Jasalmay qalghan bayandama

Qazaqtyng kórnekti aqyny Serik agha Qapshyqbayúlynyng dýniyeden ozghanyna da biraz jyl bolypty. 

Arghy bette ólenin oqyp jýrgen aqynmen Qazaqstan topyraghyna tabanym tiygen sәtten keyin baryp jýzdesuding sәti jýsti. Túmanbay aghany izdep baryp, Serik aghamen kezdeskenim – óz aldyna bir bólek әngime. Sol kýnnen bastap, ómirden ozghangha deyin ol kisimen jii qarym-qatynasta boldym. Marqúm bir kezdeskende 80 jasyn Qara shanyraq Jazushylar odaghynda atap ótkisi keletinin ózine tәn bir aitu tәsilimen óte әdemi jetkizdi. Áriyne, qazaq óleine ózgeshe sýrleu salghan aqynnyng mereytoyyn qala ótkizse de jarasady. Sol jerde otyryp, Odaqtyng orynbasar tóraghasy, aqyn Ghalym Jaylybay aghamyzgha telefon shalyp, Sekenning 80 jasqa tolyp jatqanyn aityp em, «Ángime joq, jospargha kirgiemiz, bir shapany dayyn, qalghan jaghyn ózing úiymdastyr. Jaqsy bayandamashy bolsyn!» dedi Ghaleken.

Sóitip, aqyn Bekqoja Jylqybek ekeuimiz baryp, Sekenning Elordada túratyn jerles әri tuysqan inisi, kәsipker Sakosh aghamyzgha aityp edik, eki sózge kelgen joq, mashina bizden dedi Sәken!

Ghalekenning tapsyrmasy boyynsha, endi bayandamashy kerek. Serik aghamen aqyldasa kele, «Baldyrghan» jurnalynda qyzmet atqaratyn, talantty jazushy Serik Núghymangha toqtadyq.

Qonyrau shalyp ek, Serik Núghyman da sózimizdi qaytarghan joq, jaqsy kóretin aghasyna bir-eki auyz sóz aitugha kelisimin berdi. Tipti, toy jaqyndaghanda, «Mine, oqyp shyq!»-dep, Serik jezdem maqalasyn elektrondy pochtama salyp ta jibergen bolatyn.

Dau joq, Serik aghasy jayly jenil-jelpi sóiley salatyn jigit emes. Aytary bar azamat! 

Toy Almatyda dýrildep ótken, shapan da jabylghan, mashina da mingizilgen. Biraq, bayandama jasalmay qalghan. Asabalyqpen «ataghy shyqqan» әneu bir jelókpe aghamyz kishi Serikting jolyn kesip, sóz kezegin berinkiremegen kórinedi. 

Qúday sóitip qoyghannan son, ol kisige ne daua bar endi. Bay men manapqa bas úrudan aldyna jan salmaydy, Serik Núghyman ekeumiz sekildi kedey-kepshikke múrnynyng úshymen qaraydy, qyzyl shyqqan jerge qúzghynnan búryn jetedi... 

Serik Núghyman maghan ókpeledi.
Men keshirim súrap, sol beti ýnsiz qaldym...

Býgin kompiuterimdi aqtaryp otyryp, Serik Núghymannyng sol maqalasyn tauyp aldym. Ardaqty aqynnyng ruhy riza bolsa eken dep, «Abai.kz» saytyna joldap otyrmyn.

Auyt Múqiybek

Memleketi bar kisi 

Assalaumaghalәikým, ardaqty aghayyn!

Býgin toy! Qadirli aqsaqalymyz, halqymyzdyng kórnekti aqyny  Serik Qapshyqpayúly 80 jasqa kelip jatyr. Qytaygha qarasty qazaq jeri Shaghantoghaydan bastalghan úzaq jol býgin tәuelsiz Qazaqstannyng alghashqy astanasy Almatyda seksen deytin sengirge kóterilip, mereyli mezetterdi bastan keshude. Az, kóp deytin emes, Allanyng bergen jasy, ary qaray da maghynaly, ghibaratty ghúmyr keshiniz, agha! 

Toy bolghan son, art jaqqa bir búrylyp, bar-joqty týgendeuge tura keledi. Sol dәstýrdi jalghastyryp, biz de býgin Serik agha basyp ótken úzyn sýrleu – shúbyryndy izdi jiti bir sholyp ótsek deymiz. Moyyngha alghan mindetti oidaghyday orynday alyp jatsaq, aqynnyng qazaq jyr kóshindegi naqty beynesi súlbalanyp qalar degen ýmittemiz. Al súlbalanbay qalsa, ol jerde Serik aghanyng kinәsi joq, bardy kórsete almaghan, asyldy jarqyrata almaghan bizding kinәmiz. 

Serik agha 1935 jyly Tarbaghataydyng Toly degen jerinde dýniyege kelipti. Negizi, búl kisi qyzyghyp ómirge keletin uaqyt emes bolatyn. Ózderinizge mәlim, búl tús, yaghni, 32 jyldar... bergi betti súmdyq asharshylyq jaylap, el arghy betke ausa, al arghy bette «Dýngen ýrikken» degen dýrbeleng bastalyp, onsyz da onyp túrmaghan ýkimetting biyligi qolynan ketip, jappay bassyzdyq jaylaghan, aumaly-tókpeli jaghday ornaghan kezen-túghyn. Biraq, alasapyran ótip ketsin dep qarap jatatyn halyq bar ma, qiyndyqqa qaramay, úrpaghyn órgizip, әulet-zәuzәtin órbite beripti. Sol órbegender qatarynda, taghdyr jazuy, Serik aghamyz da «ingәlap» dýnie esigin ashypty. Aqynnyn:

 Izdese týnde bir pana,
Jolaushy jan keshikken,
Terezeni qaqsa da,
Kiredi ol esikten.

Men de kirgem ómirdin,
Esiginen qarmanyp!
Jýrushi edi kónilim,
Qapelimde aldanyp... – dep tolghaytyny, sirә, sol mehmaty mol zaman. 

Ómirge kelgen son, әriyne, qarap jatpaq joq, tyrbynyp tirlik keshu kerek. Aghamyz da ary qaray qybyrlap tirlik bastaydy. Qansha qiyndyq kórdi, ózi biledi... jasyna tolghan song mektepke týsipti. Talaby bar balany әkesi de betinen qaqpaghan. Sóitip jýrip bir kýni bozbala Serik Ýrimjidegi Shiyin jiyang shýe yannyng tórinen biraq shyghady. Shiyin jiyang shýe yan, kózi qaraqty júrt jaqsy biledi, arghy bettegi qazaqtyng eng bilimdileri oqyghan, nemese, sonda oqyp bilimdi bolghan bilim júrty. Býgingi tilmen aitqanda, sol kezdegi qazaqtar ýshin qol jetimdi eng joghary oqu orny. Biraq, ókinishtisi, jas shәkirtting «shong ziyaly bolatyn boldym» degen quanyshy úzaqqa barmaydy. Keshikpey elde alay-dýley sayasy dauyl bastalady.

Ózderinizge mәlim, bizding qazaqta eng kóp azap shekken kisiler – qalamgerler. Óte-móte, ótken ghasyrda olar adam aitqysyz qiynshylyqqa tap bolyp, qynaday qyryldy. Mysalgha alar bolsaq, bergi bette Alash ziyalylary, ol kezde әli jas M. Áuezov, Gh. Mýsirepovterdi qospaghanda, týgelge juyq qyrylyp qaldy. Nege jazyqty bolghanyn ózderi bilmeydi. Al osy qyrghyn, aragha shiyrek ghasyr salar-salay arghy bette de ainymay qaytalandy. Tura sol qalpynda. Qalam ústaghan kәri-jas týgelge derlik qughyngha úshyrady. Arysy týrmege toghytyldy, berisi Taklamakannyng shóline aidaldy. Qalghany qalpaq kiyip, qazaqsha aitqanda, «qúiryghyna shala baylanyp» auylgha qaytty. Shygharmashylyq mehnaty óz aldyna, taghdyrynyng ózi tep-tegis jerde qiyametke ainalyp jýre beretin osy bir kәsipke qazaq balasynyng sonshama qúmarlyghyna keyde otyryp qayran qalasyn! Qúddy bir otqa úmtylghan kóbelek siyaqty. Nesine qyzyqqanyn ózi biledi, óz zamanyndaghy sol «otqa» úmtylghan essiz pәruәnalardyng qatarynda bizding Serik aghamyz da bolypty. Ne «býldirip» qoyghanyn taghy ózi biledi, qaghynyp qara dauyl bastalghanda janaghy atalghan ýsh toptyng ýshinshisining qatarynda, «onshyl, últshyl» degen qalpaq kiyip, halyqtyng qatang baqylauyna, auylgha qaray «attanyp» kete barady. 

Jazghan qúlda sharshau bar ma, tóbeden tóngen qalghymas qadaghalau astynda aqyn shiyrek ghasyrgha jaqyn ómirin ótkizipti. Ony ýzik-ýzik ómirbayanynan bildik. 

Seyil de mening seyilim,
Sergeldeng de seyilim!
Semirip myn, arydym,
Ishinde bir terinin!

        . . .

Baqytty bolam birese,
Birese tartam azabyn.
Esigimnen engenshe,
Qanghyra ber ajalym! – dep tolghaghany, bәlkim, aqynnyng osy bir qiyn jyldardy aitpaq bolghany.  

Alay-dýley dauyl túryp jatyr eken dep toqtap qalatyn ómir bar ma, tirshilik ary qaray jalghasa beredi. Aqyn sodan sekseninshi jyldardyng basynda ghana sayasy qúqy qalpyna kelip, basy býtin bostandyq alyp, bosynyp shyghady. Búnyng qytaydyghy dәuir bólgish kezeng «Ýshinshi jalpy mәsilispen» túspa-tas kelegenin ashalap aita ketken jón. Yaghni, Dyng shiau piying qayta atqa qonghan kez. Jalpy, sodan keyin qytay jaq alasapyrannan aman, әiteuir. Tynysh bolghany jaqsy, tynyshtyqqa eshtene jetpeydi.

Basy azat, erikti adamgha ainalghan Serik aghamyz 4-5 jyl óz auylynda múghalim bolypty. Oqyghan qay qazaqtyng balasy auylda múghalim bolmady deysiz, bola bersin. Bizdi qyzyqtyratyny, aqynnyng sodan kóp ótpey aimaq ortalyghy Shәueshek qalasyna ayaqasty top etip, «Tarbaghatay» atty әdeby jurnaldyng tórine qonjighany. Býgingi 40 pen 80 ning arasyndaghy barsha kisi jaqsy biledi, dәl sol tústa «Tarbaghatayynyz» armansyz-aq dýrkiredi. Arghy bettegi 5-6 әdeby jurnaldyng sekirip aldyna shyqty – birden mandayaldy basylymgha ainaldy. Jariyalanghan shygharmalardyng sapasy jaghynan ghana emes, janashyldyghymen de erekshelenip kózge týsti. Úmytpasam, bergi bettegi ýzdik avtorlardyng ozyq shygharmalarynyng aldynghy legin biz sol jurnaldan oqydyq. Qajekenning «Nayzaghay» atty óleng romany da, janylmasam, sonda basylyp shyqty. Ol kezde jurnalgha qoyylatyn jalghyz kinә: әripteri tym úsaq edi. Sirә, kóbirek qamtudy maqsat etetin bolar, materialdar auzy-múrnynan aqtarylyp jatatyn. Jasy egde adamdar lufa әinekpen ghana oqityn. Al kózi býtin bizder basynan týsetinbiz de, salyp úryp ayaghynan biraq shyghatynbyz. Jana bastaghan jastargha da oryn kóbirek tiyetin. Dәl sol tústaghy jas talapker retinde atymyzdyng jurnaldyng bir búryshyna jazylghanyn biz býgingi kýnde de maqtanyshpen eske alamyz. Almas aghamyz Ile jaqtaghy jastardan bir toptama úiymdastarghan eken, arasyna bayqamay biz de kirip ketippiz.  

Jurnal júmysynyng órge basuy bas redaktordyng enbektenui men izdenisining tikeley nәtiyjesi ekenin eskersek, Serik aghanyng basylym ýshin qansha ter tókkenin eshkim aitpay bayqap alugha bolady. Ári búl, bilgen adamgha, dәl solay júmys isteuge tiyisti de kezeng bolatyn. Nege deseniz, sayasat qalpyna kelip, qaghylghan-soghylghan qazaq qalamgerleri jýreksinse de qoldaryna qalamyn qayta alyp, qauyrt jaza bastaghan bir qyzyq tús-túghyn. Olargha jaqsy orta, ashyq alang jasap beru Serik agha siyaqty basylym basynda otyrghandardyng bas tarta almas boryshy edi. Búl túrghyda Serik agha ózine artylghan ýmitti artyghymen aqtady. Sonyng arqasynda, Serik agha siyaqty taghy biraz kózi qaraqty redaktorlardyng arqasynda qytaydaghy qazaq әdebiyeti sol tústa jyldam jetildi. Áriyne, Serik aghanyng óz shygharmashylyghy da. Aghamyz jayly oryngha qonjighan song tek jurnal shygharumen ghana emes, ólgen uaqyttyng esesin qaytarmaq bolghan shyghar, shygharmashylyqqa bilek sybana kiristi. Shynyn aitu kerek, aghamyzdyng atynyng alysqa ketken kezi de sol tús boldy. Ne jazghanyn týsinip jarytpasaq ta, әiteuir, aghamyzdyng әidik esimi úzyn-sonar aqyndar tizimining aldynghy leginde jýretin. «Týsinip jarytpasaq ta» degende, ashyghyn aituymyz kerek, Serik agha býgin ghana emes, arghy bette de «janashyl», «týsiniksiz» aqyn retinde erte tanylghan.

Osy arada toqtala ketetin bir jay, arghy bettegi qazaq әdebiyetinde bir qyzyq ýrdis bar: janalyq ataulynyng kóbi Tarbaghatay jaqtan keledi. Bәri desem, basqa aimaqtan kelgen bauyrlar renjip qalar, kóbi deyin. IYә, kóbi Shәueshek jaqtan keletin. 

Tarbaghatay jaqtan keletin janalyqty әueli Omarghazy aghamyz bastapty. Ol kezde biz joqpyz, 60 jyldardyng basy bolu kerek, «Qyzyl atpen kelemin», «Men aziyatpyn!» degen siyaqty bir top biyik pofosqa toly jalyndy ólender jazyp jariyalaghan eken, sol sәt qyp-qyzyl dau bastalyp jýre beripti. «Búl – aq ólen» depti bir bilgish. «Joq, búl – óleng emes!» depti tónkeristik ruhtaghy bir belsendi. «Joq, úly Qazan tónkerisining zenbirek ýnimen bizge jetken Mayakovskiyding tonikalyq óleni degeniniz osy bolady» depti kóp oqyghan taghy bir bilermen. Dau ary qaray sozylyp kete bergen. Ayaghynyng nemen tynghanyn biz bilmeymiz. Sonyng sonyna ala taghy bir janalyqty Tarbaghatay jaqtan Serik agha bastady. Búl jolghy tartys, shet-jaghasyn kórip qaldyq, anau aitqanday keskin, ýzildi-kesildi bolghan joq. Sirә, adamdardyng tónkeristik ruhy sәl pәseyip, baysal tartqan kezi bolsa kerek, kýnkil-sýnkil dengeyinde ghana órbidi. Songhy nýktesin Serik aghanyng zamandasy Qúlmúqan Ahmet degen aqyn qoydy. Bir jolghy әdebiyet talqy jinynyna Ile jaqtan ol kisi de barghan eken, sonda aitypty deydi: «Áy, jigitter, sender anau-mynau deysinder, menshe, osy  Serikke qaraghanda Omarghazy músylmandau» dep. Týsinikti degeni ghoy. Sol sóz anyz bolyp tarap ketti keyin. El arasynda úmytylmaghan janghyryghy әli de aitylady. Biraq, Serik aghamyz sodan keyin de asa «músylman» bola qoyghan joq-au deymin. Sol «músylman» bolmaghan kýiinde bergi betke sekirdi. 

Tarbaghataydyng janashyldyghyn ary jalghaghan kelesi kisi – býgingi jiynnyng jýrgizushisi bolyp, biyshik ýiirip otyrghan Almas aghamyz, Aqmetbekúly. Serik aghamyz «Tarbaghataydy» biraz jerge jetkizip tastady da, tizgin-shylbyrdy jiyp, ol kezde jana tanyla bastaghan jas aqyn Almas aghamyzdyng qolyna ústatty, ózi shygharmashylyqqa yghysyp, júmysty alystan baqylaugha kóshti. Jarqyray kórinuding kezegi endi Almas aghama tiydi. «Shәkirt tәrbiyeleseng osylay tәrbiyele» dedi kirpik qaqpay baghyp otyrghandar. Aytsa aitqanday-aq, Almas aghamyz keshikpey búrynghysynan mýlde basqa әuende siltey bastady (jaza bastady). «Mynanyng betin tyrnasan, arjaghynan Oljas shaghady» dedi bireuler. Bir-eki jyldy aragha salyp taghy bir toptama jariyalap edi, «Mynanyng jýz-shyrayynan Júmekendi shyramytyp túrmyn» dedi taghy bireuler. Eki-ýsh jyldan son, úmytpasam aty «Órmekshining siraghy», bir dastan jazyp edi, «Áp, bәrekeldi, mynau endi ústazynyng dәl ózi» dedi bayqaghyshtar. Biz, asa kóp bilmeymiz ghoy, kimdi shyramytarmyzdy bilmey, dal boldyq ta qala berdik. Almas aghamyz Serik aghanyng izin ala bere bergi betke qarghydy. 

Almas aghamyzdan keyin Tarbaghataydan shyqqan janashyl – Zaqan, Serik aghanyng tól shәkirti – Zaqan Raqysh. Mingirlep birdene aityp jattatyn. Ejigin erinbey oqyp shyqsan, sonynda ghana birdene úqqanday bolatynsyn. Biraq, oghan qaydaghy uaqyt, kóbinde orta jolda úmyt qalatyn. Keyin ne bolghanyn bilmedik, habyrsyz qaldyq. 

Tarbaghataylyq janashyldardyng taghy bireui – bizding Lәzzat. Lәzzat IYgisin. Lәzzat óleng jaza bastaghan tústa, ary bettegi qyz-kelinshek aqyndardyng jappay Lәzzat bolyp siltegini әli este. Ótirik desenizder, aitynyzdar.

Lәzzattan keyin Tarbaghataydan shyqqan janashyl – Múrat Shaymaran boldy. Qazaq óleninde joghala bastaghan, arasynda bayaghy Shiraz búlbúly hoja Hafiz bar, basqa da shyghystyq úly shayyrlar bar, júghysty bolghan asqaq romantikany qayta әkelip syilady. Býginde, ýlkenderdi bilmeymin, Almatydaghy jastar izdep jýrip oqityn ýzdik aqyndardyng biri. 

Múrattan keyin Tarbaghataydan shyqqan janashyl jigit, dәu de bolsa, osy Ardaq, Ardaq Núrghazy. Arghy bette belgisizdeu edi, Almatygha keldi de, moderniyzimdi ózine birjola jekeshilendirip aldy. Múnda bar búrynghy modernister shang qauyp dalada qaldy.

Shәueshek jaqtan odan keyin qanday janashyldardyng shyqqanyn bilmedik. Shyqsa, sәlem aitynyzdar, maghan kelip tizimdelsin. Qúday búiyrsa, endi on jyldan keyin, Serik aghanyng toqsan jyldyq toyynda bayandamany taghy da men jasap qaluym mýmkin. Sonda tizimning bir jerine ilip jiberemin... sәlem aitynyzdar! 

Mine, qadirli qauym, ózderiniz kórip otyrghanday, Serik agha arghy bettegi qazaq ólenindegi janashyldardyng basynda túrdy. Aghasy az bolghanmen, inileri, izbasarlary kóp. Menshe, osynyng ózin ghana әdebiyetke qosqan ýlken ýles dep baghalaugha bolady. Sebebi, janashyldyqty, belgili bir mәnde, kóshpeli ruh dep eseptesek, ol, әriyne, ózining ómir sýretin jerinde ghana órkendeydi. Ýlgi, ónege degen kóringen jerde shashylyp jatqan kereksiz tas emes.

Álginde aittyq, Serik agha «músylman» bolmaghan kýiinde bergi betke qarghydy dep. Shamasy, múnda kelgen song da jarytyp «músylman» bolghan joq. Al, enbektenuge kelsek, búl jaghy, endi, qapasyz! Arghy bette «Ómir oilary», «Zardap», «Erikti sóz», «Jyldar arasynda», «Bala» qatarly әr týrli janrdaghy 5 kitaby jaryq kórse; múnda kelgen son, «Tas», «Jylqy ishinde ala jýr», «Kýnshyghys», «Salmaq týskende» qatarly jyr jinaqtarymen qatar, «Jer basyp jýrgender»  atty әngime, piyessalar jinaghyn jәne «Joq», «Jýrek tústan» atty romandar jazyp, jaryqqa shyghardy. Úzyn sany 12. Az dýnie emes. Bir әttegen-ayy, osy enbekterding baghalanu jaghy sәl kemshindeu týsip jatyr. Degenmen, auyzdy qu shóppen sýrtuge de negiz joq; aqyndar men synshylar nazar audarmaghanymen, filosoftar moyyn búrypty. Osydan biraz jyl búryn, naqtap aitsaq, 2010 jylghy «Qazaq әdebiyetinin» №36 (3200) sanynda akademik Gharifolla Esim eki-ýsh aqynmen birge Serik aghanyng ólenderine de ishkeriley enip, jinishkeley taldady. Soghan qaraghanda, saqa aqynymyz syldyraghan súlu sóz emes, terenge tartqan batpan oy quyp jýr-au shamasy. Bayqau kerek. 

Bar-joqty týgendeu barysynda, Serik aghanyng Qytay halyq respublikasynyng memleket syilyghynyng iyegeri ekenin jәne elge kelgen song birneshe retki halyqaralyq jyr mýshәirasynda top jarghanyn aitpadyq. Sebebi, men aqyn shygharmashylyghyn solardyng bәrinen joghary qoyam. Boyyn biyiktetu ýshin sol bolmashy nәrselerdi kópshik etip qoyghym kelmedi. Al, «Qazaqstan Tәuelsizdigine 10 jyl» merekelik medali jayly әngime basqa. Óitkeni, ol elding tәuelsizdigi jәne onyng on jyldyghy turaly medal ghoy. Aytpay ketu, sóz joq, әbes. 

Allanyng bergen quatymen seksenning sengirine kóterilgen Serik aghamyz býginde zeynetker. Shәueshekting túsyndaghy Baqty beketinen ary qaray kórinbeytin shlang ótkizip tastap, qytaydy tespey soryp jatyr. Esh aiyby joq, kezinde etken enbeginin, zaya ketken uaqytynyng jәne kórgen azabynyng óteui. Al ber jaqtan ne alatynyn bilmedik. Aytayyq degenimiz, túrmysta esh qiynshylyq joq. Qúdaydyng bergen jasyn jasap, ary qaray da keng kósiluge jaghday bar. 

Serik agha, jalpy, baqytty aqyn! Óitkeni, bir óleninde ózi:  

«Kim de kimnin
Tie bermes qarghysy.
Qanqu sózge
Qaramaymyn.
Men býgin,
Memleketim, ókimetim
Bar kisi!» dep jyrlapty!

Ras sóz! Siz otany bar, baqytty adam ghana emes, «kim kóringenning qarghysy tie bermes» baqytty aqynsyz, agha. Endeshe sol azat otanynyzdy jyrlaudan eshuaqytta jalyqpanyz... sharshamanyz!

Serik Núghyman

Abai.kz