Ózderiniz bilesizder, jer kólemi jaghynan Qazaqstan əlemde toghyzynshy oryn alady. Osynau shekarany shaqyrymgha shaqsaq 12 myng kilometrge sozylady eken. 1920 jyldyng tamyzynda Leninning osy 12 myng km shekarany qazaqqa bir oq shygharmay kesip bergeni belgili. Sonyng 7 myny Reseymen, 3 myny Qytaymen shektesetinin oilasan, zəreng úshady qazir.

Ózderiniz bilesizder, 1868 jylghy reformadan keyin qazaq dalasy Resey patshasynyng menshigi dep jariyalandy. Búghan deyin Reseyge "úzyn arqau, keng túsau" jaghdayynda bodan bolyp kelgen qazaq halqy osy reformadan keyin naghyz otarshyldyq qyspaghyna úshyrady. Búl reformanyng janynda 1822 jylghy handyq biylikti joyghan Speranskiyding reformasy oiynshyq bolyp qaldy. Qazaq atamekenine iyelik etu qúqynan mýlde aiyryldy. Orman-toghayynan, ózen kólinen, qúiqaly qonysynan aulaqqa quyldy. Qúnarly jerlerding bərine orystar ornyqty. Bir-aq mysal: Sovet ýkimeti ornaghansha Qarqaraly qazaqtary ýiine tiyip túrghan qalyng ormannan bir búrau otyn ala almapty. Ústap alsa, orys kazaktar soqqygha jyghyp, dýre salyp jazalaydy eken.

Mine, osy jaghdayda Oktyabri revolusiyasy ornap, Resey imperiyasynyng biyligine V.IY.Lenin keldi. Kelgen bette ol jer halyqtyng menshigi dep jariyalady.

Ayta berseng úzaq əngime, tóteley tartayyq,1920 jyldyng tamyzynda V.IY.Lenin alashorda mýshesi, biraq sol kezdegi qazaq əskeriy-revolusiyalyq komiyteti ókildigining tóraghasy Əlimhan Ermekovpen kezdesedi..

Osy Əlekenning Maghauiya degen jalghyz úly boldy. Ómirining sonyna deyin Qaraghandy qalasynda túryp, úmytpasam 2006 jyly dýniyeden ótti. 2004 jyly men osy Maghauiya aqsaqaldy ýiine izdep baryp, úzaq súhbat qúrdym. Qanday əke bolmasyn ózining ómirining shyndyghyn basqagha aitpasa da balasyna aityp ketedi ghoy, aqsaqalmen əngimeleskendegi basty maqsatym, Əlimhan Ermekovting Leninmen əngimesining anyq qanyghyn egjey-tegjeyli bilu edi.

Ol kezde tarihy zertteuler arqyly búl kezdesuding mən-jayyn birazyraq bilip qalghan kezimiz ghoy. Biraq men búl jaydy ne de bolsa, Əlekenning tughan balasynan biluge úighardym. Maghauiya aqsaqal qazirgi Poliytehnikalyq uniyversiytet jaghyndaghy Lenin kóshesinde, orys kempirimen túrady eken. Kempiri ekeui qosyla óbekteytin jýndesteu kelgen qara mysyghy bar, akademik ataqqa iye, Maghauiya aqsaqaldyng 83 jasyna kelip, qartayyp otyrghan shaghy eken, əytse de meni jatsynbay qarsy aldy. "IYesin syilasan, iytine sýiek sal" degen qazaqy qaghidany ústanghan men ə degende qariyalardyng qara mysyghyna tiyise sóiledim, sonyng arqasynda əngimemiz tez jarasyp jýre berdi.

Búl ózi úzaq əngime, qysqarta aitsam, men Maghauiya aqsaqaldyng əngimesinen mynany andadym.

Əueli bayandamany Safarov jasaydy. Onyng bayandamasy Týrkistan respublikasynda jer reformasyn jýzege asyru jayyna arnalady. Safarov batyr adam eken 1916 jylghy últ azattyq kóterilis kezinde Jetisu qazaqtarynyng patsha əskerinen kórgen qorlyghyn aita kelip, sózining sonyn jauyz kazak-orystardy Jetisu ónirinen kóshiru kerek degen batyl məlimdememen týiindeydi

Búdan keyigi sóz kezegi Əlimhan Ermekovke keledi. Ermekovting taqyryby Qazaqstannyng soltýstik, batys, shyghys ónirlerining məselesi. Búl kez atalghan ónirlerdin, əsirese qazirgi Atyrau men Batys, Shyghys, Soltýstik Qazaqstan jəne Pavlodar, oblystarynyng qazaqtyng qolynan susyp shyghyp bara jatqan shaghy eken. Orys shovinisteri búl jerlerdi əste qazaqtyng jeri dep oilamaydy, əldeqashan Reseyding qúramyna qosyp qoyghan tek osy jiynda zandyq túrghyda qújattap, bekitip alu məselesi ghana qalsa kerek.

Mine, osy syn sətte iyghyna qazaqtyng bes oblysynyng taghdyry men "qaytseng de el-jerdi orysqa bermey shyq" degen Əlihannyng amanatyn arqalaghan Əlimhan Ermekov minbege kóteriledi.

Qaraghandyda bizding jas kezimizde Jayyq Bektúrov atty qart jazushy túrdy. Alash ziyalylarynyng kóbin kórgen, 37-ning qughyn-sýrginin basynan keshirip, ózi de "Halyq jauy" atanyp, jazasyn Sverdlov oblysynyng arghy bir týkpirindegi Ivdelilag degen atyshuly lagerde úzaq jyldar boyy ótep qaytqan, ómirde kórgen qorlyghy kóp, biraq jasymaghan, qayratker ziyaly adam edi. Sol kisi Əlimhan Ermekovpen ómirining songhy on jylynda joldas bolypty, Ómirining keyingi on jylynyng songhy bes alty jylynda Jəkenmen biz joldas boldyq. Asa jarytyp joldas bola almasaq ta, əngimesin tyndaugha jarap jýrdik.

Ol kisining əngimeshildigin men aitayyn, Jayyq Bektúrov əngime aitqanda ózimiz kózin kórgen úly əngimeshi Aqseleu Seydimbekovting ózi Jəkenning qasynda moldanyng aldynda otyrghan ýlgili shəkirttey mýlgip otyratyn.

Bizding kózimizdi Alashorda zamanyna alghash ashqan osy Jəkeng marqúm edi. Birde ol Əlimhan Ermekov turaly əngimesin aita kelip, Əlekenning kýlgendegi beynesin perishte bolmysty səbiyding keypine tenegen edi. Ómirining qyryq jylgha juyghy qughyn sýrginde ótse de, Əlekeng adamgershiligin, adamdyq bet kelbetin esh joghaltpaghan kisi eken. Onysy kýlgen kezde tipti anyq bayqalyp, Əlekeng kýlgen kezde jýzi atqan tanday jarqyrap, didary núrlanyp ketedi eken. Sosyn Əlekeng ýlken men kishige "siz" dep qana sóileytin izetti, iltipatty adam bolypty. Soghan qaramastan Əlekeng óte sheshen sóileydi eken. Orys tilinde sóilegende sóileu mədeniyeti kez kelgen orys oqyghanynan ýstem shyghyp, mysyn basyp túrady eken. Sonday-aq ol kisi fransuz, aghylshyn, nemis tilderinde de erkin sóiley bilipti. Əlekenning taghy bir qasiyeti - kisi bauraghyshtyghy eken.

Minekey, Əlekeng minbege shyghyp, ghylymy tújyrymdargha negizdelgen bayandamasynyng tiyegin aghyta jónelgende, qazir-aq jabayy qazaqtyng jerin qalpaqpen úryp alamyz dep jinigip otyrghan orystyng aqjelke úlyqtary alghashqyda tosylyp, abdyrap qalsa kerek. Əytse de jyryndy qular emes pe, ər jerden dauys kóterip, sózin bólip, narazylyq bildirip Ermekovti sózden sýrindiruge tyrysypty. Tumysynan salqynqandy, mədeniyetti Əlekeng əlgilermen salghylaspay jýzin Leninge qaray tiktep alghan kýii, bayandamasyn da Leninge baghyshtay qaratyp alyp, bógelmesten tarta beripti.

Bayandamanyng bir túsyna kelgende, Lenin ózi toqtatyp, "Jas jigit, jana Safarov joldas Jetisu ólkesinen orystardy quu kerek dedi, siz búghan ne deysiz" - depti Ermekovke kózin syghyrayta synay qarap.

Osy kezde Əlimhan Ermekov sәlden keyin-aq bar qazaqtyng baghyna ainalghaly túrghan taktikalyq qulyqqa basyp: "Men Jetisu ólkesining jayyn joldas Safarovtan artyq bilmeymin, al orystardy Qazaqstannyng Soltýstik, Shyghys pen Batys ónirlerinen kóshiru qatelik bolady, sebebi búl ónirlerdi orys halqy kóp mekendeydi. Eger orystardy kóshire bastasaq, jergilikti halyqpen arada qaqtyghystar tuyndaydy, múnyng arty óshpendilikke əkeledi, sony shiyelenisterge əkelip soghuy mýmkin, sondyqtan qazaqtardy óz jerine tolyq ornalastyryp alghansha Reseyding ishki ólkelerinen orys sharualaryn qazaq dalasyna əkelmey túrghandarynyz abzal", - depti. Osy kezde Lenin ornynan balasha quanyp atyp túrypty da: "Kórdinizder me, jana Ortalyq komiytetting mýshesi ózi kommunist Safarov joldas orystardy Qazaqstannan quayyq, - deydi, al myna partiyada joq qazaq ókili orystardy tek Qazaqstangha kóshirudi toqtata túrudy ótinedi. Búl oilanatyn məsele", - dep ornynan elpildey túryp kelip, Ermekovtyng arqasynan qaghypty.

Leninning ýlken basymen otyzgha əli ilikpegen jas aziatty madaqtap, arqasynan qaqqany orys jaghynyng narazylyghyn tughyzady. Arasynda Ermekovting sózin bólip, onyng bayandamasyn joqqa shygharugha tyrysqandar boy kórsetedi. Tipti Krestinskiy degen shovinist bireu óktem ýnmen: "Etot chelovek hochet sozdati Dansingskiy koridor, nuka, prekratiti!", - dep salady. Ony qostaghan basqa da aqjaghaldylar qoshtay shulap, jamyrasyp ketedi. Sonda Lenin ornynan atyp túryp: "Eto, vy hotiyte sozdati Dansingskiy koridor, on pravilino govoriyt, - dep əlgilerdi tiyp tastap, "Prodoljayte, molodoy chelovek..." - dep Ermekovke ong shyray berip, bayandamasyn.sonyna deyin tyndatqyzady.

Ermekovting osy bayandamasynyng negizinde Lenin qazaq jerining territoriyalyq tútastyghy turaly qújatqa qol qoyyp, Qazaq ASSR qúrylady.

"Eger deydi - Maghauiya aqsaqal: - kelisimge Əlihan Bókeyhanovtyng ózi barar bolsa, Əlekeng han túqymy, órkókirek, qyzu qandy, diplomatiyagha joq adam, sondyqtan Lenin bastaghan bolisheviktermen til tabysa almauy mýmkin edi. Bókeyhanov múny sezdi. Osy sebepti kelissózge mening əkemdi jiberdi. Ol búl tapsyrmany oidaghyday oryndap shygha aldy", - dedi.

Osy əngime ýstinde mening nazarymdy audarghan bir jayt, Leninning osy jiyn bastalghannan Əlimhan Ermekovke jyly shyray tanytqany, ony ýnemi qoldap, qorghashtap otyrghany. Orys shovinisterining aran auzyna týsip ketuden arashalap, qazaqtyng jerin tútas qaytaryp beruge býiregining búrghany. Qalay desekte Leninning búl qylyghy əli kýnge deyin júmbaq.

Erterekte batys zertteushilerining Lenin turaly bir jazghanyn oqyghan edim. Sonda əlgi zertteushi Leninning boyynda kóptegen últtyng qany bolghanyn tize kelip, revolusiya kósemining boyynda qazaqtyng da qany bar deydi. Bəlkim ras ta shyghar.

Kóp jyldan beri el ishin Əlihan aitypty degen bir sóz kezip jýr. Leninmen kezdesuding sətti ayaqtalghanyna quanghan Əleken: "Pay, pay, myna orystan da bizding Əlimhanmen eki saghat sóileuge jaraghan úl tughan eken" degen desedi. Osy jayynda Maghauiya aqsaqaldan súraghanymda búl turaly əkesinen eshtene estimegenin aitty.

Maghauiya aqsaqaldyng aituynsha, Əlimhan Ermekov Lenin turaly eshqashan jaman pikir aitpay ótipti. Ol tek Lenin iydeyasynyng kýiregenin Stalinnen kórgenge úqsaydy

Men de keyde Lenin otyzynshy jyldardyng ortasyna deyin ómir sýrse ne bolar edi dep qiyaldaymyn. Eger Lenin taghy bir on, on bes jyl ómir sýrgende Stalin biylikke kelmeushi me edi? Eger Stalin biylikke kelmegende qazaq halqy sosializmge qúrbandyqsyz ótip, 32- ning 4 million qazaqtyng basyn jútqan alapat ashtyghyna úshyramas pa edi? Bəlkim alash arystarynyng týbine jetken 37-ning qughyn-sýrgininen de aman óter me edik. Osy eki qyrghyn nəubet bolmaghanda qazaqtyng erleri japondyq ýlgidegi myghym memleket qúryp, kiyizdey tútasqan 40 million qazaghy bar enseli el bolyp, teriskeyde orysqa des bermey, kýngeydegi qytaydan aiylymyzdy jimay, azuymyzdy aigha bilep otyrar ma edik. Tilekti qúday bermedi, qayteyik.

Əytpese, Leninning qazaqqa býiregi búryp túr edi. Mening oiymsha, Leninde imperiyalyq pighyl bolmaghan siyaqty. Kezinde Uniyversiytette oqyp jýrgende Leninning elu tomdyghyn tisimiz asa batpasa da, jata jastana oqydyq qoy, óitkeni Lenin enbekterininen sitata keltirmesen, eshqanday avtoreferatyng men kursovoy júmysyng qabyldanbaytyn. Sondaghy meni tanqaldyrghany - sonshama enbekti Leninning óz qolymen jazyp shyghuy. Qazir SNG preziydentterining kitap jazghyshtyghyn kórip jýrmiz, ol kitaptardyng bir auyz sózin ózderi jazbaytynyn jəne bilemiz...

Al Leninning sonynda 55 tom enbek qalghanyn jəne búl kýrdeli enbekterding barlyghyn ol týrmede, aidauda, tipti emigrasiyada boy tasalap jýrip, asa jankeshtilikpen jazyp shyqqanyn eskersek, Leninning qanday ghajayyp bilimdar həm enbekqor adam bolghanyn baghamday beriniz.

Leninde imperiyalyq pighyl bolmaghan siyaqty dedik, sonyng aighaghynday ol ózining "O nasionalinoy gordosty velikorossov" atty maqalasynda orys shoviniyzimin jer jeberine jetkize aiyptaydy.

Leninning əu bastaghy arman-múraty Reseydi 300 jyl biylegen Romanovtar túqymynyng týbine jetu edi. 1881 jyly Aleksandr II-ge qastandyq jasalyp, jarylghan snaryad jaryqshaghy kýimesining kýl-talqanyn shygharghan aq patsha til tartpay ketedi. Búl teraktyny jasaghan "Halyq eriktileri" degen patshalyq biylike qarsy úiymnyng mýsheleri edi. Osy úiymnyng ishinde Leninning aghasy Aleksandr Uliyanov ta bolghan desedi. Kóp úzamay Leninning aghasy da ústalyp, úiymnyng barlyq mýshelerimen birge ólim jazasyna kesiledi. Sonda ýiinde qayghyryp otyrghan sheshesin kelip júbatqan jas Lenin "Biz basqa jolmen jýremiz" dep anasyna sert beredi.

Lenin sertinde túrdy. Ol patsha samoderjaviyasynyng týbine jetti jəne Nikolay patshanyng ýrim-bútaghyn asqan jauyzdyqpen qyryp saldy, onyng qanisher jendeti Goloshekin búl tapsyrmany tap-túinaqtay ghyp oryndaghany sonshalyqty, tipti patshany óren-jaranymen o dýniyege attandyrghannan keyin mýddelerding ústinen kislota qúighyzyp, sýiekterine deyin aghyzyp jiberuge tyrysqan desedi.
Múnyng bəri Leninning asa kókshil adam bolghanynyng aighaghy.

Desek te, Stalinning zúlymdyghy bərinen asyp týsti. Bala kezinen úrlyq-qarlyqpen ainalysqan ol jastayynan abaqty kórip ósip, qany búzylyp shyqqan adam edi. Osylaysha qany súiyq Stalin jas memleketti az jylda "Halyqtar týrmesine" ainaldyrdy.

Sol ýshin ol aldymen Leninning týbine jetti. Lenin ólisimen biylikti qolyna alyp alghan ol ózining qandy terroryn qauyrt bastap ketti. Milliondaghan adamnyng ómirin jalmaghan búl terror attay otyz jylgha sozylyp, Stalin ólgen song ghana əzer toqtady.

Sózimning sonynda Leninge qaytyp oralayyn, bir jyly kiyikter jayly materialdar izdestirip otyryp, bir qyzyq maqalagha kózim týsti. Bolisheviktik biylikke kelgen Leninning alghashqy dekretterining biri "Qazaq dalasyndaghy kiyikterdi qorghau jəne saqtau" jóninde bolypty. Búl da Leninning bir júmbaghy.

Əriyne, tarih Lenindi eshqashan aqtamaydy, biz de bolishevizm kósemin aqtaugha yqylasty emespiz. Desek te qazaqtyng 12 myng shaqyrymgha sozylghan úlanghayyr shekarasyn Əlimhan Ermekovtyng uəli uəjderine toqtap, qazaqqa dau-damaysyz alyp bergen kenshiligin úmytpaugha tiyispiz.

Lenin ólgennen keyin Stalin túsynda, keyinnen Hrushev pen Brejnev zamanynda Əlimhan Ermekov syzdyrghan shekarynyng 25 payyzynan aiyrylyp qaldyq. Orynbor ólkesi Reseyge, Tashkent pen Bostandyq audany, jəne Qaraqalpaqstan ólkesi Ózbekstangha, Brejnev zamanynda qazirgi Týrkistan oblysynyng ýsh audany ózbekke jylap ketti.

Jer shyghyny búdan da kóp boluy mýmkin edi. Qazaqtyng baghyna Júmabek Təshenov tuyp, 60 jyldary ózining mansabyn tərk etu arqyly taghy da bes oblysty kórshi respublikalardyng talan tarajyna týsip ketuinen saqtap qaldy.

"El bolghan son, er tughyza almay túra almaydy" degen osy da. Qazaqtyng joghyn týgendep esesin qaytarar tuar taghy bir Er...

Erlan Tóleutay 

Abai.kz