Bilim-ghylym jolyna shyndap týsken jandardyng tabighaty mýldem bólek. Olar ataq-mansap ýshin emes, shynayy ghylym ýshin qajymay-talmay enbektenude. Býginde alpys jasqa tolyp otyrghan men biletin Múhtar Qazybek sonday jan. Talay ret tariyh, әdebiyet, mәdeniyet, shejire turaly pikir alysqanym bar edi. Birneshe ghylymy kitaptardyng avtory. Audarmalary qanshama. Basqalaryn bylay qoyghannyng ózinde, onyng «Bәidibek baba: anyz ben aqiqat» atty zertteu enbegining ózi nege túrady desenizshi. Osy taqyryp tónireginde búryn asa eskerilmey kelgen qanshama tarihy derekterdi algha tartyp, tynnan tújyrymdy oy aitqan. Sol ýshin ony kezinde talap-talghamy teren, qogham jәne memleket qayratkeri Asanbay Asqarov joghary baghalap, Múhammed Haydar Dulaty qoghamdyq qorynyng diyrektoryna layyqty jan dep úsynghan edi.

Bilim-ghylym jolyna shyndap týsken jandardyng tabighaty mýldem bólek. Olar ataq-mansap ýshin emes, shynayy ghylym ýshin qajymay-talmay enbektenude. Býginde alpys jasqa tolyp otyrghan men biletin Múhtar Qazybek sonday jan. Talay ret tariyh, әdebiyet, mәdeniyet, shejire turaly pikir alysqanym bar edi. Birneshe ghylymy kitaptardyng avtory. Audarmalary qanshama. Basqalaryn bylay qoyghannyng ózinde, onyng «Bәidibek baba: anyz ben aqiqat» atty zertteu enbegining ózi nege túrady desenizshi. Osy taqyryp tónireginde búryn asa eskerilmey kelgen qanshama tarihy derekterdi algha tartyp, tynnan tújyrymdy oy aitqan. Sol ýshin ony kezinde talap-talghamy teren, qogham jәne memleket qayratkeri Asanbay Asqarov joghary baghalap, Múhammed Haydar Dulaty qoghamdyq qorynyng diyrektoryna layyqty jan dep úsynghan edi.

Múhtar Qazybek - til janashyry. Onyng osydan jiyrma bes jyl búryn kórnekti aqyn Shona Smahanúlynyng ong qoly retinde, ózge de eriktiler tobyn júmyldyra otyryp, Almatydan qazaq mektepterin ashu ýshin burokrattyq әkimshilikpen jankeshti, ymyrasyz kýres jýrgizgeninen júrt habardar. Últtyq mektep mәselesinde siresip, qatyp qalghan sendi alghash búzghan da solar edi. Búl shyn mәnindegi til ýshin, últ bolashaghy ýshin erlikpen para-par kýres әri ýlgi tútar patriottyq is boldy. Sol kýresting býgesi men shigesi әlikýnge tolyq aitylyp bitken joq. Juyrda Múhtar Qazybekten sol bir kezenning kópshilikke әli de beymәlim jaqtary turaly maqala jazyp beruin ótingen edik. Tómende sony sizderding nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.
Kólbay ADYRBEKÚLY

Ótken ghasyrdyng 85 jylyna deyin KSRO-da últ jóninde ýstemdik etken súrqiya sayasattyng qayta qúru ke­zen­in­de irgesi shayqalghany júrtqa mәlim. Ási­rese orys tilin jalpygha birdey etu ýshin, últtyq mektepterdi ja­u­yp, últtyng óz ana tilinde oqyp da­mu­y­na ýlken kedergi keltirgen bola­tyn. Ja­riya­lylyq kezinde qazaq mektepteri men balalar baqshasyn ashu mәselesin en­di jeke adamdar emes, ótimdi әri sal­maqty bolu ýshin úiymdar atynan, újym atynan qoyyla bastady. Búl iygilikti sharanyng basynda bel­gi­li satirik aqyn Shona Smahanúly jýr­di. Úly Otan soghysynyng ardageri Shona Smahanúly Qazaqstan Jazushylar odaghynyng sol kezdegi hatshysy O.Sý­leymenovpen kelisip, Odaq janynan qazaq mektepterimen ainalysatyn bó­lim ashyp, belsendi is әreketke bilek tý­re, taysalmay әri taysaqtamay tike ki­risti. Shona Smahanúly respublika bas­shysy D.Qonaevtyng qúzyryna búl mә­seleni jetkizip, aghartu salasyndaghy so­laqaylyqty, qazaq mektepterining jaby­lyp, jyl sayyn oqushylar sanynyng da azayyp bara jatqanyn, múnyng ózi últymyzdyng bolashaghyna qauipti eke­nin kóterip, dabyl qaqty. Shona Sma­hanúlynyng jan aiqayyna Jazushy­lar odaghynyng key­bir mýsheleri, jurna­lister, ziyaly júr­tshylyq jedel ýn qosyp, qoldau bil­dirdi. Respublikanyng baspasóz bet­te­rin­de qazaq mektebining taghdyry jayyn­da qo­ghamdyq pikir kóterile bastady, múnyng da basy-qasynda jýrgen azamat Shona Sma­han­úly bolatyn.

Almaty qalasyndaghy jalghyz №12 mektepten basqa (búl mektepting ózi de kezinde jabylyp qala jazdady, S.Múqanov, R.Berdibaev jәne t.b qa­lam­gerler mәseleni ortalyqtyng aldyna qoyyp jýrip, mektepti jabylu­dan aman alyp qalghan), keyinnen ashyl­ghan mektepterding bәrine de Shona Sma­han­­úlynyng tikeley qatysy bar. Shona Smahanúly dýniyeden qaytqangha dey­in qalada 24 qazaq mektebi boy kó­ter­di. Oqushylar ana tilinde oqyp, bi­lim ala bastady. Bir adam ýshin búl az ýles emes. Shona Smahanúly osy mek­tepter ashylghansha Qazaqstan KP Or­ta­lyq Komiytetining iydeologiya hatshyla­ry, Bilim ministrligi, qalalyq bilim be­ru basqarmasy, qaladaghy 8 audandyq (ol kezde 8 audan bar edi) partiya, atqaru komiyteti basshylarynyn, oqu bólimderi mengerushilerining bәrining der­lik tabaldyryghyn tozdyrghanyn jaq­sy bilemiz. Qalalyq bilim beru bas­qarmasy, audandyq bilim beru bó­lim­de­rining últtyq mәselege marghau qarap, bas shúlghyp kelgen sheneunikterin Shona Smahanúly alghash ret silkip-sil­kip, úiqysynan selt etkizip oyatty. Sendey siresken burokrattarmen ký­resip, burokratizmmen aiqasty. Ta­lay­lardyng bet-perdesin sypyryp tas­ta­­dy. Sol ýshin ózin de ayap qalghan joq. Ol últtyq mektep problemasyna, oqytu isine ózining mindetti atqarugha tiyis sharuasynday qarady. Uaqytpen esep­tesip jatpady, qay jerde mektep ashy­lu­gha mýmkindik bolsa, Shókeng sol jerden tabylyp, jigitterdi, ata-analardy úiymdastyryp, dereu klass nemese mektep ashugha júmyldyryp otyrdy. Kótergen mәselesining qazyghyn myq­tap túryp qaghyp jiberetin әri isti ózi baqylap, qadaghalap otyratyn. Sózi de, qalamy da batyl qaysar jan alghan be­ti­nen qaytpaytyn әri qaymyqpaytyn jýrekti azamat edi. Mektep ashu isinde dәl Shona Smahanúlynday batyl ký­res­ken qalamger joq. Kóbi sózben ghana qol­dap, basyn auyrtpay shygharyp salyp jýrdi. Al satirik aghamyz qúzyrly me­kemeler basshysy aldynda "aqyryp" ten­dik, әdildik súrady.

Mekeme basshylarymen qyzyl ke­n­ir­dek bolyp aiqasqan, keyin olardy ashyq týrde gazet betterinde aty-jón­de­rin atay otyryp, qatal synap maqala da, satiralyq óleng de jazyp týiregen qa­lam­ger osy Shona Smahanúly bolatyn. Eli­mizding keleshegi, últ bolyp qaludyng týp negizi otbasy men últtyq mektepte dep bildi. Ata-analargha «Balanyng tili eng aldymen ana tilinde shyghuy tiyis, mektepte odan әri jetilip, damuy kerek» dep aitudan esh janylghan emes. Tili orys­sha shyqqan qazaq balalarynyng bi­lim­di de orys tilinde alatyny, aqyry tu­ghan tilinen, tarihynan maqúrym bolyp qalatynyn oilap, kókiregi qars aiy­rylushy edi. Onyng kóz aldynda oryn alyp otyrghan osy әdiletsizdikke qar­sy ayanbay kýresuining de mәni sonda bo­latyn. Smahanúly qazaq mektepteri, bala­baqshalar isin alghash memlekettik den­geyde josparly týrde qolgha alu qa­jettigin kótergen әri sony jýzege asyr­ghan da qalamger.

Áli esimde... 1986 jyly "Ayna­bú­laq" yqsham audanynda júrt kóbirek jý­retin jol boyyna, sonday-aq avto­bus ayaldamalarynda № 118 mektepte pәlen kýni, pәlen saghatta ata-ana­lardyng jalpy jinalysy bolady. Onda qazaq klastaryn, balalar baq­sha­laryn ashu mәselesi qaralady. Jiy­na­lysqa R.Baghlanova syndy әrtister, Sh.Smahanúly, M.Toqashbaev, t.b. belgili jan­dar, baspasóz qyzmetkerleri jәne aqyn­dar qatysady degen mәtinde ma­shiyn­kagha basylghan habarlandyrular ili­nip, sol kýni jinalghan kópshilik al­dyn­­d­a Sh.Smahanúly últtyq mektep mә­selesin, qazaq klastaryn, mýmkindik bol­sa jeke mektepterin ashudy algha tar­typ, júrt aldynda mәseleni ashyq qoy­dy. Shәkenning janynda sol kezdegi "Bilim jәne enbek" jurnalynyng qyz­met­keri, býginde "Preziydent jәne ha­lyq" gazetining bas redaktory Marat To­qashbaev, "Sosialistik Qazaqstan" ga­ze­tining tilshisi Sәule Ilimtonova jәne t. b. qalamger jigitter bar edi. Shona Sma­hanúly: - Sizderding myna jiyngha kel­gen­de­rinizge rahmet, - dep bastady sózin. - Ata-analar kóbine enjarlyq tanytyp, bel­sendilik kórsete bermeydi. Mәseleni biz­siz de joghary jaqtyng ózi sheshedi dep samarqaulyq tanytady. Joq, joghary jaq qazaq mektepterin ashu mәselesin osy uaqytqa deyin sheshpey keledi. Bizding últ­tyq mýddemiz qagha beriste qalyp jatyr. Óz mәselemizdi, óz mektebimizdi ózi­miz tiyisti oryndargha ashyq qoymasaq, bas­qa bireulerge senuding qajeti joq. My­nau tórt yqshamaudannan túratyn "Ay­nabúlaqta" birde-bir qazaq mektebi, ne balabaqshasy joq. Múnda qazaqtar tú­ryp, ómir sýrip jatqan joq pa? Al solardyng mýddesin kim sheshpek? Qa­la­nyng basqa audandaryndaghy jaghday da dәl osynday. Mektebimiz bolmasa ti­li­miz joyylyp, últtyq kelbetimizden, ta­bighy bolmysymyzdan aiyrylyp qa­la­myz. Búl namysy bar adamnyng shym­bayyna, janyna tiyetin jayt, aghay­yn. Sizderding búl mәseleleriniz bәri­miz­ge ortaq. Biz әdiletsizdikti kórip-bi­lip otyrghandyqtan, namysqa shauyp al­da­ryn­yzgha kelip otyrmyz. Úsynysym my­nau bolsyn: Birinshiden, osy yqsham audanda qazaq mektebin ashu jónindegi ynta­ly top qúrylsyn. Ol erikti týrde júmys is­tesin.
Ekinshiden, yntaly top qazaq mek­te­bine baratyn oqushylardyn, әsirese 1,2,3, yaghny bastauysh klasqa baratyn ba­la­lardyng tizimin alatyn bolsyn. Ýshinshiden, yntaly top tórt yqsham audandy bólip alyp, ýime-ýy aralap, ata-analargha jolyghyp, mektepke baratyn balalaryn qazaq klasyna mindetti týrde beruge ýgittep, týsinik júmysyn jýrgizudi qolgha alsyn.

Tórtinshiden, orys mektepterindegi qa­zaq balalaryn qazaq mektebine auy­su­gha ýgittep, naqty tizimderin jasau qajet.
Besinshiden, әrbir ata-ana kórshi-qo­la­n­yna, jaqyndaryna qazaq mektebining ashy­latynynan habardar etetin bolsyn,- dep sózin ayaqtady. Ýsh saghatqa so­zyl­ghan sol jiynda keudesinde últtyq na­mysy bar ata-analar Shókenning bas­ta­ma­syn qoldap, qyzu pikir talastyryp, mә­seleni qaytse tezirek sheshuge bolatyny jóninde óz oilaryn ortagha saldy.

Sóitip, 1986 jyldyng tamyz aiy­nyng basynda ata-analar jinalysynda kó­terilgen búl mәsele, sol qozghalghan kýn­nen bastap qolgha alyndy, erikti týr­de júmys jýrgizetin yntaly top qú­ryl­dy. Naqty júmys jospary jasalyndy, min­detter bólisip, uaqyt ótkizip almau ke­rektigi eskerildi. Eng qiyny әri kýrdeli is ata-analarmen jýrgizilgen júmys edi. Biri dúrys qa­byldasa, ekinshisi "Osy uaqytqa deyin qay­da jýrdinder? Úiqylarynnan endi oyan­dyndar ma?" dep ózderine emes, yn­taly topqa kinә artyp, dýrse qoya ber­di. «Balalarymyzdy orys klastaryna beremiz. Sebebi qazaq klastarynda bilim nashar, myqty mamandar joq. Ba­lalardyng bilim dengeyi tómendep ke­tedi» - dep senimsizdik bildirip, uaqy­ty­­myzdy bosqa aldy.

Bizge qatysy joq bolsa da aitqan syn­daryn, eskertpe-renishterin, tipti ký­dikterine deyin qabyldap, bәrine shy­dauymyzgha tura keldi. Alayda bizdi jaq­sy týsingen ata-ana quana qarsy alyp, ózderi de yntaly topqa kirip, kó­mek­te­rin ayamady.
1986 jyldyng býkil jazy mek­tep­ti qalayda ashu ýshin jýgirispen ót­ti. M.Qayyrghaliyevting ýii bizding shta­by­myzdyng rolin atqardy. Jinalghan ba­lalardyng jalpy tizimi jasalyp, klas­tar boyynsha bólindi. Sonda bir bay­qa­ghanym, keybir bastauysh klasta - 2 ne 5-aq bala tirkelgen. Klass ashu ýshin 10-15 bala boluy qajet. Balalar sany so­dan az bolghan jaghdayda audandyq fiy­nans-qarjy bóliminen úsynys ótpey qa­lady.

Degenmen aqyldasa kele jinalghan ba­lalardyng tizimi kórsetilip, Oktyabri au­danynyng partiya komiytetining birinshi hat­shysy Doljenkovke, audandyq at­qa­ru komiytetining tóraghasyna, sodan song audandyq oqu isining mengerushisi S.Shәriphanovtyng atyna arnayy hat jazyp, ótinishimizdi resmy týrde bildirip, №118 orys mektebi janynan qazaq klas­ta­­ryn ashudy súradyq. Sodan keyin mún­day ótinishti qalalyq oqu bólimining al­dyna, sonday-aq Bilim ministri Sh.Shayah­metovting tikeley ózine qoydyq. Son­daghy oiymyz bizding búl mәsele res­pub­likalyq dengeyde de baqylaugha alynuy edi. Audan qarsy emestigin bildirdi, bi­raq ata-analar balalaryn qazaq klasta­ryna bere me, joq pa, bala­lar sany klass ashugha jete me, әueli so­dan bastau kerek dep bar sharuany ózi­miz­ge ysyryp qoya berdi. Sodan keyin au­dan­dyq oku bólimining mengerushisi S.Shә­rip­hanovty, onyng metodiysi Proho­ro­vany ahualdy kózderimen kórip, ata-analardyng talap-tilekterin óz kú­laq­ta­rymen estisin dep jinalysqa arnayy shaqyrdyq. Búl kezde ata-analar mektep әne-mine ashylady degen ými­tpen jýrgen-di. Olardyng arasynda ortalyqtaghy qazaq klastarynda oqiy­tyn balalaryn ary-beri tasudan mezi bol­ghandary da bar edi.

Qazaq mektepterin ashu turaly jiy­nalys aiqay-shusyz ótpeytin. Ata-ana­lardyng ashu-yzasy, renishteri de әb­den shegine jetken. Onyng da birneshe subi­ek­­tivti jәne obiektivti sebepteri bar bo­lyp shyqty. № 118 mektepting diyrektory M.Teniysheva sonday jinalysqa amal­syzdan, ylajsyzdan kelip-ketip jýr­di. Mektep eki auysymda júmys is­teytin. Jyl sayyn 1-klass sanynyng ózi 8-10-gha deyin baratyn. Onyng ýstine endi qazaq klastary ashylyp, mektep ara­­­las mektepke ainalmaq. Teniysheva mým­kin­diginshe balalardyng qazaq klastaryna jinaluyna jol bermeuge tyrysty. Biz joqta mektepke jón biluge kelgen ata-analardy klastyn, mektepting ashyluy belgisiz degen әrtýrli syltaularmen qaytaryp, búghan ishtey barynsha qar­sy boldy. Ata-analar diyrektordyng "sy­payylap" syrghytyp otyrghanyn qay­dan bilsin. Ózining orynbasarlaryna da astyrtyn sonday tapsyrmalar berip qoyghan bolyp shyqty. Ata-ana­lar sóitip qazaq klastaryn ashugha M.Teniyshevadan qoldau taba almady. Ol azday orys mektepterinde oqyp jýrgen balalardy qazaq klastaryna qabyldattyrugha kedergi jasap baqty. Eger qazaq klasyna auyssa bir klass tómendetilip oqytylady dep ata-analardy shoshytyp, ýrkitumen boldy. Sonday-aq shekteuli qazaq klastaryna tek qana Oktyabri audanynda túratyn balalar ghana qabyldanady, basqa audandardan bala qabyldanbaydy dedi. Sóitip territoriyalyq ta shekteu qoydy. Mektep diyrektorynyng búl shekteuleri bizding jýrgizgen júmystarymyzgha ýlken kedergi keltirip jatty. Sh.Smahanúlyna telefon soghyp, jaghdaydyng qiyndap ba­ra jatqanyn aityp, endi qalay kýresu ke­rektigin aqyldastym.
Ol: «Múhtar, búl mәselege nýkte qoy ýshin qalalyq oqu bólimine baryp, tikeley qoyayyq», - dedi yzaly ýn­men. Qalalyq oqu bólimi mengerushisi biz­ding mәselemizge әbden qanyq bola­tyn. Oqu bólimining mengerushisi Teniy­she­vanyng is-әreketin zansyz, al ata-ana­lar­dyng talaby  zandy dep tapty. Te­le­­­­fon tútqasyn kóterip, Teniyshevagha: «Al­matydan qazaq klastaryn ashudy Respublikanyng birinshi basshysy qol­dap otyr. Siz mektepten qazaq klastaryn ashugha tiyissiz әri búl tikeley min­de­tiniz» degen eskertu jasady.

Sóitip ary tart ta, beri tart bol­ghan mәselege jol ashyldy. Biraq Te­niy­shevanyng ata-analar ortasynda iritki sa­lyp, senimsizdik tughyzuynan әlipting artyn baghayyq deytinder de az bolghan joq. Atalmysh mektepke 1 - sentyabri kýni gazet-jurnal, radio, televiziyadan til­shi­ler shaqyryp, «Aynabúlaq» audanynan qazaq klastarynyng ashylghandyghy turaly resmy habarlar bergizdik.

Alayda әrbir klasta tiyisti balalar sany jetpedi. 7-8 klastarda 4-5 ba­ladan aspady. Balalardyng sany je­tis­peui­nen klasstardyng ashylar-ashylmasy bel­gisiz bolyp qaldy. Mektepke kelgen bala­lardyng jalpy sany 50-dey ghana bo­lyp shyqty. Biz de qiyn jaghdayda qal­dyq. Shona aghamen aqyldasyp, №46 qazaq mektebine baryp, diyrektoryna jo­ly­gha­tyn boldyq. Maqsatymyz, sol mektep­ten biraz balany osy mektepke au­­ysty­ryp, klastargha qajetti balalar sa­nyn tolyqtyru.
Ertenine tanerteng biz I-shi Alma­ty­daghy № 46 mektep diyrektorynyng qa­byl­dauyna bardyq. Ol kelgen sharuamyz­dy tyndap alyp: «Oqushylarmen óz­de­rin­iz sóilesip kórinizder, men kýshtep auys­tyra almaymyn, ata-analary shaghym­da­nuy mýmkin», - dedi qarsylyq bildir­mes­ten.
Sonymen sabaqtan song Shókeng 7-klass, men 8-klass, M.Álimbaev 6-klas­tyng esikterin ashtyq. Oqushylargha óz últyn sýng kerektigin, ana tilining qa­dir-qasiyetin, sol tilde bilim alu qa­jet­tigin aita kelip, №118 mektepten qazaq klastarynyng ashylghanynan ha­bardar ete otyryp, soghan jaqyn man­da túratyndardyng auysuyna bola­tyn­daryn eskerttik. Múghalimning kó­zinshe eshqaysysy ýndemedi. Bir oqu­shy: "Sizder bizdi qyzyqtyryp túr­syzdar"- dedi. Ýzilisten keyin, mú­gha­lim ketisimen-aq tóniregime balalar ýi­me­lep, úiymdasyp alghanday bir auyzdan: «Bizding klastaghy balalar tegis auysa­myz, mektep qay jerde, sabaq qashan bas­talady?»,- dedi jamyray sóilep. - Bәring emes, jarty klastyng oqu­shy­lary barsa da jetedi,- deymin.

- Erteng biz sol mektepke baramyz, aghay, - dedi balalar sheshimdi týrde. Tan­erteng biraz balalar jana mektepke keldi. Solardyng ishinde Aqbaeva, Laq­ba­eva degen oqu ozattary da bar bolyp shyqty.

Sonda meni tandandyrghan bir jayt, 8-klass oqushylarynan 15 er-qyz balanyng týgel jetip kelgeni bol­dy. Múnyng sebebi nede boldy eken dep oqushylardan syr tartyp kór­sem, gәp klass jetekshisimen kelise al­maushylyqta jatyr eken. Kóbi sodan apayyna eregesip, ketip qalugha ama­ly joqtan oqyp jýrgender bolyp shyqty. Bizding úsynysymyz olar ýshin izdegeni aldynan shyqqanday bol­ghan ghoy. Pedagogikalyq etikanyng saq­talmauynyng saldary, apay men oqu­shy­lar arasyndaghy sheshilmey kele jat­qan kiykiljing aqyry oilamaghan jerden bizding paydamyzgha, №118 mektepting qa­zaq klastarynyng paydasyna sheshilip ket­ti. Basqa klastargha da oqushylar qo­sy­lyp, sóitip sentyabri aiynyng ortasyna deyin 1-den 8-ge deyingi klastar ara­ly­ghyndaghy oqushylar sany klass ashugha je­terlikti boldy. Tipten asyp ta ketti. De­genmen qyzyqtyng kókesi keyin boldy. №46 mektepting keybir klastaryna oqushy jetpey qalyp, oqu isining men­gerushisi, endi oqushylarymdy qay­­taryndar dep meni izdep kelip, en­di ótinishti bizge aitpasy bar ma. Oqushylargha aitsaq búrynghy mek­te­bi­ne qayta barghysy joq. Sonda da ýgit-nasihat jýrgizip jýrip, biraz oqu­shy­lar­dy keri qaytartqyzdyq.
1986 jyldyng shilde-tamyz-qyr­kýi­ek ailarynda bolghan dýbirli oqiy­gha "Aynabúlaq" yqsham audanynda ghana emes, qalanyng basqa da bólik­te­rinde qozghalys tughyzdy. Sonyng nәtiy­je­sinde №62, №65 mektepter ashyldy. Sh.Smahanúly, M.Toqashbaev, S.Qa­ra­taev, M.Qayyrghaliyev, M.Qazybek, M.Áb­di­halyqov, Beybitbaeva, B.Qobylandin jәne kóptegen basqa da azamattardyng isi óz nәtiyjesin berdi. Sol jyldyng qy­synda búl azamattardyng birazyn Jel­toq­san kóterilisining yzghary shalghanyn ait­pay ketpeske bolmas. Sh.Smahanúlyn últ­tyq qauipsizdik komiyteti qayta-qayta sha­qyryp, mazasyn ketirdi. Meni de, Múqa­medjan Álimbaevty da súraqtyng as­tyna alghany bar. Sh.Smahanúly basqalargha ziyanym tiyip keter dep, telefon kitapshasyn jaghyp jiberipti. Oqiy­ghanyng izi basyla bastaghan song ma­ghan kelip, telefonymdy qayta jazyp alyp ketkende ghana sebebin bildim. Kol­biyn­dik biylik jaghynan qazaq mektebin ashu­gha úitqy bolghandardy últshyldar qa­taryna qosugha әreket jasalypty. Alay­da oghan ilik, sebep taba almaghan.
№118 mektep jyl boyy ýsh auysymmen júmys istedi. 1987 jyly audandyq ha­lyq aghartu bólimining kómissiyasy qazaq klastaryn janadan ashylayyn dep jatqan 4-shi "Aynabúlaqtaghy" №129 mektepke auystyrsandar qalay bolady dep úsynys aitty. Men jigittermen aqyl­dasa kelip, búl mәseleni dúrys sheshu ýshin audandyq partiya komiytetining birin­shi hatshysy Doljenkovtyng aldyna qayta qoydy úighardym. Qazaq mek­­­tepteri, balabaqshalarynyng jay-japsary tipti qala kóleminde búghan deyin resmy týrde esh uaqytta qoyy­l­map­ty. Sondyqtan Doljenkovqa qazaq úl­­tynyng mýddesin kemsitpeytindey etip oilastyryluy, obiektivti týrde qaras­­tyryluy qajettigin aittym. «Mek­tep biz ýshin aldymen últtyq, mem­le­kettik, sonday-aq sayasy mәsele. Búl mә­sele balabaqshalardy ana tilinde ashu jolymen sheshilui tiyis edi. Uaqyt kórsetkendey, osy kezge deyin búl ba­ghyt­ta júmys mýldem jýrgizilmegen. Mú­nyng ózi internasionalizm prinsiypine qayshy. Últtyq mәseleni kópe-kórine búrmalau, býrkemeleuge alyp keletin qúbylys. Sonday-aq búl iydeologiyalyq júmystyng da qanday dengeyde jýrgizilip kelgenin kórsetedi. Búl júmys sizderge deyin de solay bolghan, biraq sol qatelikterdi endi sizder týzetetin bolasyzdar. Biz búghan kinәlilerdi izdep tabynyzdar demeymiz. Mәselening dúrys sheshu jolyn izdegenderiniz abzal»,- dep edim sózim shymbayyna tiyinkirep ketti me, birinshi hatshy qabaghyn shytyp, ýndemey qaldy. Al iydeologiya jónindegi hatshy L.Ovcharenko aityp otyr­ghanynyz dúrys dep bas iyzeumen bol­dy. Men sózimdi taghy jalghadym. «Bizding kelip otyrghan jaghdayymyz mynau: 1986 jyly qazaq klastary №118 mektepting janynan ashyldy, balalar әli mektepke qalyptasyp, sinisip kete alghan joq. Endi №129 mektepke auysu turaly úsynys jasalynyp otyr. Búl qalay sonda? Jyl sayyn bir mektepten ekinshi mektepke balalaryn auystyryp otyru qazaqtardyng namysyna tiymey me?» - dedim, mәseleni tótesinen qoyyp.

Doljenkov:
- Biz oilastyryp, osynday úigharymgha kelip edik. №118 mektep ýsh auysymmen júmys istep jatyr, Áriyne, amalsyzdyng kýninen. № 129 mektep janadan ashylmaq. Oghan № 118, №110 mektepting biraz balalary kóshiriledi. Eger qazaq klastary kóshkisi kelmese, búrynghyday sol jerde oqy bersin, eshkim qozghamaydy,- dedi.
- Qazaq klastaryndaghy balalar sany qazirshe óspey otyr, sebebi balabaqshalar joq. Qazaqsha bala-baqshada ana tilinde tili shyqpaghan bala mektepke kelgen song qinalady, ata-anasy da әurege týsedi. Sondyqtan bizding sizderge qoyatyn mynaday shartymyz bar. Birinshiden, "4-Aynabúlaqta" salynyp jatqan 360 oryndyq balabaqsha mindetti týrde qazaq balalaryna berilsin. Osy shartqa kelisilgen jaghdayda ghana bizding balalar № 129 mektepke kóshe alady. Bala-baqsha sheshilmeytin bolsa, onda qazaq balalaryn qozghamaghan jón. Biraq búdan bylay búl balabaqsha men mektep mәseleleri qala basshylarynyng aldyna týbegeyli sheshilgenshe qoyyla beredi,- dep oiymdy shegeley týstim.

Birinshi hatshynyng kabiynetinde otyr­ghan iydeologiya jónindegi hatshy L.Ovcharenko, atqaru komiyteti tóra­gha­sy­nyng orynbasary T.Shlykova, oqu isi­ning mengerushisi S.Shәriphanov ta bir sәt kidirip, men oqys qoyghan mәsele tóni­reginde irkilip qaldy. Doljenkov:
- Búl mәseleni de sheshuge bolady, so­lay emes pe? - degende L.Ovcharenko:
- Balalar baqshasyn bergenimiz jón, qazaq balalary № 129 mektepke alan­syz kóshkeni dúrys, - dep qúptady. Sói­tip, qazaq balalar baqshasyn da ala­tyn boldyq әri № 129 mektepte ekin­shi oqu jylyn da bastaytyn bolyp, eki mәselening de sheshimi tabyldy. Ashyq әngime tolyq týsinistik jagh­dayynda ótti. Eshkimning de renishi bol­mady. Búghan deyin elimizde últtyq mә­selege qatysty júmystardyng bir jaqty jýrgizilip kelgendigin, orta­lyq­tyng qateligin sezindik. Sebebi partiyanyng biyliktegi roli kýn ótken sayyn qúldyrap, kerisinshe, «janasha oilau» júrttyng aqyl-oyyn biyley bastaghan kez edi. Bizding de mәseleni batyl qongymyzdyng astarynda osy jatyr edi. Bir nәrseni qozghaymyn dep ekinshi mәseleni kótertkizdi. Úsynysym der kezinde qoyylyp, búghan deyin jýgirip jýrip ashqan №317 bala baqshasyna qosymsha endi taghy da bir 360 oryndyq balabaqsha qazaq balalaryna beriletin boldy. Mektepting tiregi de әri bazasy da osy balabaqshalar emes pe? Alayda qazaq mektepterining tagh­dyry qily-qily kýressiz, jantalassyz esh nәrsege qol jetken emes-ti. Bizge kelgenderding problemalary shash-etek­ten bolyp jatady. Mәsele de birden she­shilip kete qoymaydy. Jýikendi júqartyp, dinkendi kúrtyp baryp, әren-әreng degende keyde sheshilip, keyde qozghalyssyz qala beretini bar. Bir mәseleni sheshtik qoy desek, әli sheshilmegen tústary shygha keledi. Jel aidaghan qanbaqtay №129 mektepte de úzaq túraqtap túra almadyq. 1989 jyly "Aynabúlaq-2" yqsham audanynda 1260 oryndyq mektep qúrylysy salynyp, ol jana oqu jylynda paydalanugha beriletin boldy. Bayaghydan beri kóksep kelgen jeke otaugha, bólek mekenjaygha ie bolsaq degen arman. Biraq búl bolashaq mektep te orys klastaryna berilmek eken. Endigi maqsat qalayda osy mektepti alu. Ýsh jylda oqushylar sany 120 baladan aspapty. Onyng 20 shaqtysy bitirushiler, sonda qalghany 100 bala ghana! Mektepke 1000 bala qajet, ony qaydan almaqpyz?

Audandyq oqu bólimining mengerushisi Shәriphanovqa baryp aqyldasyp edik, búghan deyin bizben qarsylasugha ýirenip qalghany sonshalyq, týsi búzylyp ketti. Ol birden: «Men múny sheshe almaymyn, qazaq balalarynyng sany jetpeydi», dep kesip aitty. Bizding mindetimiz ony habardar etip, pikirin aldyn ala bilip alu edi. Endi tyghyryqtan shyghatyn jol izdeu kerek. Qayda barsaq ta aldymyzdan bala sanynynyng jetispeushiligi bas­ty syltau bolyp shygha beretini belgili boldy. Mәseleni aldymen oqushylardyng mektep ashugha qajet sanyn sheship almay qoy nәtiyje bermesi anyq. Basqa mektepterden balalar auystyra alamyz ba? Orys klastarynan balalardy qazaq klas­taryna kóshirgen jaghdayda bala sany sheshile qoya ma? Bala sanyna kelgende jigitterding de, jýgirip jýrgen ata-analardyng da ekpin-aryny su sepkendey basylyp, jigeri qúm bolyp qaldy. Óz elimizde, óz jerimizde, qaladaghy bala sanynyng jetispeushiliginen jana salynyp jatqan mektepten aiyrylyp qalatyn týrimiz bar. Jalpy mektep salghanda búghan deyin balalardyng sanyn, tizimin kim alypty, onday nәrse praktikada bolyp pa eken? Bala sanynyng azdyghy qaladaghy qazaqtardyng ýles salmaghynyng da azdyghynyng bir kórinisi bolsa qayteyik. 80-shi jyldary halqynyng sany 1 mln-gha jetip qalghan Almatyda qazaqtar 10%-dan sәl-aq qana asatyn. Óz astanasynda osynshama az sandy halyqqa ainalghan shamasy biz ghana shygharmyz. Ókinerlik bolsa, da ashy shyndyq osy. Degenmen, barlyq jaghdaydy ekshep, salmaqtay kele, endi qalayda jarty jolda kidirip qalmay, bastaghan isti sonyna deyin jetkizu kerek dep bildik. Qazaq mektebi ýshin, qazaq tili ýshin kýresimizdi jalghastyra beretin bolyp kelisimge keldik. Alghan betimizden qaytpasymyzdy kórgen keybir ata-analar kýiinip: «Búl kýresterinnen týk te shyqpaydy. Bosqa әurege týsesinder. Jana mektep bәribir qazaq balalaryna berilmeydi», dep, onsyz da kýiip-pisip jýrgenimizde shymbayymyzgha tii­men boldy.

Jatsam da, túrsam da әlgilerding ta­balauy oiymnan bir shyghar emes. Túi­yq­tan shyghar jol izdep, neshe kýn oy ýstinde jýrdim. Ústar jipting úshyna qol tiygize almay-aq qinalghanym bar. Aqyry jol tabylghanday boldy. «Bәribir biz bala sanyn 1000-gha jetkize almaymyz. Ol keleshekting isi. Myna salynyp jatqan mektepti qalayda qazaq mektebi retinde ashyp, bir qanatynda qazaq mektebining 100 balasyn oqytyp, ekinshi qanatyn №118 orys mektebining bastauysh klastaryna uaqytsha beru kerek. Dúrys jol osy bolmaq», - degen oy keldi. Biraq mektep mindetti týrde qazaq mektebi bolyp ashylugha tiyis. Búl basty әri prinsipti mәsele. Ary ketse eki-ýsh jyldyng ishinde mektepting ishi qazaq balalaryna tolatyn bolady. Mine, sol kezde №118 mektepting bastau­ysh klass oqushylary óz mektebine qayta kóshiriledi. Dúrys sheshimning ontayly da, biz ýshin tiyimdi joly da osy degen oy kókeyime qondy. Shókene aityp edim, birden qoldady. Ózi qalanyng «Orbita» audanyndaghy mekteppen ainalysyp jatqan bolatyn. Ismizge sәttilik tiledi. Sol joly ata-analar jaghynan to­­bymyzgha aqyn Ghabiyden Qúlahmetov qo­syldy.
Audan basshysy Doljenkov, iydeologiya jónindegi hatshy L.Ovcharenko, atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary T.Shlykova, oqu bólimining mengerushisi S.Shәriphanov qatysqan shaghyn mәslihat týrinde ótkizilgen jiynnyng kýn tәrtibine osy mәseleni qoydyq. Ózim mәsele jóninen biraz týsinikteme berdim. Mektepti qazaq mektebi dep ashu kerektigin úsyndym. Sóz arasynda múnyng últtyq, psihologiyalyq ta manyzy baryn, ata-analar alghash ret óz balalarynyng mektebining ashylghanyn kózderimen kórip, sezinetinin tilge tiyek ettim. «Qyrkýiekte bala sany 500-ge jetpek, al eki qabatty mektepting ekinshi qanatyn, 1 sport zalymen (2 sport zaly bar) qosa №118 orys mektebining bas­tauysh klastaryna uaqytsha beriletin bolmaq, bala sanynyng jetispeushiligin uaqytsha osynday jolmen sheshken jón. Ázirshe jyldar boyy qordalanyp, sheshimi tabylmay býgingi kýnge deyin jetken týitkil mәselening múnan basqa tiyimdi jolyn kórip túrghan joqpyz», - dep sózimdi týiindedim. Bir qaraghanda jónsiz, buynsyz jerge pyshaq úrghanday kórinetin búl úsynys ýstirt qaraghan kisige solay kórinedi. Doljenkov basqarghan audan basshylary birden jauap qatpady. Ol ne aitasyng degendey audandyq oqu bólimining mengerushisi Shәriphanovqa qarady. Onyng oiy bizge belgili. Ádetine basyp, búra tartyp kete me dep ózim kiyip kettim. «Biz kýn tәrtibine qoyyp otyrghan últtyq mektep mәselesi dәl qazir sheshilmeytin bolsa, onda ókpelemenizder. Birinshi basshydan bastap, bәrinizding moynynyzgha kinә artylady. Obiektivti jaghday bizge solay isteuge mәjbýrleydi. Orys mektepteri qalada onsyz da jetkilikti. Sondyqtan kinә arqalamaudyn, dúrys jol tabudyng bir ghana sara joly bar. Ol jol - shaghyn kontiynentti qazaq balalaryna búl mektepti basy býtin beru. Odan eshkim de útylmaydy, qysym da kórmeydi, qayta útatyn bolady»,- dedim dauysymdy kótere sóilep. Shәriphanov irkilip qaldy. Stol basyna jinalghandar da osy úsynysty qoldady. L.Ovcharenko, T.Shlykova da kelisip: «Búl mәseleni osylay sheshkenimiz jón. Ata-analardyng úsynys-tilegi oryndy»,- dedi. Kópshilik pikirin tyndap, oiyn tújyrymdaghan birinshi basshy Doljenkov:

Janadan salynyp jatqan №137 orta mektep basy býtin qazaq balalaryna beriletin bolsyn. Biz osynday sheshim shygharayyq, qalalyq tiyisti oryndargha jinalystyng arnayy hattamasyn әzirlenizder. Jana diyrektordyng kandidaturasyn qarastyrynyzdar. Ol salynyp jatqan qúrylystyng barysyn, sapasyn qadaghalaytyn, bitkennen keyin qabyldap alatyn bolsyn. Balalardyng mektepke keluin, oqushylarmen qamtamasyz etudi birlesip úiymdastyrynyzdar, oghan qarsylyq joq. Mektep 1 qyrkýiekte paydalanugha qalayda beriletin bolugha tiyis. "Almatykulitbytstroy" basqarmasymen ózim de sóilesip, tezdetuding joldaryn qarastyramyn. Kelgenderinizge, ashyq әngime, úsynys, talap qoyghandarynyzgha rahmet! Sizderge aldaghy kýnderde de kez kelgen uaqytta esigimiz ashyq. Búl mәseleni týbegeyli sheshtik dep sanayyq, - dedi.
Sonymen ailap mazany alghan, talay týnder oidy jep, jandy qinaghan sheshilui qiyn, әbden shiyelenip tas týiin bolyp qalghan mәselening týiini endi sheshilip, tarqatylyp sala berdi. Auyr jýk arqadan týsti, tas týiin bolyp shiratylyp kelgen jýikemiz de bosap, keudemiz kóterilip qaldy. Oilanyp, tolghanghan kisi tyghyryqtan qalayda jol tabatynyna, bolmaghanda amal tabatynyna júrttyng kózi jetti. Ata-analar da toqtap qalghan isting kedergisi alynyp, halyq paydasyna sheshilgenin estigende әlgi bizdi tabalaghandardyng auyz­daryna qúm qúiyldy. Al júrttyng quanyshynda shek joq.

Bala sany jýzge jeter jetpes bol­sa da №137 mektepke qazaq orta mektebi degen atau berildi. 1989 jyly 31 tamyzda mektep aldynda kiyiz ýy tigilip, mal soyylyp, qazan kóterildi. Qymyz, shúbat aldyrylyp, mektepting ashylu saltanatyna mәdeny sharalar úiymdastyryldy. Audan basshylarynan bastap, elimizge belgili ghalymdar Á.Qaydarov T.Kәkishev, M.Myrzahmetov, jazushylar S.Jýnisov, Sh.Smahanúly, H.Abdulliyn, respublikalyq gazet-jurnal, televiziyadan, radiodan tilshiler shaqyryldy. Mektepting aldyndaghy aulagha ata-analar lyq toldy. Bastauysh klasqa balalaryn jetelep kelgen kisilerding jýzderi bal-búl janady. Qazaq mektebining alghashqy qonyrauy soghylyp, saltanatty týrde ashylu rәsimi bastaldy. Sodan keyin balalar klastaryna ornalastyrylyp, kelgen qonaqtar alghashqy әngime, aqyl, kenes, jýrek jardy lebizderin oqushylargha arnady. Boyauy әli keuip ýlgermegen synghyrlaghan jana mektepke 500-dey bala jinaldy. Jobalaghanymyzday bolyp shyqty, barlyq klastarda balalar sany jetkilikti boldy. Ásirese bastauysh klastarda oqushylar kóbirek eken.

Alghash ret №118 mektepte 1986 jyly ashylghan qazaq klastary uaqyt óte kele №129 mektepke kóshirilip, odan mine 1989 jyly №137 qazaq orta mektebi bolyp qayta ashyldy. Mektep tarihy 1986 jyldan bastalady. Onyng ashylghan jyly naq sol dýrbelenge toly dýnie jýzining nazaryn audarghan 1986 jyl bolyp esepteledi. Biyl búl mektepting ashylghanyna 20 jyl tolyp otyr. Mektepti ashugha at- salysqan azamattar Shona Smahanúly, Marat Toqashbaev, B.Múqashev, Ghabiyden Qúlahmetov, Marat Ábdihalyqov, Beybitbaeva, Medet Qayyrghaliyev, Múqamedjan Álimbaev, Q.Ereshevting esimderin iltipatpen eske alyp ótu paryz. Búl azamattardyng birazy býginde or­tamyzda joq.
Eki jyldan song №137 mekteptegi balalar sany mynnan asyp, eki auysymmen oqityn dengeyge jetti. Sol kezde uaqytsha qonystandyrylghan orys bastauysh klastary óz mektepterine kóshirildi. Búl jay qazaq mektebi tarihynda siyrek kezdesetin tarihy oqigha boldy. Bizding kýres basqalargha serpilis berdi.
Shona Smahanúly:
№137 mektepting ashyluy qazaq mektepterining alda kóptep ashyluyna mysal bolatyn boldy. Jaltaqtamay jýrgizgen sening jobang jana jaghdayda paydalanatyn joba boldy, dep qolymdy qysty, shyn riyasyz kónilimen quanyshyn bildirdi.

27.10.2011

Múhtar QAZYBEK,
M.H.Dulaty qoghamdyq qorynyng diyrektory

http://www.turkystan.kz/page.php?page_id=31&id=6773