Senbi, 19 Mausym 2021
Qogham 3637 67 pikir 22 Mausym, 2020 saghat 13:14

Qoghamnyng ógey balasy...

1, Árip sanaghan biylik

«Gazetting ózi bir kýndik bolghanymen, sózi myng kýndik» deytin tәmsil erteden bar. Ony gazet oqityn bizding agha buynnyng ókilderi jaqsy biledi. Elektrondy BAQ pen internetting dәureni jýrip túrghan qazirgi kezende, júrttyng kýndelikti basylymdargha degen yqylasy azdap tómendegeni ras. Biraq, búl gazet pen jurnal búdan bylay qoghamgha mýlde qajet emes degendi bildirmeydi. Gazet pen jurnal qay uaqytta da, qay kezende de ómirshendigin joghaltqan emes.  Ondaghy sózder – tasqa týsken ruhany qazyna, ótken kýnderding úmytylmas shejiresi. «Gazetting sózi myng kýndik...» degen sol!

Basqalardy qaydam, ózimiz gazet-jurnaldyng qadirin karantinde «ýiqamaqta» otyrghan kezderi qatty sezindik. «Býkil dýniyeni bir tarynyng qauyzyna syighyzghan» syn saghattarda elge ruhany kýsh-quat bergen gazetterding orny bólek boldy. Ol ras. Ózim jazdyryp alatyn «Qazaq әdebiyeti», «Jas alash», «Dat», «Almaty aqshamy» gazetterin ýige bas súqqan tughan-tuystar qalap, súrap әketip jýrdi. Yaghni, shyn oqyrmanyn tapsa (mýmkindik tughyzsa), gazetter әli de oqylady eken.

Al, osy gazet-jurnaldardy uaqyt synyna qaramay, mezgilinde shygharyp, asygha kýtken oqyrmandargha jetkizip otyrghan kimder? Áriyne, jurnalister. Qalyng kópshilik BAQ-tyng arqasynda elimizde qanshama medisina, polisiya qyzmetkerining KVY júqtyrghanyn, qansha syiaqy alghanyna deyin bilip otyrdy. Biraq, alghy shepte ózgelerden qalyspay, zyr qaghyp jýrgen jurnalisterding qanshasy auyr syrqatqa úshyraghanyn júrtshylyq bilmey de qaldy. Óitkeni, qoghamnyng ógey balasy sekildi kýy keshken búl tilshilerding jaghdayy eshkimdi qyzyqtyrmaydy. Biylik tarapynan barshagha ýlestirilgen Alghys hat ta olargha berilmedi, syiaqy tólenbedi (Esesine, qaramaghyndaghy qyzmetkerleri blokposta paramen ústalghan Jetisu audanynyng әkimi «Qúqyq tәrtibin qamtamasyz etuge qosqan ýlesi ýshin» medalimen marapattaldy. Paradoks!). 

Sherhan Múrtaza aitqanday: «Arqalaghany – altyn, jegeni – jantaq týie sekildi» BAQ qyzmetkerlerining baghy nege ashylmay keledi? «Japalaqty taspen úrsang da, taspen japalaqty úrsang da, japalaq óledi» degendey, jazyqsyz tayaq jeytin de solar. Nelikten?

Osyghan baylanysty, Almaty qalalyq ishki sayasat basqarmasynyng BAQ bóliminde qyzmette jýrgen kezimdegi bir-eki oqigha esime týsip otyr.

Almaty Euraziya kenistigindegi ýlken megapoliys, iri ruhani, mәdeni, biznes ortalyghy ekendigi belgili. Sondyqtan, elimizdegi bedeldi, tanymal aqparat qúraldarymen tyghyz baylanys ornatugha tyrysamyz. Respublikalyq «Ayqyn», «Liyter», qalalyq «Almaty aqshamy», «Vecherniy Almaty», reseylik birqatar basylymdar bar. Bir kýni, 2012 jyldyng aqpanynda  ónirlik Tekseru komissiyasynyng adamdary kele qalyp, aqparat salasyndaghy tenderlik qarajattyng júmsaluyn tekserdi. Solardyng biri shang basqan gazet tigindilerin aldyna jiyp alyp, oryndau aktisimen salystyryp, әldenege basyn shayqay berdi.

–  Aghasy, bas shayqauynyz úzap ketti ghoy? –  dedik syr tartyp. 

–  Tyndanyz, – dedi týsi suyq tekserushimiz týsin odan ary suytyp. –  Sizder  kelisim-sharttaghy myna bir punktti óreskel búzyp otyrsyzdar. Qaranyzdar. Bir sharshy santiymetrde 9 belgi (znak) bolu kerek. Al, sizderding gazetteriniz 6-7 belgiden asyrmaghan. Úqtynyzdar ma? – Odan әri orysshalap ketti. – Vot gde sobaka zaryta...

Oypyrm-ay, qanshama jyl respublikalyq basylymdarda qyzmet istesem de, dәl osynday әrip sanaghan it tirlikti kórmeppin. Jalma-jan zangerimizdi kómekke shaqyrdym. Ókinishke oray, ol da tekserushige eshtene aita almady.

–  Basy artyq júmsalghan qarjy tegis qaytarylsyn! Bir ay uaqyt beremiz! – dedi tekserushiler.  

Zannyng aty zan. Oryndalu kerek. Biraq, әldeqashan júmsalyp ketken qyruar qarjyny qaytaru da onay sharua emes eken. «Aktige qol qoydynyzdar ma? Qoydynyzdar! Qabyldadynyzdar ma? Qabyldadynyzdar! Búlarynyz ne endi?» –  dep bas redaktorlar shyryldap qoya berdi. Bir jaghynan olardyng aitqandary da dúrys. Myng jyldyq tarihy bar Almaty turaly terennen tolghaghan,  aiyzyndy qandyrar nebir qyzyqty materialdar ýlken izdenisten tughany kórinip túr. Kólemdi-aq. Kórkem bezendirilgen. Mazmúny da, manyzdylyghy da jap-jaqsy. Oqyrmandardy tartady. Biraq, әrip, nýkte, ýtir sanaghan biylikting ókilderine onyng qajeti shamaly bop shyqty. Dalagha ketken esil  enbek!

Sonymen, joq jerden «kinәli» bop qalghan basylymdar alghan qarjatynyng eduir bóligin qaytaryp, biraz uaqyt әure-sarsangha týsti. Bәrinen búryn, qatardaghy jurnalisterding jyl boyy qalamaqydan qaghylghany obal boldy. 

Múny ne ýshin eske alyp otyrmyn? Elimizdegi qoldanystaghy zandardyng BAQ mýddesin qorghamaytynyn aitu ýshin. Juyrda súrastyryp bilsem, aqparat kenistigindegi tenderlik qarjyny júmsaudyng sol tәrtibi әli ózgermegen eken. Yaghni, búl memleketten qarjylandyratyn kez-kelgen baspasóz qúraly, menshik nysanyna qaramastan, tikeley biylik yqpalynda qala beredi degen sóz. 

Búdan keyin basylym basshysynyng taghdyry qanday kýide bolatynyn óziniz baghamday beriniz. Kez-kelgen uaqytta basyna noqta kiygizilui mýmkin ekenin biletin redaktor gazetting ótkirligin oilay ma? Áriyne, joq. Tapsyrys berushi biylikting madaqqa toly materialdaryn jariyalap, typ-tynysh otyra beredi. Sapa emes, san qualaghan basylymnyng bedeli qúldyraytynyn, bәsekege qabilettiligi tómendeytinin bilse de, qylar qayrany joq. Múnyng mysalyn jalghyz әdeby jurnalymyz «Júldyzdyn» basyndaghy jaghdaydan kóruge bolady. Redaksiya újymynyng tórinde myqty redaktor otyrghanyna qaramastan, jurnalgha memlekettik zakaz ayasyndaghy ghylymiy-pedagogikalyq materialdar eriksiz toghytylyp jatyr. 

Búl ne degen sóz? Búl biylik pen BAQ-tyng irgesin ajyratpayynsha, basylymdargha  shygharmashylyq jәne materialdyq erkindik berilmeyinshe, baspasóz әleueti ilgeri damymaydy degen sóz. Onyng mysalyn alystan izdeuding qajeti joq. Halyqaralyq «Shekarasyz reportyorlar» («Reportyory bez graniys») ýkimettik emes úiymnyng 2020 jylghy birinshi toqsandaghy zertteuin alyp qarasanyz, bәrin týsinesiz. 180 elding arasynda Norvegiya, Finlyandiya, Daniya BAQ erkindigi boyynsha aldynghy ýsh oryndy iyelense, Qazaqstan 157 orynda túr eken. Byltyrghydan bir saty ghana ilgerileppiz. Bizding aldy-artymyzda Ózbekstan men Singapur túr. Kórshiles TMD elderindegi aghayyndardyng da qarasy kósh sonynda. 

Al, endi, osylaysha otyz jyldan beri otandyq baspasózimizding әlemdik demokratiyalyq ýrdiske ilese almay otyrghandyghyn aighaqtaytyn búl kórsetkishting aldaghy uaqytta onalatynyna ýmit artugha bola ma? Kesip aitu qiyn. Biraq, ýmit bar. 

Juyrda Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrligining tizginin ústaghan Aida Balaeva BAQ salasyn damytu mәselelerine arnalghan «dóngelek ýstel» barysynda Ýkimetting bekituimen 2020-2022 jyldargha arnalghan «Aqparat salasyn damytudyng últtyq jospary» qabyldanghanyn jariyalady. 

Osynda kórsetlgen otandyq aqparat kenistigin damytudyng ýsh negizgi baghyty – búqaralyq aqparat qúraldarynyng bәsekege qabilettiligin arttyru; adamy kapitaldy damytu; aqparat salasyndaghy zannama men qúqyqtyq mәselelerdi jetildiru uaqyt súranysyna jauap bere alatyn qadamdar. Eger, shyndap jýzege asyra alsaq, búl ýsh baghyt búqaralyq aqparat qúraldarynyng tynysyn ashyp, órisin keneytui әbden mýmkin. 

Al, ministr Aida Balaeva últtyq jospardyng jýzege asyrylatynyna sendirip otyr. «BAQ-tyng bәsekege qabilettiligin arttyru ýshin memlekettik qoldaudyng birqatar tәsilderi qayta qaralady. Eng aldymen, ónirlerdegi memlekettik aqparattyq tapsyrystyng tiyimdiligin jetildirudi qolgha alatyn bolamyz» deydi ol.  Biylikting tómengi buynnan bastap, barlyq satylarynan jýrip ótken bilikti mamangha senuge bolatyn siyaqty. Óitkeni, ministr hanym janaghy biz aityp otyrghan problemalardyng sebep-saldarlaryn jәne olardy jongdyng joldaryn jaqsy biledi. Sonymen qatar, BAQ salasyn jaqsartugha qatysty birneshe úsynysty ministr hanymnyng nazaryna jetkizuding de orayy kelip túr. Onyng alghashqysy – merzimdik jazba basylymdardyng taratyluyna qoyylghan shekteudi alu.

Kezinde Almaty qalalyq әkimdigi «kóshe kelbetine keri núqsan keltirip túr» degen qisynsyz syltaumen myngha juyq gazet kioskilerin («qos» degen sózden shyqqan) týgel syrghyzyp tastady. Nege ekenin qaydam, biylikting «Karavan» jýiesindegi kioskilerge ghana shamasy kelmedi. Olar myzghymastan sol qalpynda túr. Mine, osy gazet-jurnal satatyn shaghyn nysandardy tegis qalpyna keltiruge yqpal etudi súraymyz. Sonymen qatar, iri sauda-sattyq ortalyqtarynda kórnekti jerden qazaq tilindegi basylymdardy taratatyn arnayy nýkteler ashudy úsynamyz. Eki millionday túrghyny bar alyp megapolisting 800 myny jastar ekenin eskersek, qanshama oqyrmandy qaytarar edik? Búl úsynys ministrlikting últtyq josparyndaghy «adamy kapitaldy damytu» baghyty men Almatyny «Aqyldy qalagha» ainaldyrudy kózdegen әkimdikting jobasymen de ýndesip túr. «Aqyldy qalanyn» adamdary da sóz joq, asqan  mәdeniyetti, ruhany bay boluy paryz. Onyng bastapqy kórinisi kýndelikti gazet-jurnal oqudan bastalady.

Ministrding ekinshi aitqan sózi – BAQ-tyng bәsekege qabilettiligin arttyru tәsilderi qayta qaralatyny biraz oigha jeteleydi. Bәsekelestik degende, aldymen әngimening basyn ashyp alghanymyz jón. Búl arada, qazaq pen orys tilderindegi basylymdardy ózara jarystyrudyng reti joq. Árqaysysynyng bólek  auditoriyasy bar. Bir ghana eskeretin nәrse, Tәuelsiz Qazaqstanda ómir sýrip otyrghandyqtan, negizgi basymdyqty qazaq tildi últtyq BAQ-targha beru kerek.

Mysaly, Angliya, Baltyq elderining tәjiriybesinde últtyq basylym sanatyndaghy gazetter men telearnalar  memleket tarapynan tikeley qarjylandyrylady. Búl ýrdisti bizde nege qoldanbasqa? Balalar men jastargha arnalghan («Úlan», «Baldyrghan», «Aq jelken», «Jas Alash»), әdebi, ruhany («Qazaq әdebiyeti», «Ana tili», «Júldyz») basylymdary últtyq dengeyde memleketting qoldauyna layyqty! Jәne búl qatargha ghylymiy-tehnikalyq baghyttaghy arnayy jurnal shygharyp, qosugha bolady. Osynyng bәrin qoljetimdi baghamen qalyng oqyrmangha, әsirese, jas úrpaqqa jetkizu iygilikti isting basy bolmaq.

BAQ-tyng bәsekege qabilettiligin arttyru ýshin basylymdardy «memlekettik» nemese «memlekettik emes» dep bóludi toqtatudan bastaghanymyz dúrys. Mysaly, ýstinizdegi kiyimdi kim tikkeni manyzdy emes. Qonymdy, jarasymdy bolsa jetkilikti. Kenes ókimeti kezinde «Jetisu» ayaq kiyim fabrikasynyng birkelki, sýrensiz ónimderinen júrttyng jýregi shaylyghatyn. Sol siyaqty, býgingi oqyrmandar da merzimdi baspasóz ónimderining eng aldymen, sapaly bolghanyn qalaydy. Al, elimizdegi respublikalyq, ónirlik dengeydegi 200-den asa  (oryssha núsqasyn qossanyz, eki ese kóp) resmy basylymdardyng sapasy júrt kónilinen shyghady dep oilaysyz ba? Óte kýmәndi. Álgi aitqan «Jetisudin» birkelki ónimderi kóz aldynyzgha elesteytini sózssiz.

Endeshe, solardyng barlyghyn budjetten qarjylandyrudy toqtatyp, bәsekelestik ortada baq synasyp kóruge jiberetin uaqyt jetti. Búl arada partiyalyq gazetter turaly әngime joq. Sóz el qaltasynan qyruar qarjy júmsalyp otyrghan memlekettik basylymdar turaly bolyp otyr. Qara nan men qara sugha qarap qalghan kedeyshiliktegi júrttyng problemalaryn jazudyng ornyna, әkimderding shashbauyn kóterip jýrgen qolbala basylymdardyng qoghamgha ne paydasy bar? Eshqanday. Endeshe, ensesi biyik el bolamyz desek, aldymen, baspasózimizdi sauyqtyrayyq.

Endigi bir ózekti mәsele, ministrlikting josparynda kórsetilgendey, aqparat salasyndaghy zannama men qúqyqtyq mәselelerdi jetildiru baghyty. Búl orayda, alghashqy qadamdy tender qarajatynyng bólinu erejesin qayta qaraudan bastaghan lәzim. BAQ sapasyzdyghyna aparyp úryndyratyn osy bir «eng tómengi bagha úsynu» tәrtibinen bas tartyp, tenderge qatysatyn basylymnyng sapasy men taralymyna nazar audarghanymyz dúrys. Ádildikke jýginsek, BAQ-tar oqyrman ýshin ózderi talasuy qajet. Sonyng nәtiyjesinde, eng kóp oqyrmannyng senimine ie bolghan basylym ghana qarjygha ie boluy zandylyq. Naryq talaby solay! 

Bir mysal. Eger, tender bólisinde naghyz bәsekelestik doda bolsa,  Almatydan shyghatyn qoghamdyq «Dat», «Qazaq ýni», Shymkentten shyghatyn «Zamana» gazetteri respublikalyq sanattaghy ýkimettik gazetterdi shang qaptyryp keterine kýmәnim joq. Búlardyng oqyrmandardy tartatyn ereksheligi – ashyqtyghy, batyldyghy jәne halyq kókeyinde jýrgen saualdardy dóp basyp, tany alatyndyghynda. Kóterilgen taqyryptargha saraptamalyq taldau jasap, tiyanaqty jauap bere alatyn osynday qarymdy basylymdargha memlekettik tapsyrysty ornalastyru biylikke de, qoghamgha da әldeqayda tiyimdi ekenin kimge aitaryndy bilmey, dal bolasyn.

Degenmen, kenes jýiesinen beri qatyp qalghan seng qozghaldy. Otandyq BAQ arasyndaghy shynayy bәsekelestikti qalyptastyru – әrip sanaghan biylikting baqylaushylyq rólin toqtatyp, aqparat aidynyndaghy jurnalisterding erkin tynystauyna mýmkindik ashatyny ýmittendiredi.

2, Qasymnan Aqsúnqargha deyin...

«Berseng ber, bermeseng qoy baspanandy...» deytin ór dauysty Qasymdy tanystyrudyng qajeti joq-au. Kenestik jýiening ashysy men túshysyn qatar tatyp, bú dýniyeden aryndap, arqyrap, óz otyna ózi órtenip ótken arqaly aqyn. Al, Aqsúnqar... 

Aqsúnqar Aqynbabaqyzy – Altaydyng arjaghynan kelgen talantty aqyn qyzymyzdyng biri. Belgili jurnalist. «Daryn» memlekettik jastar syilyghynyng laureaty. Qúdaygha shýkir, ortamyzda aman-sau. Anda-sanda Jazushylar Odaghy ótkizetin jiyndarda tóbesin kórip qalamyn. Jaqsy tanymasam da, sәlemimiz týzu. Al, ol Qasym men búl Aqsúnqardy ne baylanystyryp túr? Eng aldymen, kiyeli ólen. Ekinshiden, ómir tauqymeti. Jә, basynan bastayyn...

2007 jyldyng 15 nauryzy. Qala әkimdigining 700 adamdyq ýlken zalynda memleket basshysynyng «Jana әlemdegi jana Qazaqstan» atty kezekti joldauyn talqylau ótip jatyr. Jiyndy jýrgizip otyrghan Imanghaly Tasmaghambetov sóz sóileushiler bitken kezde: «Taghy da oi-pikir qosam deushiler bar ma?» dep, keng zalgha shola qarady. Aldynghy jaqtan «Men...» degen nәzik ýn estildi.  Múnday  jiyndardyng reglamenti aldyn-ala kelisilip, bektiletindikten, oqys jaghdaydy eshkim kýtken joq edi. El esin jighansha, lyp etip minbege kóterilgen aq kóilekti boyjetken júrtpen bir sәlemdesip aldy da, «Imanghaly agha! –  dedi dauysy dirildep. – Ór Altaydan asqar Alataugha  úshyp kelgen  qaryndasynyzdyng ózinizge arnaghan nazyn tyndauynyzdy ótinemin».

Siz kelgeli – Almatygha
Eki jyl.
Men kelgeli – Almatygha
Jeti jyl.
Agha da joq,
Jagha da joq.
Panasyz,
Jyry – ozghan,
Múny – tozghan Jetimmin!
... Almatygha
Sor quugha kelip pe em?
Kýnde kóshem...
Ógiz atty kólikpen...
Jany jomart
Qolynyzdan ýy almay,
Bay qalada
Qanghyp jýrmin! Nelikten?..

Zal siltidey tynyp qalghan. Tylsym tynyshtyqtyng auyrlyghy ma, әlde, synghyrlay tógilgen ashy zapyrangha toly ólenning әseri me, әdemi qyzgha qarshyghaday qadalyp qalghan Imanghaly kenet sanq ete týsti: «Boldy, qalqam, bәri týsinikti. Ákel, maghan bere ghoy ólenindi. Sonan song oqimyn. Búiyrsa, kómektesermin».  

Ólenin ayaqtay almay tosylyp qalghan Aqsúnqar sener, senbesin bilmey, sәl bógelip, minbeden týsti de, qaghazyn әkimge berdi. Kóp úzamay, qalalyq Túrghyn ýy basqarmasyna Aqsúnqardyng ótinishin tezdetip sheship beru turaly shúghyl núsqau týsti. Biraq, ondaghy sheneunikter jap-jaqsy bastalghan sharuany «qalada tirkelmegensin» degen syltaumen sozyp jýrip, IYmekeng Elordagha auysqanda, ayaghyn qúrdymgha jiberipti. Ókinishti-aq! 

«Elim» dep, «jerim» dep, Altay asyp kelgen búl jurnalisting basyndaghy jaghdaydy sol uaqytta Almaty qalalyq ishki sayasat basqarmasyn basqarghan, býgingi ministr Aida Balaeva oiyna týsirip kórer, bәlkim. Mýmkindik bolsa, әli de kómek qolyn sozar dep oilaymyn. Qalamnan basqa sýieneri joq jandardyng Almaty syndy alyp shahardan basapana alugha shamasy kelmesi anyq. Ony kezinde әkimning tapsyrmasymen «ýrerge iyti joq» qalamgerlerding qújattaryn birlese dayyndaghanda angharghanbyz. Qazaq poeziyasynyng kóshin bastaghan Temirhan Medetbekten tartyp, Erkin Jappasúly, Maraltay Ybyray, Aqberen Elgezek, Qaldybek Qúrmanәli, Tanakóz Iliyasova, Serjan Moldasan, Maqpal Júmabay,  Baqyt Oisagha deyin... Jiyny jýzden asyp jyghylatyn ýlkendi-kishili qalamgerlerding barlyghy da Imanghaly Tasmaghambetovtyng shapaghatymen baspanaly boldy. Qalamgerlerden tys Qúman Tastambekov, Shәmil Ábiltay, Baghdat Sәmedinova, Sәule Janpeyisova, Sayan Aqmolda syndy óner júldyzdarynyng da pәter kiltin alghan quanyshty sәtterin kórdik... 

IYә, zamanynda peyili keng sonday bir әkimning bolghanyna býgingi jurnalister senbeui de mýmkin! Óitkeni, qasterli qalam men qúdiretti óner iyelerin qúrmetteuding iygilikti dәstýri Imanghaly Tasmaghmabetovting túsynda erekshe kórindi. 

Osyndayda «Ara» jurnalyn basqarghan Qaltay Múhamedjanovtyng aitqan: «Qajytay pәter kezegine túrghanda, Stalin tiri edi» degeni eriksiz eske týsedi. Sol aitqanday, Qasymnan Aqsúnqargha deyin jalghasqan baspana jyry Brejnev dәuirinen beri sozylyp keledi. Áli úshy-qiyry kórinetin emes. Óitkeni, tughan elining perzenti bola túra, jurnalister sanda da, sanatta da joq. Enbekaqysy mektep múghalimining ailyghyna jetpeytin qalam iyeleri adam qúsap, jenildetilgen ýy kezegine de túra almaytyny ózegindi órteydi.

IYә, endigi uaqytta Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrligi BAQ qyzmetkerlerining әleumettik-túrmystyq jaghdayyn óz qúziretine alyp sheshuge yqpal jasamasa, jurnalister qauymy qoghamnyng ógey balasy siyaqty kýiinen búl ghasyrda da shygha almasy haq. 

30 jyldyqtyng qarsanynda Jeltoqsan qaharmany bolyp kórinu sәnge ...

Qayym-Múnar Tabeev,

jurnalist-jazushy

Abai.kz

67 pikir