Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2548 0 pikir 12 Mamyr, 2011 saghat 05:07

Birligi bekem berekeli elmiz

Astanada sәuirding 18-inde ótken Qazaqstan halqy Assambleyasynyng XVII sessiyasyna qatysqan shyghysqazaqstandyq delegasiya da tyng oy arqalap qaytqan-dy. Býgin delegattardyng birqataryna sóz berip otyrmyz.

Leo ShIYK, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mýshesi, Shemonayha audanynyng Qúrmetti azamaty:

Astanada sәuirding 18-inde ótken Qazaqstan halqy Assambleyasynyng XVII sessiyasyna qatysqan shyghysqazaqstandyq delegasiya da tyng oy arqalap qaytqan-dy. Býgin delegattardyng birqataryna sóz berip otyrmyz.

Leo ShIYK, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mýshesi, Shemonayha audanynyng Qúrmetti azamaty:

- Qazaqstan halqy Assam-bleyasynyng XVII sessiyasynda Elbasymyz berekeli bolasha-ghymyzdy bekem birlikpen baylanystyrdy. Konstitusiyalyq mәrtebe alghan Assambleyanyng qyzmet shenberi keny týsetinin aitty. Elbasy Núrsúltan NAZARBAEV ministrler jәne әrtýrli agenttikter basshylarymen, oblys әkimderimen bolghan mәjiliste әr salagha qatysty naqty is-sharalardy aiqyndap, onyng oryndalu uaqytyna deyin belgilep berdi. Osydan song Assambleyanyng mýshelerine de ózekti alty tapsyrma jýkteldi. Býgingi tanda býkil qazaqstandyqtardyng innovasiyalyq industrialandyru men janghyrtu iydeyasynyng manayyna toptasqany belgili. Elbasy etnomәdeny ortalyqtardyng da osy bastamadan shet qalmaularyn, bolashaghymyzdyng irgesin qalaugha atsalysularyn ótindi. Assambleyanyng júmysyn jandandyru barysynda etnosaralyq jәne konfes-
siyaaralyq qarym-qatynastardyng aspektilerin zert-
teytin quatty ortalyq qúru qajettigin eskertti. Mәdeni-aqparattyq sala arqyly toleranttyqqa tәrbiyeleu júmystaryn jandandyrugha basa kónil bóluge shaqyrdy. Búl túrghyda Assambleyanyng óz veb-saytyn jetildirip, óz gazetin shygharatyn uaqyttyng jetkenine toqtaldy.

 

Tatiyana KAGERMANOVA, oblystyq sheshender men ingushter qauymdastyghynyng tórayymy:

- Qazaqstan halqy Assam-bleyasynyng XVII sessiyasynda Elbasymyz Núrsúltan
NAZARBAEV últaralyq qaty-nasty odan әri kemeldendirudin, Assambleyanyng qoghamdaghy rólin jetildire týsuding jana joldaryn aiqyndap berdi. Osy orayda qazaq tilin barlyq etnos ókilderi bir-birimen ózara qarym-qatynas qúraly, túraqtylyghymyzdyng kepili retinde mengerui jóninde basa aityldy. Elimizdi mekendeytin barlyq últtar men úlystardyng memlekettik tildi jetik mengerui tarihymyzdy tarazylap, dәstýrimiz ben mәdeniyetimizding terenine boylaugha mýmkindik beredi. Biz óz tarapymyzdan memlekettik tildi oqytudyng tyng jobalaryn jasap, býkilhalyqtyq birlik merekesi - 1-mamyrdy janasha týrde toylaudy úiymdastyrsaq dep otyrmyz. Elbasymyzdyng sayasy kóregendigining nәtiyjesinde qol jetkizgen últaralyq kelisim men túraqtylyqtyng biregey ýlgisin býginde әlemning 56 memleketi zerttep, óz júmystarynda basshylyqqa alugha niyet bildirip otyr.

 

Karen NARIMONYaN, «Ararat» armyan mәdeny ortalyghy tóraghasynyng orynbasary:

- Qazaqstan halqy Assam-bleyasynyng biylghy sessiyasy
jana leppen, erekshe kónilkýimen ótkenin atap aitqym keledi. Elbasynyng Assambleyanyng aldyna qoyghan alty tapsyrmasy - óte mәndi. Solardyng biri - últaralyq birligimizdi búrynghydan da bekite týsu. Elbasy Núrsúltan NAZARBAEV ekonomikalyq jәne әleumettik salalarda innovasiyalyq tyng she-shimder qabyldau qajettigin algha tartty. Mysaly, Assambleya mýshelerine mektep jasyna deyingi bal-ghyndardy oqytyp-tәrbiyeleu baghdarlamalaryna óz úsynystaryn engizu, tarih oqulyqtarynda toleranttyqtyn, qazaqstandyq úlystardyng dos-tyghynyng shynayylyqpen kórsetiluine saraptama jasau siyaqty tilekter aityldy. Men ózim oqytushy bolghandyqtan qazaq tilin oqytuda da innovasiyalyq әdistemelerdi keninen qoldanyp, júmysyna shygharmashylyq túrghydan qaraytyn múghalimderge jan-jaqty qoldau kórsetu qajet dep sanaymyn. Býginde nemeremning Qazaqstannyng Ánúranyn qazaq tilinde shyrqaghanyn estigende jýregimdi maqtanysh sezimi kerneydi. Qazaq jerine osydan qyryq bes jyl búryn әielim jәne eki balammen kelgen edim. Ol kezde kýsh-jigerim tasyp túrghanymen býgingidey tәjiriybem bolghan joq. Endi býgin osy jighan-tergen tәjiriybemdi últaralyq kelisimdi nyghayta týsuge, el irgesining tynyshtyghyn saqtaugha júmsaghym keledi.

 

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475