Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
2021 0 pikir 17 Sәuir, 2020 saghat 20:32

Shymkent qalasynda 107 kópqabatty ýy salynady

2018 jyly mausym aiynda Shymkent qalasy Qazaqstannyng ýshinshi megapoliysi atanghan bolatyn. Elimzding Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng bastamasymen ýshinshi megapolis Shymkent Týrkistan oblysynan bólinip, jeke qala atandy. Býgingi tanda Shymkent qalasy elimizding ontýstik ónirining jaharynday jarqyrap, kýldenip keledi.

Túnghysh Preziydent Elbasy Núrsúltan Nazarbaev sonau 2018 jyly Shymkent qalasyn megapolis atanuymen qúttyqtaghan sózinde «Qazaqstan aglomerasiyany damytu strategiyasyn jýzege asyrudy bastady. Eger bizde búghan deyin million túrghyny bar tek Almaty qalasy bolsa, qazir ýsh megapoliysimiz bar – Almaty, Astana jәne Shymkent qalalary.

Milliondy qala – búl әrdayym jana iydeyalar, jobalar men josparlar, auqymdy investisiyalar. Barlyghy qalanyng damuyna jana serpin beredi. Shymkent búl mәrtebeli dengeyge ghasyrlar boyy jetti. Bizdi alda ýlken ózgerister kýtip túr. Eng bastysy - búl janalyq Shymkent qalasyn odan әri damytugha jana mýmkindikter tughyzyp, әrbir qalalyqtyng ómirine jana serpin beredi, ong әserin tiygizedi dep senemin» - degen bolatyn.

Elbasynyng senimi jerde qalghan joq. Býginde Shymkent qalasy el astanasy Núr-Súltan men ontýstik astana Almatydan qalmay joghary qarqynmen damyp keledi. Múnda erekshe aita keterligi, qalanyng halyq sany artyp, tútynu óresi jogharylaumen qatar, qala kórki de kóz sýrindire kórkeyip keledi. Alys-jaqyn auyldardan aghylghan aghayyn Shymkent qalasynyng qabyrghasyn kýnnen kýnge keneytip keledi.

Bәrimiz biletindey, el ýkimetining basyt nazarda ústaytyn basym baghyttarynyng biri el azamattaryn tolyqtay baspanamen qamatamasyz etu mәseleni bolyp otyr. Resmy mәlimetterge sýiensek, elimizde jyl sayyn myndaghan túrghyn ýiler salynyp, el halqynyng baspanaly bolu armany jyldan-jylgha jaqyndap keledi.

Jogharyda Shymkent qalasy eldegi ýshinshi megapolis atandy, qalagha kelip túraqtap qalushylardyng sany barghan sayyn artyp keledi dedik. Qala halqynyng artuy qalada túrghyn ýilerding kóptep salynuyn, paydalanugha kóptep beriluin talap ededi. Eger jetkilikti túrghyn ýy salynyp, qala túrghyndaryn túrar jaymen qamtamasyz ete almasa, onda megapolisting minsizdigine kir týseri sózsiz.

Osyny basty nazarda ústaghan el ýkimeti men qala әkimdigi qalada túrghyn ýy salu qarqynyn jogharlatyp jatyr. Onyng ýstine shaghyn bir qabatty jataghan ýiler emes, týgeldey biylik qabatty zәklim túrghyn ýiler túrghyzugha bet búrghan. Búnday qadamnyng birinshi artyqshylyghy, qala kórkine sәn qosady. Tóbesi kók tiregen zәulim ýiler qalanyng megapolis degen atyn asqaqtata týsetini shyndyq. Ekinshiden kóp qabatty ýilerde salystyrmaly týrde kóptegen túrghyndar túrugha mýmkindik alady. Túrghyn ýiding boyy biyiktegen sayyn, qúshaghyna syidyra alatyn túrghyndar sany da arta týspek.

Endi sózimizding dәleli retinde naqty sandy mәlimetterdi keltireyik.

Shymkent qalasy tótenshe jayghday jónindegi shtabynyng habarlauynsha, biyl ýshinshi megapoliste 107 kópqabatty ýy paydalanugha beriledi eken. Shymkent qalasynda biyl, 2020 jyly kóptegen qarjy kózi esebinen 13 myng 636 pәterli 252 kóp qabatty túrghyn ýilerding qúrylysy jýrgizilu ýsinde. Jospar boyynsha, búl túrghyn ýilerding jalpy aumaghy bir million sharshy metrdi qúraytyn bolady.

Múnyng ishinde, jetpis segiz túrghyn ýy jergilikti budjettin, al qyryq segiz túrghyn ýy "Shymkent" ÁKK" aksionerlik qoghamy esebinen jәne 126 ýy jeke salushylar esebinen jýrgizilip jatqanyn aita keteyik.

Atalghan qúrlystargha tikeley jauapty qyzmetkerlerding mәlimetine sýiensek, Shymken qalasyndaghy qúrlys júmystary elde jariyalanghan tótenshe jaghday kezinde de toqtatylmaytyn kórinedi. Mysaly, biyl qalada memlekettik investisiyalar negizinde 126 kóp qabatty túrghyn ýiding qúrylysyn jýrgizu josparlanyp otyr. Búnyng ishinde 107 kóp qabatty túrghyn ýy biyl paydalanugha beriledi. Búl degeniniz qalada byil bir jyldyng ózinde 6 myng 213 pәter paydalanugha beriledi degen sóz. SOnymen qatar taghy naryqtan 696 arendalyq pәter satyp alynatyn bolady.

Eske sala keteyik, tayauda Shymkent qalasynyng әkimi Múrat Áytenov óz sózinde qúrlys salushy merdigerlerdi mynaday qiyn-qystau kezende júmyssyz jýrgen túrghyndardy qúrylys júmysyna shaqyrudy úsynghan bolatyn. Koronavirusqa baylanysty tútas elde jariyalanghan tótenshe jaghdaygha baylanysty qalada jýrilip jatqan qúrylys nysandarynda birqatar arnauly mamandargha súranys artyp otyr. Naqtyraq aitqanda, qúrlysta júmys jasaytyn betonshy, sylaqshy, qysh qalaushy jәne qarapayym dәnekerleushi mamandary tapshylyq tanytyp otyr. Atalghan qajettilikti tolyq qamtamasyz etu ýshin qalalyq júmyspen qamtu ortalyghyna tórt jýz qyryq ýsh mamangha súranys berilgen kórinedi.

Aqparattyq-kommunikasiyalyq ortalyghynda ótken arnauly brifingte Shymkent qalasy әkimining orynbasary Bauyrjan Mamytaliyev ýshinshi megapoliste kóp qabatty túrghyn ýilerding sany jyldaghyndan artatynyn mәlimdedi.

- Qala ekonomikasynyng manyzdy salasynyng biri – qúrylys. Biyl qalagha 250 mlrd tenge kóleminde investisiya tartu josparlanghan, onyng ishinde 121 mlrd tengesi qúrylysqa tiyesili. Negizgi basymdyq - kópqabatty túrghyn ýiler qúrylysy. Qalada jalpy alany 1 mln sharshy metr, 13 384 pәterli 248 kópqabatty túrghyn ýiding qúrylysy jýrgizilude. Ol negizinen «Shymkent siti» qalashyghy men Ákimshilik-iskerlik ortalyghynda salynuda. Degenmen, túrghyn ýy qúrylysynyng negizgi damu aimaghy – «Túran» shaghynaudany bolyp belgilendi. Onyng jalpy alany 197 gektardy qúraydy, 12 oramgha bólingen, - dedi qala әkimining orynbasary Bauyrjan Mamytaliyev.

Qala әkimining orynbasary Bauyrjan Mamytaliyevtyng aituynsha, Shymkent qalasynyng aldyn-ala bekitilgen jospar-jobasyna sәikes birqatar kópqabatty túrghyn ýiler salynady. Atap aitqanda, «Túran» yqshamaudanynda bir million ýsh jýz myng sharshy metr 384 kópqabatty túrghyn ýy salynady. Búl alty mektep, on balabaqsha, otyz jeti kommersiyalyq nysan jәne audany otyz gektargha jetetin bir etnosayabaqty qamtidy.

Biyl atalghan yqshamaudanda janadan 2 myng 768 pәterli 42 kópqabatty túrghyn ýiding qúrylysy bastalyp jatyr. Osy boyynsha eseptegende, әr jyl sayyn orta eseppen seksen bes kóp qabatty túrghyn ýiding qúrylysy jýrgiziledi dep josparlanyp otyr.

Sonymen qatar memlekettik budjet qarjysynyng esebinen biylghy jyly qalada 78 kópqabatty túrghyn ýy qúrylysy bastalady dep josparlanghan. Búl bes myng segiz pәterdi qúraydy (295,2 myng sharshy metr). Osy jospargha say, biyl jyl sonynda elu toghyz túrghyn ýy nemese 3 myng 732 pәter paydalanugha tapsyryltyn bolady (2020,2 myng sharshy metr).

Sonymen birge «Shymkent» әleumettik-kәsipkerlik korporasiyasynyng qoldauymen «7-20-25» baghdarlamasy ayasynda biyl 2 myng 229 pәterli 44 jana kóp qabatty túrghyn ýy salynady dep josparlanghan. Búdan bólek jeke salushylar esebinen 6 myng 147 pәterli 126 kóp qabatty túrghyn ýiding qúrylysy jýrgiziletin bolady. Búl 594 myng sharshy metrdi qúraydy. Al biyl jeke salushylardyng esebinen otyz ýsh túrghyn ýy paydalanugha tapsyrylady (búl 1600 pәter). Osynyng bәrin qosa eseptegende osy jyly jiyny 612 myng sharshy metr túrghyn ýy paydalanugha beriledi dep josparlanyp otyr. Búl kórsetkish songhy ýsh jylmen salystyrghanda 1,5 esege kóp.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1499
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3269
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5650