«Qazaqtar Altyn Orda ydyraghan song payda bolghan, Altyn Ordagha tikeley qatysy joq» deu shyndyqqa saya ma?

Songhy kezde kóbine Resey basylymdarynan jiyirek boy kórsetip qalyp jýrgen birjaqty, jansaq pikirlerge oray, búl saualdy osy salanyng bilgirleri - Talas Omarbekov, Qarjaubay Sartqojaúly, Jambyl Artyqbaev siyaqty tarihshy-ghalymdar nazaryna úsyna otyryp, sonymen qosa, óz zertteulerimizge sәikes, tól tarihymyzdyng aitylmay, әli kýnge oqulyqtarymyzgha engiziley kelgen býgingi úrpaq biluge tiyis keybir aqtandaq,talmau tústaryn taghy bir ortagha sala ketudi de jón kórdik.

IYә, san úrpaq «Úlytaugha bardyng ba, úlar qúsyn kórding be» dep ósken, say- salasynan «Joshy han, Aqsaq qúlan» kýi-anyzy esken, tastarynda tariyh, túmasynda shejire túnghan qasiyetti qart Úlytau, Altyn Orda  qúpiyasyn  da ishke býgip jatqany anyq.

Ótken jyldyng tamyz aiynda Memleket basshysy Q-J.K.Toqaev osynda jatqan bergisi qazaq, arghysy kýlli týrki júrtynyng úlylaryna ziyarat ete túryp, taghy bir úlaghatty is- Altyn Ordanyng 750 jyldyghyn atap ótu men ony qúrghan Joshy han esimin úlyqtau jóninde bastama kóterui kópshilik kónlinen shyqqan, tarihy batyl qadam bolghany kәmil. Kenestik kezende qatang tyiym salynghan, osynyng saldarynan kóp júrtshylyq әli de bile bermeytin búl taqyryptar elimizde memlekettik dengeyde alghash ret kóterildi.

Áytsede, әuelgide aulasynan «at basynday altyn tapqanday» dýrlikken tarihshylarymyz songhy uaqytta ekpini basylyp, júrtshylyqty aitpaghanda, ózara basqosularynyng ózi sayabyrsyp qalghany alandatady. «E,búl da búrynghy kóp kózaldau nauqanshyldyqtyng biri bolyp qalmasa iygi edi», degen kýdik te arta týskeni jasyryn emes. 

Al, Altyn Orda (Joshy Úlysy nemese Úlyq úlys) turaly shyndyqtyng oraluy ne beredi degenge kelsek, qazirgi kýnde oqulyqtarymyzda qazaq tarihy dep jýrgenderimizdi týbirimen qayta payymdap, tól tarihymyzdy zertteuding jana dәuirin bastaugha  jol ashady degen ýlken ýmit úyalatary anyq. Búl bir.         

Ekinshiden, týbi bir týrki әlemine týrtki bolyp, ortaq qúndylyqtarymyzdy birlese zerdeleuge,ejelgi tarihy qarym-qatynastardy janghyrtugha  negiz jasaugha tiyis, degendi aitady zerteushi-ghalamdar.

Búghan ótken jyly qazan aiynda Elordada Álemdik ekonomika jәne sayasat instituty shaqyrtuymen «Altyn Orda: tarih pen taghlym» atty keleli jiyngha otandyq ghalymdarmen birge Resey,Tatarstan, basqa da kórshi elderden qatysqan jetekshi ghalymdar men sarapshylar pikirlerining ózi-aq dәlel bolarlyq. Onda Shyghys pen Batys zerteushilerining ondaghan irgeli enbekterin negizge ala sóilegen bedeldi ghalymdar, jiyn sonynda D. Ishakov pen T.Kozyrev kótergen: - Altyn Ordagha qatysty tarihy shyndyqty qaytaratyn uaqyt jetti! - degen tújyrymdy birauyzdan qoldauy quanarlyq jәit. Sonday-aq, bas qalamyzda ótken  kezekti basqosuda Qazaqstan basshysy bastamasyna alghashqylardyng biri bolyp qoldau bildirgen,әlem moyyndaghan Shynghys hannyng otany Mongholiya Premier -ministrining orynbasary Ólziysayhany Enhtývshin óz elining búl atalghan eki sharagha da qyzu atsalysatyn zor yqylaspen mәlimdeui de tyn  betbúrys nyshany.

Desek te, jogharyda aitqanymyzday, qazaq tarihshylary, tarih instituttary belsendilik tanytpay, Altyn Orda men Joshy han turaly biluge qúshtar qalyng júrtshylyqqa ortalyq baspasóz betteri ne teledidar arqyly әli kýnge jarytyp eshtene aita almay otyruy qalay?

Osy orayda, atalghan jiynda aitylghanday, Altyn Orda taqyrybyn búrynnan terendete zertep jýrgen qazaq ghalymdary qatary tym az (shamamen,3-4adam ghana) boluynan, әlde, Resey biyligi auzyna jaltaqtaghan eski bodandyq әdetten  aryla almaudan  ba? - degen ótkir saual tuyndary da anyq.

Altyn Orda ne deydi, bizding qúldyq sanamyz ne deydi?

Tauyada әleumettik jeli qoldanushynyng biri Altyn Ordanyng 750 jyldyghyn atap ótuge bólingen 3,5 mlrd.tenge tym az deuding ornyna, tym kóp dep dauryghuyna (Marat Sәbiyden,t.b.) ne sebep? Múny Astana kýnin danghazalatyp toylaudyng ózine 18 mlrd. tenge bóletin elding adamy aityp otyr!...Áygili ghalymdardyn: «bәrin de ózgertuge bolady, tek sananyng ózgerui qiynnyng qiyny» degeni osyndayda oigha oralady.

«Áy,qaraghym-au, eki ghasyrgha juyq orysqa bodan bolghan, 70 jyldan astam kenestik últsyzdandyru qandy kezenderine maltyqqan qazaq ýshin batpandap kirgen qúldyq sanadan aryludyng jalghyz joly - búrmalanghan, óshken,taptalghan tarihymyzdy qayta oraltu emes pe?!» - degin-aq keledi. Osyny jas úrpaqqa týsindire almay,óz kәsiby missiyalaryn orynday almay otyrghan tarihshylarymyzgha qynjylasyn...

Al, Resey zertteushilerindegi jaghday basqasha. Olardyn  songhy jyldary Shynghys han taqyrybyna shúqshiya zer saluy sonsha,tipti, ózindik bir iydeologiya qúralyna ainaldyryp alghan ba dersin. Kino-tele filimderining ózi qanshama. Saray Berkeni ashyq aspan astyndaghy muzey jasaugha úsynys aityp otyr. Orys ghalymdarynyng úigharuymen Altyn ordanyng 750 jyldyghyna arnap Tatarstan astanasy Qazanda basty-basty forumdar ótkiziletini mәlim.

Áytsede, V.N.Rudakov bastaghan tarihshy-ghalymdar: «Shynghys han alghashqy talqandaghandardyng biri tatarlardyng tiri qalghan bóligi onyng qol astyna kirgen son, basqa da keybir týrki tektester solargha qosylyp, jalpylama tatarlar dep ataldy,biraq Altyn Oda túsynda búlar eshqanday ról atqarghan joq» - dep jazady. Dese de, Resey endi tatarlardy algha salyp otyr.Al qazaqtar turaly pikirleri mýlde basqasha, keraghar pighylda.

Keybir reseylik baspasóz betterinde jәne «Tatary. Zolotaya Orda» atty (avt.Dmitriy Makarov) tarihy derekti telefiliminde keybir jetekshi ghalymdarynyng ózi bayaghydan aityp jýrgen:«Qazaqtar Altyn Orda túsynda bolghan joq, keyin ol ydyraghan song payda bolghan» - degen birjaqty qasang tújyrymdarynan ainymaghanyn kóresiz. Al, múnyng jansaq, qate pikir ekenin qazaqtyng shynayy últtyq tarihynan (Otanymyz tarihynan) әli de maqúrym býgingi jas úrpaqqa qalay týsindiremiz? 

Osy rette maqalamyzdyng bastapqy taqyrybyna qayta oralyp, tarihshylarymyzgha mynaday ýsh saual qoyghym keledi.

Birinshiden, Shynghys han ózimen kórshiles jatqan, ejelden jauynger kerey,nayman(Túghyrly han), qonyrat,jalayyr,t.b.(keyin qazaq atanghan) irgeli úlys-taypalargha arqa sýiegenin batys-shyghys ghalymdary әldeqashan-aq birneshe ondaghan enbekterinde taygha tanba basqanday dәleldep berdi emes pe?

Ekinshiden, Joshy  han Desht Qypshaqqa kelgende, onyng әskerining deni janaghy atalghan jergilikti (qazaq) taypalardan bolmady, al, osynau úlan dalany ejelden Desht Qypshaq (Qypshaq eli) atandyrghan 92 bauly (92 taypaly) qalyng qypshaq (negizinen qazirgi qazaq) óz jerindegi alyp memleket -Altyn Ordany qúrugha atsalyspady degenge kim senedi?!

Al, jogharyda atalghan úlys-taypalar qazirgi qazaq últynyng beldi-beldi rulary. Demek, ol tústa «qazaq» dep bir shanyraq astyna birikpese de basty rularymyz atalghan eki imperiyany da qoldan qúrysty emes pe?

Ol kezderi orystar da bir últ, memleket bolmaghan kez ghoy.

Ýshinshiden, altynordalyqtardyng bas sýiegin,qanqasyn genetikalyq túrghydan 30 jyl zerttegen  reseylik antropolog L.T. Yablonskiy  bastaghan ghalymdar búl sýiekter tek qazirgi qazaqtargha ghana keledi,  al,paleogenetikalyq zerttemeler nәtiyjesi altynordalyq aristokrattar gendik,qandyq túrghydan qazaqtargha jaqyn, degen tújyrym jasaghan joq pa? Múny antropolog-ghalymdar Bayazit Yunisbaev, Orazaq Smaghúlovtar da tolyq dәleldegen. 

 Monghol imperiyasy degen ataudy kóp últtyng ortaq birlestigi retinde ózi bergen Shynghys hannyng Ordasy tórine tikken eng yqpaldy 9 úlystyng tulary ortasynda atalghan qazaq taypa-úlystarynyng da tuy túrdy deuge әbden negiz bar. Demek, qazaq soghyspen baghynghan basqa týrkiledey emes, óz erkimen atalghan eki imperiyanyng da negizin qúraushy etnostardyng biri.

Olay bolsa, qazaq handyghynyng negizi Kerey-Jәnibekten emes, mýlde әriden, Altyn Ordanyng qúrylu kezderinen bastalugha tiyis emes pe?-degenge jeteleydi. Joshydan bastasaq 250 jyl әri jyljymay ma?

Joshy hannyng ýlken úly nege Orda han dep atalghan?  

Eng aldymen oiymyzgha qazaqtyng birtuar shayyry Maghjan Júmabaevtyng sonau qandy, alasapyran 1923 jyldyng ózinde-aq jazghan «Týrkistan» atty óleni oralady: «...Tumaydy adamzatta Shynghystay er, Danyshpan, túnghiyq oi, bolat jiger...»-dey kele,bylaysha tolghaydy: 

Shynghystan- Joshy, Shaghatay,Ýkitay,Tóle-

Atagha tartyp tughan bәri bóri.

Shynghystyng qol bastaghan eki kózi:

Jolbarys Sýbitay men kókjal Jebe!...

San ghasyrlar boyy shang basqan shejire betterine ýnilsek, Shynghys hannyng qazaqtyng Qonyrat ruynyng sonau qiyandaghy Qiyat bútaghynan shyqqan bәibishesi Bórteden tughan tórt úlynyng ýlkeni Joshynyng enshisine úlanghayyr Deshti Qypshaq biyligi búiyrghan eken. Batys pen arab-shyghys jylnamalarynda kóbine Desht Qypshaq hany retinde atalatyn Joshy qúrghan alyp imperiya-Altyn orda  osynau Úly Dalanyng (qazaq dalasynyn) tútastyghyn saqtap, batysy men soltýstiginde «ormanday qylyn» orys knәzdikterinen, shyghysynda alpauyt qytay sherikteri qaptauynan ýsh ghasyrgha juyq qorghap, qorghan bolyp kelgenin bilemiz. 

Qalay desek te, Joshy han qazaq handarynyng arghy atasy. Búghan búltartpas dәlel-san ghasyr últ taghdyry nebir qyl ýstinde qaltyraghan qiyn kezenderden aman qalyp, qazaqtyng halyq bolyp qalyptasuynda sheshushi ról atqarghan  Joshynyng ýlken úly Orda ejennen (hannan) taraghan qazaqtyng 36 hany osy Úlytauda aq kiyizge kóterilip, han saylanghanyn aitsaq ta jetkilikti. Joshynyng alghashqy Han ordasy Ertis boyynda,al Altyn Ordanyng qúryluy Talas-Shu boyyndaghy qúryltaydan bastau alghany mәlim. Zertteushililerding aituynsha, 10 mln.sharshy km.aumaqty alyp jatqan Altyn Orda memleketi aumaghyna qazirgi qazaq jerining 65 %-i kirgen eken. Osydan-aq payymday beriniz.   

Orystar óz tarihynda oisyray bodan bolghan kezen: 

Resey de Altyn Ordanyng «shekpeninen» shyqty emes pe? 

«Jarty әlemdi alghan Shynghys pen Batu jenisterin qarghys atqan Aqsaq Temir әlsiretti. Kóne shyghys pen batys órkeniyeti ýndesken Euraziya kindigi- Altyn Ordany da kýiretip tyndy» - dep jazady jylnamashy-tarihshylar. 

Altyn Orda ydyraghanymen onyng barlyq aibar-quaty zandy múrageri qazaq dalasynda jatqanday seskengen Resey imperiyasy orys- kazaktardy, Edil qalmaqtary men bashqúrttardy, al Qytay bolsa Jonghariya qalmaqtaryn (týrli úlys-taypalardan qúralghan) údayy aidap saludan bir sәt tyiylghan emes.     

Múny býgingi demokratiyalyq ashyqtyq zamanda sol elderding óz jylnamalary arqyly molynan oqyp bilip otyrmyz.

Áleumettik jelilerdegi derekterge sensek, I Petr:«A basurman tihim zelo skoliko mojete ubavlyayte»-dep ósiyet qaldyrsa, imperatrisa Ekaterina Ekinshi: «kazahy ne znayt svoy istorii,esly by znali, to zavoevaly by vesi miyr!» - dep qauiptenui de tegin bolmasa kerek...

Altyn Ordadan bólingen noghaylardy, qyrym tatarlaryn,qazaqtardy joy ýshin Patsha әkimshiligi tarapynan astyrtyn tapsyrma berilip otyrghanyn ghalym Mekemtas Myrzahmetov aghamyz da rastaydy. Joshydan taraghan úly handarymyz últqa úiytqy bola bilmegende noghay aghayyndar siyaqty toz-toz bolyp keter me edik degendi aitady.

IYә, Altyn Orda qúlaghannan keyingi kezenderde Resey tarihy úlyderjavalyq-shovinistk pighylmen býtindey qayta ózgertilip, qanshalyq óreskel búrmalanyp jazylghanyn qarapayym orys halqynyng ózi endi-endi angharghanday. Resey patshalyghy nyghayghan sayyn  kezinde Altyn Ordagha bodan bolghandyghyn jasyru, oghan qatystynyng bәrin týbirimen jong sayasatyn qatty ústanghany mәlim. Al keyinde Resey imperiyasy qúramyna engen qazaq siyaqty búratana halyqtar tarihy ejelgi «jenilgen elding tarihyn jengen el jazady» kebin kiyip,ayausyz búrmalandy..

Orys, ukrayna istoriograftary Altyn Orda turaly tarihy qújattar Patsha samoderjaviyesi túsynda әdeyi joyylghanyn,al odan da soraqysy kenestik kezende jalghasqanyn jazsa, tanymal tarihshy Marat Ábsemetov: «Shynghys han diny oryndargha, shirkeulerge tiygizbegen,olardy salyqtan bosatqan. Osynyng arqasynda biraz qújattar  solarda saqtalyp qalghan»,-degen derek keltiredi. 

Osy salany terendete zertegen tarihshy- ghalym Talas Omarbekov bylay dep jazady:«Birin-biri moyyndamaytyn mayda orys knәzdikterining basyn Batu (Sayyn) han ghana toptastyra aldy. Batu han 1238 jyldyng aqpanyna deyin 14 orys qalalaryn (ishinde Mәskeu de bar) basyp alghannan keyin orys knәzderi oghan týgeldey tize býkti. 1243 jyly Yaroslavli knәzi,1247 jyly Novgorodtyn  ataqty knәzi Aleksandr Nevskiy, 1249 jyldan bastap...t.b. knәzdikter”. 

Belgili tatar zertteushisi R. Fahredin osy jóninde keninen toqtala kelip, bylay tújyrymdaydy: «Russkie pereniyaly priyemy upravleniya voyskami, iskusstvo vedeniya voyny, nauchilisi takje upravlyati gosudarstvom. V sushnosi, iymenno uroky Chingis hana y Batu hana, a takje ogromnoe vliyanie Zolotoy Ordy y prevratily Rusi v tu Rossii, kotoroy ona pozje stala». 

Búl batys ghalymdary dәleldep, Reseyde revolusiyagha deyin-aq ashyq aitylyp jýrgen dýniyeler. Áytse de,siz múny eshbir orys oqulyghynan tappaysyz.”Monghol-tatar ezgisi (igo)» degendi oilap tauyp, osyghan qatystynyng bәrin birneshe ghasyr boyy әbden kýstәnalap, úrpaq sanasyna tek birjaqty-jaghymsyz, jabayylar, qorqaular dep sinirip kelgenine ne aitasyz? Ókinishtisi,búl әdet әli de joyyla qoyghan joq. Tayauda Mәskeu telearnalarynan kórsetilgen “Zolotaya Orda”atty kórkem filimin qaranyz, sol bayaghy jabayy etip kórsetu,tarihy shyndyqty búrmalau...

Kenes tarihshylary atyn ataugha qoryqqan han 

Jalpaq Rusiti uysynda ústaghan, Shyghys Europany joyqyn joryqpen kóktey ótip, Shynghys hannyng Joshygha jýktegen ósiyetin oryndap, jer sheti Adriat tenizinen at suaryp qaytqan Batu han (Sayyn han) osynau Úlytau baurayynda at jalyn tartyp minip, er jetkenin bireu bilse bireu bilmes. Batu-әri qaharly, әri Sayyn (meyirimdi) han atanghan kýrdeli túlgha. Kenes-qazaq jaushylary (Múhtar Maghauinnen basqa) Shynghys hannyng ataghyn asyrghan nemeresi úly bahadýr Batu jayly jaq ashudan qoryqty. 

Áli kýnge solay!...Qorqatyn jóni de bar.

 BK(b)P OK-ning 1944 jyldyng 9 tamyzyndaghy ”Tatar partiya úiymynyng júmysy turaly”dep atalatyn odaqtas respublikalarda týrki halyqtary tarihyn oqytugha qatang tyiym salghan, qaharynan qan tamghan qaulysy zardabyn agha úrpaq әli úmyta qoyghan joq.Onda Altyn Orda (Joshy úlysy),Batu han,osy Úlytauda jatqan Joshy,Toqtamys handar, Edige jyry,t.b. atap kórsetilgen edi. Qazaqtyng birqatar betke ústarlary isti boldy, sózge ilikti (ishinde Q.Sәtbaev ta bar).

Tarihymyz tonalyp, «qazaq eshbir mәdeniyeti, jazu-syzuy bolmaghan, qoy baghudan basqa qolynan týk kelmeytin halyq» dep kemsitudin,qorlaudyng ne týrin kórip óstik emes pe...Demek, tól tarihynan kóz jazyp qalghan, últtyq iydeologiyasy әli de qalyptasa qoymaghan qazaq últy ýshin jas úrpaqqa tarihy shyndyqty jetkizu-qazir qay kezdegiden de, qay is-sharadan da manyzdy ekeni aitpasa da týsinikti.  

Mine, «Qazaqtar Altyn Orda túsynda bolghan joq!» degenge qarsy uәj- oiymyzgha oralghany osylar edi. Tarihshy-ghalymdarymyz tolyqtyryp, odan әri dәlelder degen senimdemiz.Endi myna bir mәselege toqtala keteyik.

Jana Otan tarihy oqulyqtaryn shygharu qashan qolgha alynbaq nemese Qazaq tarihshylary nege qauqarsyz?           

Búghan basty sebep, qazirgi kýnde olardyng barlyq ghylymy zertteu júmystaryn bir jýiege týsirip, birlese taldap-talqylap, kesimdi ortaq sheshim shygharyp otyratyn derbes bir ortalyqtan basshylyqtyng bolmauy, deydi ghalymdar.

Abay hakim aitqanday, «Bas-basyna by bolghan...» әldeneshe tarih instituttary,Týrki akademiyasy, qaptaghan Joghary oqu oryndaryndaghy tarih fakulitetteri men kafedralary әrqaysysy bas-basyna óz ghylymy kenesterin ashyp alyp óz bilgenimen shygharyp jatqan enbekteri kóbine bir-birine ýiles kelmeydi, keraghar. Júrtshylyqty odan әri shatastyruda...

Osydan kelip, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy jýieli  zerttelgen joq. Asyghys,atýsti atap ótildi. 

Al, qazaq tarihyn zertteuding jana dәuirin bastap beredi dep otyrghan-Alty Orda men Joshy handy zertteu de osynyng kebin kie me degendi jogharyda aittyq.Búl bir.

Ekinshi. Zertteushi Darhan Qydyrәlining aituynsha, elimizde Altyn Orda dәuirin zertteumen ainalysatyn nebәri 3- 4 ghana ghalym bar eken. Jas ghalymdar tartylmaghan. Al,7-shi,10-shy synyp tarih oqulyqtarynda bayaghy sol «Monghol shapqynshylyghy» degennan asa almay otyrghanyn bilemiz. JO oryndarynda da solay. Keybir tarihshylar (IY.V.Erofeeva, K.Hafizova,t.b.) enbekteri kenestik eski sarynnan, Mongholiyadan kelgen tarihshylar mongholdy dәripteuden úzay qoymaghan. 

Qazaq ýshin eng qauiptisi- tól tarihymyzdy jýzge, rushyldyqqa, jeke basqa tabynugha búrmalau indeti boy kórsete bastauy... Sonda búl soraqylyq qashangha deyin jalghaspaq?

Ýshinshi. Tarihshylarymyz kenestik kezennen әri attap basa almay, tarihymyzdy basqa últ ókilderi jazghan keshegi kenestik totalitarlyq tústyng ózinde últtyq tarihymyz qúndylyqtaryn talmay tergen Álkey Marghúlan, Qanysh Sәtbaev, qazaqtyng túnghysh kәsiby arhivarius-tarihshysy Amantay Sataev jәne t.b.artyna qaldyrghan mol múralaryn jinaqtap,jariyalar kýn endi tudy emes pe? Qashan, kim qolgha alady?

Qazaq jyraulary tarihyn ýsh ghasyr әrige jyljytyp, Altyn Orda-qazaq handyghy dәuirinen bastatqan, «Qazaq tarihynyng әlippesin», Shynghys han turaly 4 kitap jazghan Múhtar Maghauiyn, sonday-aq «elim-ay» lap jýrip birneshe tarihy roman jazghan Sofy Smataev syndy ondaghan jazushy-tarihshy aghalarymyz býgingi mynau Úlytaudan bastalghan úly dýbirden nege shetqaqpay qalyp otyr? Búl da GhA dengeyinde ortaq basshylyqtyng bolmauynan bolar... 

Týiindep aitsaq, Altyn Orda men Joshy han taqyrybyna oralu- birinshiden, qazaqtyng tól tarihyn zertteuding jana dәuirine qadam basu, ekinshiden,búryn kórsek te kózimiz ýirenip ketken, kókeyizde aiqaylap túrsa da aita almay kelgen,kórshi elderde kezdespeytin asa bay últtyq tarihy múralarymyzdy- Preziydent Q-J.Toqaev atap kórsetkendey, mýlde basqa qyrynan- býgingi adamzatqa ortaq әlemdik óresi biyik órkeniyet túrghysynan kóre,baghalay biludin, osy arqyly  qazaq atty últty әlem elderine tanyta biluding uaqyty jetti degendi algha tartady. 

Olay bolsa, aqyn Qasym Amanjolov aghamyz bir kezderi Úly Otan soghysynda oq tesken jauyngerlik shiynelin jamyla túryp: - «Ey,tәkappar dýniye! Maghan da bir qarashy, Men qazaqtyng balasy!» -dep arman etkendey, «jer-dýniyeni janghyrtyp» keler jana tolqyn-jas úrpaq Úly dalasyn, úlaghatty babalar tarihyn maqtan tútar kez de alys bolmas deymiz. 

Paydalanylghan әdebiyetter: 

1.Bartolid V.V. Turkiy-dvenadsati leksiy po istoriy tureskih narodov Sr.Aziiy.-Almaty,1998.

2.Gumilov L.N. Kóne týrkiler.-Almaty,1994.

3.Esenberlin I. Altyn Orda: tarihy trilogiya.-Almaty,1982.

4.OmarbekovT. Qazaq týrkilerining memlekettiligi: qaghanattar, úlystar men handyqtar bayany.-Almaty,2015.

5, Makarov Dm. Tatary.Zolotaya Orda.-M. 

6.RudakovV.N.:Narody Zolotoy Ordy:byly ly tatary v Zolotoy Orde?  

7.Zlygostev V. Velikiy polkovodes (baahadur) Subedey. -M,2011.  

8.Qinayatúly Z.  Qazaq memleketi jәne Joshy han.-Astana. Elorda,2004.

9,Amantay Sataevtyng Álkey Marghúlangha jazghan ashyq haty.- «Qazaq debiyeti»,1966.jәne t.b.  

Bolat Jәmkenúly Jәmkenov

Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi

Abai.kz