Men oralman emespin eshqashanda,

Onday kýndi, Qúdayym, basqa salma.

Óz jerinde әli otyr tughandarym,

Deme keshe jýk artyp qashty atangha.

 

Jetti qolym baqytqa, núrly kýnge,

Baba qany bar tamghan qyr gýlinde.

Osy qazaq jerining bir shetimen,

Mening jerim tútasyp túr býginde.

 

Asyldardyng býgingi sýiegimin,

Dombyranyng kýy tókken tiyegimin.

Túmanbaydyng eng jaqsy balasymyn,

Núrsúltannyn, bilse eger, jiyenimin.

 

Men oralman emespin auyp kelgen,

Taghy jauyng emespin qauyp kórgen.

Taza kýnning shomylghan shúghylasyna,

Qazaghynmyn joghyndy tauyp bergen.

 

El jayynda zertte sen, izden, jasym,

Jyr marjany men bolam tizgen Qasym.

Saghan kelip qúyatyn Ertis, Ile,

Bastamay ma o, sonau bizden basyn.

 

Qazaq degen halyqpyz biz aqyldy,

Mingizemiz bir jolda jýz atyndy.

Ákelerim qyz alghan Narynqoldan,

Shamalghangha kóp әpkem úzatyldy.

 

Bastan jaqty kim qaytip aiyrady,

Alakólding bar onda Say(y)ramy.

Qoyyng baryp qaytady sony quyp,

Jylqyng odan artaman jayylady.

 

Toqtamastan jetedi kýy de ókirip,

Men oralman emespin eshqashanda,

Onday kýndi, Qúdayym, basqa salma.

Óz jerinde әli otyr tughandarym,

Deme keshe jýk artyp qashty atangha.

 

Jetti qolym baqytqa, núrly kýnge,

Baba qany bar tamghan qyr gýlinde.

Osy qazaq jerining bir shetimen,

Mening jerim tútasyp túr býginde.

 

Asyldardyng býgingi sýiegimin,

Dombyranyng kýy tókken tiyegimin.

Túmanbaydyng eng jaqsy balasymyn,

Núrsúltannyn, bilse eger, jiyenimin.

 

Men oralman emespin auyp kelgen,

Taghy jauyng emespin qauyp kórgen.

Taza kýnning shomylghan shúghylasyna,

Qazaghynmyn joghyndy tauyp bergen.

 

El jayynda zertte sen, izden, jasym,

Jyr marjany men bolam tizgen Qasym.

Saghan kelip qúyatyn Ertis, Ile,

Bastamay ma o, sonau bizden basyn.

 

Qazaq degen halyqpyz biz aqyldy,

Mingizemiz bir jolda jýz atyndy.

Ákelerim qyz alghan Narynqoldan,

Shamalghangha kóp әpkem úzatyldy.

 

Bastan jaqty kim qaytip aiyrady,

Alakólding bar onda Say(y)ramy.

Qoyyng baryp qaytady sony quyp,

Jylqyng odan artaman jayylady.

 

Toqtamastan jetedi kýy de ókirip,

Qol soqpaymyz jasalghan syigha ótirik.

Tileuhanov Bekbolat salghan әndi,

Birden tynday beremiz ýide otyryp.

 

Men oralman emespin, qandasynmyn,

Armandardy armangha jalghasyn kýn.

Tizip aqyr bereyin ótkenimdi,

Izi jatyr artymda san ghasyrdyn.

 

Ayyrghanda jau kelip maldy óristen,

Jazdy dastan әjeler san kóristen.

Azattyqtyng jolynda keshe menin,

Babalarym jan alyp, jan berisken.

 

Bәri el ýshin jylasaq, eniresek,

Kisi janyn qinaydy jemir ósek.

Sol kýresting bir kezde arqasynda,

Boldy Shyghys Týrkistan memleket.

 

Boldy Tuym, Eltanbam, Shanyraghym,

Boldy taghy aibyndy Ánúranym.

Sendik pe biz, bilmeymin, senbedik pe,

Dәl osynday aldyda baryna kýn.

 

El edik qoy, eshqashan, bylghanbaghan,

Nege bizdi ozbyrlar qylghan «jaman».

Myna el, mýmkin, jyljityn edi solay,

Sol memleket kýiremey túrghanda aman.

 

Kóp boldy ghoy shayqasta qúrban elden,

Azap boldy baqyty jylda kórgen.

Maraltay men Ámirhan barar edi,

Múrat penen men qúsap múnda kelgen...

 

Búl qazaqty Jonghar da, Shýrshit qyrdy.

Ketpey mening kózimde bir shyq túrdy.

Qara qytay sol qayran memleketimdi,

«Úly orystyn» qolymen túnshyqtyrdy.

 

Órship túrghan basyldy kónil әlgi,

Bostandyqtyng ýzilip joly qaldy.

Sóitip, Qytay, Orysyng ortasynan,

Bir qazaqty ekige bólip aldy.

 

Kirgenimen jerime basa kóktep,

Túrdy bizding baylauly tasada at kóp.

Alparysty әlinshe eki kórshi,

Bir últtan eki últ jasamaq bop.

 

Saldy qytay jerimde sayran kilen,

 Auystyrdym araqqa airandy men.

Kompartiya kórgenim kózimdi ashyp,

Al, basqasyn men bayqús qaydan bilem.

 

Bilmegen kez isting de jónin әli,

Kirmegen kez shalqityn kónil әri.

Boldy sózim aitatyn sonyng sózi,

Ánimiz de shyrqaytyn sonyng әni.

 

Ótti bastan talayy auyr kýnnin,

Shayqaltpady irgesin dauyl kimnin.

Qyzyl qytay biylikke kelgen kýndi,

Azat bolghan kýnim dep shauyp jýrdim...

 

Qazaq jeri mekenim qyrat, qyrat,

Men oralman emespip, biraq, biraq.

Bildik bәrin, sonan song tek Qúdaydan,

Bostandyqty aldyq qoy jylap, súrap.

 

...Sóz de býgin týzeldi, әn de býgin,

Meni mәngi tәuelsiz jan dep úghyn.

Kóshting jolyn kenirek ashu kerek,

Týiege artqan sol kóshting sәnde jýgin.

 

Sheshti bәrin Núrekem kelisimmen,

Ketti jerim babamnyng teri singen.

Barmaq tistep men bayqús qala berdim,

«Qayran mening mekenim!» dep ishimnen.

 

Talaspasyn úshatyn júrt kógime,

Ýnilmesin eshkim de syrt, tegime.

Bireulerding pysqyrman «úrghanyna»,

Bireulerding qaraman týrtpegine.

 

Qaldy almay búl jaqqa júrt aghyla,

Qar basyty ma asudy, qyrqany da.

Túmanbaydyng jylytty alaqany,

Bireulerding kónbeymin búltaghyna.

 

Jerim baytaq, erkimde egem neni,

Shayqalta almas Aqmola, Kegen jeli.

Men oralman emespin eshqashanda,

Ózderinsing oralman degen meni.

 

Men oralman emespin, bayqa, azamat,

 Jyly sumen auzyndy shayqa, azamat!

Bauyryna tartpayma qandasym dep,

Birin-biri qolpashtap qayta qazaq!

 

Panalasyn qaraghay, taldaryma an,

Jyghylmasyn dep tile jargha qúlan.

Men oralman emespin, Alataudyn,

Asa salghan balamyn ar jaghynan.

 

Qaramaghan halyqpyz serige tik,

Kórgen de emes baghymyz keri ketip.

Ar jaghynan kәdimgi Ile ózennin,

Óte shyqqan jigitpin beri keship.

 

Arystan jal aqynmyn, bóri taban,

Auyly tynysh bolghan son, órisi aman –

Men oralman emespin, keng dalamnyn,

Bir shetinen syrghydym beri taman.

 

Shәkirtimin Túmanbay kemengerdin,

Biyiktermin jyrda әli, terendermin.

Qúm qúiylsyn auzyna, tas tyghylsyn,

Meni oralman ómirde degenderdin!

Auyt Múqiybek

27.10.2011

Astana