremizm qúbylysy turaly aitu - artyq ketkendik. Býgingi tanda búlardyng elimizding investisiya kóp salynatyn jәne qarqynda damyp otyrghan aimaqtary ekeni mәlim. Solayyna - solay, degenmen atalmysh tendensiyanyng býkil respublikada jýrip jatqanyn da úmytugha bolmaydy. Aghymdaghy jyldyng 1 qyrkýieginde Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Parlament mýshelerin diny úiymdardyng qyz­metine baqylaudy kýsheytu maqsatynda zan­dyq ózgertuler engizuge shaqyrsa, tayauda Parlament Palatasy beybit ómir men túraqtylyqty saqtaugha baghyttalghan «Din qyzmeti jәne diny birlestikter turaly» jana zandy qabyldady. Osynau zandyq ak­tining kýshine engenine de kóp bola qoyghan joq. Nәtiyjesi de juyq arada bolady dep kýtilude.
Jalpy, «diny ekstremizm» taqy­rybynyng zamanauy mifologiyagha ainalyp bara jatqany jasyryn emes. Tipten, resmi, qala berdi beyresmy minberlerden aitylghan osynau qúbylysqa qatysty shyndyqpen jalghan týsinikterding astarlasyp, aralasyp ketkeni sonshalyqty, naqtylyqqa jýginu mýmkin bolmay qaldy. Sondyqtan da, búghan deyin sybys sózderding ainalasynda ghana oy týiip kelgen búqara kimge senerin bilmey sharq úrda. Endi ghana sol shyrqyraghan súraqtardyng jauabyn aldy.
Qazaqstan - zayyrly memleket. Biraq sonysyna qaramastan memleket te búl proses­ten tys bola almaydy. Memlekette qanday da ýrdiske yqpal ete alatyn tetikteri bar. Ýkimetke tireletin mәsele - mine, sony tiyimdi paydalanu ghana. Múnyng ózinde de óte kóp punkterdi esepke aluy kerek. Álemdik tәjiriybede búl bar. Mәselen, AQSh ózining ishki sayasatynda terrorizmdi demonizasiyalap jatyr. Shyndyghynda, osy salanyng mamandary jiylyp, onyng Amerikagha qanshalyqty qauip tóndirip túrghanyn obektivti týrde anyqtauy kerek edi. Songhy teraktining ózi atam zamanda, 2001 jyldyng 11 qyrkýieginde oryn aldy. Kerek deseniz, Europanyng ózinde songhy ret 2005 jyly London men Madridte jarylystar boldy. Biraq búl elderding Irak soghysynda AQSh-ty qoldaghan elder bolghanyn eskergen dúrys. Qalghan elderdi terrorlyq tolqyndar ainalyp ótti. Eldegi otandyq sarapshylardyng bir tobynyng toqtamyna keler bolsaq, bizge de oryn alghan jaghdaygha baylanysty әuege úshpay, illuziyagha berilmey, ýderiske naqty bagha bergen jón. Osydan keyin ghana baryp kýsh qoldanugha soqtyratyn sayasy sheshimderdi qabyldau dúrys bolady. «Ekstremizmmen kýres» dep atalatyn sharanyng ózi kez kelgen sәtte destruktivtik minez tabuy kәdik. Sondyqtan da terrorizmmen kýreskende qaysy memleket basshylyghynyng bolsyn túraqsyzdyq tudyryp almaudy qadaghalaghany abzal. Aytalyq, qazirgi kezenning hittik ta­qyryby - hidjab taghu-taqpau da Shyghystanu instituty diyrektorynyng orynbasary, tarih ghylymdarynyng doktory Áshirbek Muminov aitqanday, negizgi mәsele emes, biraq jenil qaraugha da bolmaydy. «Jaqyn bolashaqta, nemese alys bolashaqta Týrkiyadaghyday bizde de hidjab mәselesi tuyndauy mýmkin» deytinder belgili bir dәrejede shyndyqty aitady. Týrik bauyrlarymyzda songhy eki preziydenttik saylaudyng osy hidjab mәselesin úran etip kóterip ótkeni belgili. Alayda memlekette jasap jatqan adam ómirin jaqsartu, solardyng mýddelerin esepke alu birinshi kezekte boluy kerek. Qazaqstanda onsyz da problemalar óte kóp. Ekonomikalyq, әleumettik, sayasy týitkilder shash etekten. Sondyqtan da otandyq sarapshynyng biri jazghanday, júrt nazaryn sonday kýiip túrghan kezek kýttirmeytin jaylardan búryp әketip, salmaqsyz qaghidalardyng dauyna shyrmau ýlken aghattyq bolar edi. Syrt kýshterge de keregi osy bolsa kerek. Týimedeyden týiedey mәsele jasap, túraqsyzdyq klimatyn qalyptastyru basty maqsattary siyaqty. Búl mәselemen qazaq halqy ótken tarihynda da talay betpe-bet kezdesken. Aqyrynda tym ashyq-shashyq ta emes, yaky tym býrkenip alghan da emes, ortasha, liyberaldy kiyim kii dәstýrin qalyptastyrghan.
Áriyne, shetel tәjiriybesinen ýirenerimiz de, jiyrenerimiz de kóp. Olardyng jibergen qatelerin de kórip otyrmyz. Mysaly, Tәjikstannyng túraq­tylyghyn joghaltyp aludaghy qatesi - islam negizinde qúrylghan sayasy partiya qúrugha rúqsat berui. Álemdik qalyptasqan kózqaras boyynsha, din negizinde eshqanday sayasy partiya qúrylmaugha tiyis. Tәjikstan búl qaghidany esepke almady da, aqyrynda opyq jedi.
Al túraqsyzdyqqa boy aldyrghan Mysyrdy qaraytyn bolsaq, diny terrorizmning kýshengine, eng aldymen, memleketting ózi múryndyq boldy. Ol kórshilerdi qorqytu ýshin asyraghan keshegi kishkentay kýshikten, býgin ózin qabatyn ýlken tóbetting ósip shyghatynyn baghamday almay, basyp tastaytyn qolayly uaqytty jiberip aldy. Mәsele bolsa, onymen dereu ainalysu kerek. Aynalyspaydy ekensin, kerisinshe, kóp úzamay ol senimen ainalysa bastaydy. «Piramidalar eli» men tәjik júrtynyng ashy sabaghy osynday.
Ázirge zamannyng kenshiliginde problemany basynan týbegeyli sheshken jón. Qazaqy beyghamdyghymyzgha salyp, keshirek qimyldap jatyrmyz. Biraq «eshten kesh jaqsy» degen de - osy qazaq. Qaterdi týgelimen bolmasa da, bәsendetu kerek jәne de eng bastysy, Qazaq­stan búl kiltipangha últtyq mýdde túrghysynan kelui tiyis. Búghan qatysty qanday sharada da últtyq mýddeden kelip shyghuymyz kerek. Al juyrda el qúlaghyn eleng etkizgen janalyq «azan shaqyru el azamattarynyng bir bóligining qúqyghyn búzady, onyng dauysyn bәsendetu kerek» dep keletin jeleulerdi qay qisyngha syighyzamyz? Taghy da «arandatushylyq» degennen basqa aitarymyz joq. Ne dese de, kýrmekting kesirinen kýrish zardap shekpeui kerek. Bes sausaq birdey emes. «Din ústandy» dep kópke topyraq shasha beruge de bolmaydy. Bizding memleketimizde týrli konfessiya ókilderi ómir sýrip jatyr. Olardyng arasynda músylmandar, pravoslavtar, katolikter, protestanttar, buddister men iudeiyler de bar. Eger tyrnaq astynan kir izdey berse, synyqqa syltau bәrinen de tabylady.
Zayyrly memlekettilik - birinshi orynda. Oghan talas joq. Ekinshiden, ózimizding qazaq tili, últ mәdeniyeti, soghan sәikes bolghan dәstýrli jolymyz qolgha alynsyn. Sony ústanyp, tútynuymyz kerek. Qazaqstan júrtshylyghy aldaghy on jyl ishinde fundamentalizm túzaghyna týbegeyli týsip qal­mas ýshin, dәstýrli dindi zerttep, qazaq dalasyn­daghy din tarihynan habary bar, sol dinge jany ashityn kadrlar dayyndaudy jolgha qoy­may mәsele sheshilmeydi jәne halyq ta dәs­týrli islamdy tútynatyn adamdar men fundamen­talisterdi bir-birinen ajyrata alatyn kóregen dәrejege jetui kerek. Ol ýshin el arasynda dәstýrli islamnyng negizinde dini-aghartushylyq júmystar jýrgizilse, núr ýstine núr.

Abylayhan QALNAZAR

Reabilitasiyalyq ortalyqtar ashqan jón

- Biz - Irak emespiz. Bizde basym jaghdayda ekstremisterding naq ózderin emes, olardyng jay ghana nasihatshylaryn qúryqtap jatqanday kórinedi. Dәliregi, radikaldyq kózqarastaghylargha kinә taghyluda. Búl mәsele bizde kópten beri bar. Onymen kýresu kerek-aq. Ókinishke qaray, olargha qarsy profilaktikalyq emes, kerisinshe repressiyalyq apparat qoldanyluda. Biraq osy orayda, ekinshi jaghynan, qoghamgha da, әrkimge de óz-ózine tikesinen qoyyna tura keletin taghy bir saual bar, yaghny radikaldyq kózqaras sonshalyq jazalaytynday qylmys bolyp esepteledi me? Biz radikaldardyng yqpalyna týskenderding deni jastar ekenin úmytamyz. Búl jastardyng arbalyp-aldanghanyn týsine almay jatyrmyz. Maghan olardy týrmege topyrlatyp aidaghannan góri, syrttan tanylghan qate tújyrymdar men jansaqtyqqa boy aldyrghan kózqarastarynan aiyqtyratyn reabilitasiyalyq ortalyqtar ashqan jón sekildi. Onday jýzdegen aldanghan beybaqty psihologiyalyq sauyqtyrudan ótkerip, qoghamgha qayta beyimdeu kerek. Syrtqa tepkennen góri qúrdymnan qaytaryp alu kerek. IYә, olar adasqan, óz senimderine ózderi qamalyp qalghan. Olar óz dinderining shenberinen basqa ózge әlemdi kórmeydi de. Búl olardyng kinәsi emes, qasireti dese de bolady. Olargha búl túrghyda, shyn mәninde, kómek qolyn sozyp, jarqyn da jyly әlem didaryn janarlary aldynda qayta ashu kerek. Olar da -adam, olardyng da bir kezdegi ortasy bar.

Erkin MASANOV, sayasattanushy,
PhD doktoranty

http://anatili.kz/?p=7615#more-7615