Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
8018 26 pikir 19 Sәuir, 2020 saghat 13:27

Basymdy iyem…

 «Et sasysa –túz seber,
túz sasysa ne seber»
(Halyq danalyghy)

IYә, qazir býkil әlemde - Dýniyejýzilik  ýshinshi soghys jýrip jatyr. Búl soghystyng súrapyldyghy  - kózge kórinbeytin, qolgha ústalmaytyn jau. Qay tarihta da, qanday soghys, qanday zúlmat shayqasta da, tipti terrorister bolghan shaqtarda da, aq halat kiygen jandargha, qyzyl kresti bar jedel-jәrdem mashinalargha oq atpaghan. Sebebi dәrigerler ómir ýshin kýresken qaharmandar, ólimge arasha týsken asyl jandar edi. Al búl maydanda, Úly aiqastyng alghy shebinde jýrgen – belgisiz soghystyng beymәlim Batyrlary – oq senderge de tiyipti... Qolyma qalam alugha sebep bolghany osy... Eriksiz Nikita Mihalkov aitqan әngimeni esime týsirdim... Bir dәriger perzenthanada tanghy  5-te jas әieldi bosandyryp jatsa kerek. Osy kezde syrttan bir habarshy asyp-sasyp kirip kelipti.

«Soghys! Soghys bastaldy!» dep baqyrghanda, әlgi dәriger «Shyq onbaghan, ket әri» dep júmysyn ary qaray jalghastyra beredi. Álgi kelinshek sonda úl tabady, atyn Viktor, Yaghny Jenis dep qoyypty. Mine, dәriger degen osy. Men qanshama ret dәrigerge barsam sonshama ret qobaljimyn. Óitkeni bilem... Eger de auyryp qalsam maghan janashyr - tek osy jandar. Ádeby tilmen aitsaq aq halatty abzal jandar... Mening ómirimde bolghan asa bir qinalghan sәtterimde de,  bolmasa ómirge úrpaq kelgen quanyshty kýnderde de osy adamdar maghan arqau boldy. Qinalghanda qamqor, quanghanda qasymnan tabyldy.

Dәrigerler... Akademik Kamal Ormantaev, Enbek eri Serik Aqsholaqov, ghylym doktory Abay Baygenjiyn, Qaldybay Madibraimovtan bastap kóbin bilem... Bizding klinikadaghy mening sýiikti dәrigerlerim...

Songhy 3-4 kýnde janym jýdep, kónilime qayau týsti. Ózimiz auyrsaq - jýginetin dәrigerlerimiz nauqastansa búdan artyq qorqynysh bolmaydy eken... Men qazir bizding dәrigerler nege auyrdy, qalay auyrdy, neden boldy? Oghan kim kinәli? Degen súraqtar qoyghym kelmeydi. Ony tekserip aq-qarasyn zertteytin komissiya bar shyghar... Mening qabyrghama batatyny solardyng auyrghandyghy... Tilegim sol jandardyng tez sauyghyp aramyzgha aman-esen oraluy ghana. Qazirgi indet – koronavirus – bizding kóp nәrsege kózimizdi ashty.Endi biz osy pandemiyadan song ózgeretin bolarmyz. Óitkeni ózgermeske shara joq. Áleumettik jelidegi әleumetti tyndaugha – feysbuk, instagrammdy ashugha qorqam. Sebebi jaman aurumen auyrghandar kýnnen-kýnge órship jatyr.

Eng qiyny sol nauqastardyng ishindegi dәrigerlerding boluy. Júmysqa baryp indetke shalynuy...

Bizding tarihymyz bay. Handarymyz da, biylerimiz de,  batyrlarymyz da, aqyndarymyz da jeterlik. Qay-qaysysynda maqtanyshpen aita alamyz. Alayda bizding tarihta oryn alghan úly dәrigerler joq. Ibn Sinadan basqa. Bolsa da olar tarihtyng kóne qoynauynda joyylyp ketti. Yaghny búl da bizding tarihshylarymyzdyng aldyndaghy ýlken mindet. El ishindegi anyz-әngimeler de, synyqshylar, baqsy-balgerler de úmtylyp bara jatqan esimderdi biz endi qayta zertteuimiz kerek. Óz basym, Altaydan Atyraugha deyingi úlan ghayyr eldi iyemdengen halyqtyng  emshileri bolmaghan degenge  senbeymin.

Álemdik әdebiyette Fridrih Shiller, Artur Konan Doyl, Koba Abe, Uiliyam Somerset Moem, Vladimir Dali, Anton Chehov, Mihail Bulgakov, Vasiliy Aksenov, Grigoriy Gorin syndy jazushylar әdebiyetke keler aldynda dәriger bolghandar. Al bizde az... Men biletin Zeyin Shashkin men Sovethan Ghabbasov. Sosyn aqyn Memlekettik syilyqtyng iyegeri  - Kýlәsh Ahmetova ghana. Memlekettik syilyq demekshi, atalmysh marapat turaly mening oiym mýldem ózgerdi. Bizdegi osy ataq, abyroy dәriger men felidsherlerge, medbiyke men sanitargha, jedel jәrdem jýrgizushi shofergha nege berilmeydi? Nege az?... Kókesining aqshasyna 3 klip týsirgen jana júldyzdar da, mening әriptesterim de armansyz eken. Ár jyl sayyn jeltoqsanda әr salada quanatyndar az emes. Biraq oblysty bylay qoyayyq, alystaghy audannyn, auyldaghy medpunktting bir dәrigeri ne bir felidsheri osynday ataq  aldy ma? Men estigen emespin. Myna kórinbes soghystyng belgisiz batyrlary bolashaqta da, osylay jýre bere me? Nege bizde «Halyq dәrigeri» bolmasa «Ýzdik dәriger» degen ataq-abyroy joq. Nege osy salagha kelgende tarylyp qaldyq? Basqa-basqa akademiyk, býgingi kýni auyryp jatqan Kamal Ormantaev bolmasa Abay Baygenjin siyaqty dәrigerler nege «Enbek erine» layyq emes? Osynday daryndy enbegi singen dәrigerler bizde barshylyq. Jәne ol ataqtan memleket útpasa, útylmaydy. Kerisinshe dәriger- felidsherlerdi marapattau-myndaghan jandargha stimul bolar edi.  Osy túrghyda Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev myna indetke baylanysty aldynghy shepte jýrgen dәrigerlerding jalaqysyn kóterdi. Ura!!! Bravo!!! Preziydent Myrza! Ádildik az uaqytqa bolsa da ornady. Mening endigi tilegim, oiym  - osynday jalaqyny Qazaqstandaghy barlyq dәrigerlerge, felidsher, medbiykelerge jasasa núr ýstine núr bolary haq... Jәne dәl osylay mardymdy dengeyde qalsa eken deymin...Mysaly mening biletinim әlemde eng ýlken jalaqy alatyn mamandardyng qataryna dәrigerler men yuristter jatady. Olardyng shaylyghy – bizding dәrigerlerimizding ailyghynday. Jaraydy Kenes kezin aitpay-aq qoyayyn, songhy 30 jylda bizding elde eng kóp oqyghan mamandyq – zangerler men ekonomistter eken. Memlekettik, jekemenshik jogharghy oqu oryndarynda grandtardyng kóbisi osy salagha júmsaldy. Al, sodan bilim alyp, dýrildep shyqqan  kim bar? Qay zangerdi el biledi? Qay ekonomist әlemge, qala berdi Qazaqstangha qanday janalyq ashty? Eger statistikagha qarasanyz әr dәrigerge 5-6 zangerden bolmasa ekonomistten keledi. Búl qyzyq azday bir kezderi Medisinalyq oqu oryndarynda balalardy emdeytin – Pediatriya bólimin jauyp tastady. Kim japty? Nege japty? Odan kim, ne útty? Bilmeymin...Biletinim akademik aghamyz Kamal Ormantaev jylap jýrip sol mamandyqty qayta ashtyrghany. Ertenin oilamaghan búl sol kezdegi Densaulyq ministrinin, onyng qasyndaghy jandayshap pysaqaylardyng keseli, kesiri... Álgindegi jalaqy jayly... «Qaynaydy qanyn, ashidy janyn, minezderin kórgende.» dep Abay aitpaqshy , bir salany aita keteyin. Ol – sport. Eldegi legioner-sportsmenderding jalaqysyn kórgende jylaghyng keledi. Al, eger Gollivudty aitsam – senbeysiz. Ol tek týske kiretin somma. Mysaly kezinde «Qayratqa» kelgen Adrey Arshavinning jalaqysy 1 jylda -1,5-2 million dollar bolsa, Jerar Goudyng gonorary 2 million evrodan tómen týspeydi. Al hokkey she? Olardyng bir ailyq jalaqysy 60 myng evrodan 100 myng evrogha jetip, bir jylda 1,300 000 evrodan – 1,800 000 evrogha deyin jetedi. «Astana» velosportyn aitpay-aq qoyayyn... Búghan ne deysiz? Arshavin bolmasa, Jerar Gou 1-2 jyl dop tepti...  Aqsha aldy da ketti... Qayran qazaghym-ay! Osynshama qyruar aqshany nege biz medisinagha bólmedik? Iә әrqaysysy әrtýrli sala... Aqylgha salghym kelse de, shyday alar emespin. Óitkeni qalay bolghan kýnde de ol qarjy Memleketting budjetinen, yaghny bizding qaltamyzdan týsken aqsha emes pe? Osyny týsinetin kim bar? Kimge baryp jylayyn? Búl tek sport qana emes, kinofestivali de sol. «Bizding festivalige pәlen júldyz keldi» dep sonau Gollivudtan bolmasa Evropadan 1-2 kýnge keletin júldyzdardyng gonorary týske kiredi. Anam jaryqtyq «Ólim baydyng – malyn shashady, kedeyding – artyn ashady» deytin. Mine bizde sol kýige týstik. Bizde maska- betperde bolmasa infeksiyagha arnalghan arnayy kostumder tigetin arnay fabrika joq eken. IVL – dy aitpay-aq qoyalyq. Qazir qayda qarasang da «әldәldalap» otyrghan el. « Jyrtyq ýige – tamshy jau» degendey múnaydyng da mәselesi qiyndap ketti. Ásirese qazirgi soqqy bizge qatty batty. Aldynghy sheptegi – osy indetpen kýresip jýrgen jandar jan úshyra aiqaylaghan ýnderi birde jetse, birde jetpeydi. Týsinem de, qynjylam... Áneukýni qarasam feysbukte bir jas dәriger jigit jylarman bop sóilep túr. Aytqanyna qosylam... Sondyqtan da búl sózimdi soghan arnadym.

Berilme bauyrym! Moyyma jigitim! Atang qazaq talay –talay shayqasty basynan ótkizgen. Tarihta nebir qiyn-qystau kýnder, el basyna  kýn tughan zamandar bolghan. Sol zar zamannan bizdey úrpaqty aman-esen saqtaghan sol sening ata-baban...  Sen sol Batyr Elding Úlanysyn! Kóppen kórgen Úly toy. Iә bilem... Sharshadyn... Bauyrjan Momyshúly da dәl qazirgi sening jasynda el qorghaghan. Sende sonday azamatsyn. Qasym aqyn aitpaqshy «Kýrkirep kýndey ótti ghoy soghys» dep búl indet te óter-keter. El esin jiyar. Jәne sen shet elge ketem deme. Búl sening Otanyn... Búl jerde sening ata-babannyng ziraty jatyr. Búl tek bizdi ghana emes, әlemdi jaulaghan pandemiya. Adamzat aman bolsa, búghan da búghau tabylar. Sen jenisti kýnderde mandayyng jarqyrap, ortamyzda erkelep jýretinine men senem. Óitkeni bizding senerimiz de, sýienerimiz de sendersinder. Áli-aq sender jayly «Aq halatty azamattar» turaly óleng de, poema da, povester de jazylady, filimder týsiriledi. Men oghan bek senem. Jәne sózimning sonyn Múqaghalidyng ólenimen bitireyin:

Toqta-toqta, ei, jigit, ayaldaghyn.
Qane, qalay jaghdayyn, bayandaghyn.
...Tәjiriybe mektebin ótip jýrsen,
Dәrigerlik kәsipke tayanghanyn.

Tayanghanyn, qaraghym, tayanghanyn,
Adam ýshin baryndy ayanbaghyn.
Adam túrar aldynda, úmyt bolar,
Ólikter men soyylghan qoyandaryn.

Endi aldynda túrady tiri jandar,
Biri sýiip, kim bilsin, biri qarghar...
Qimyldamay kirpigi jatsa-daghy,
Bayqaghaysyn, shyqpaghan tiri jan bar!

Kәsibinnen ketpegey jerip mýlde,
(Aqyl aityp kettim-au jeliktim be?)
Ólgenderdi tiriltem dep oilaghan,
Denesinen jan izde ólikting de.

Jolyng bolsyn, bara ghoy, ainalayyn,
Aynalayyn, qorghaushym, qarghadayym!
Kәsibine men sening basymdy iyem,
Basymdy iyem, nesine arlanayyn...

Qúrmetpen, Talghat Temenov.

Abai.kz

26 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5627