(Ángime)

Túnjyrap barlyghyna maqúl dep bas iyzep túrghan auyl jansyz mýlgiydi, qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan mamyrajay tirshilik.  

– Búlay ne ishkenge, ne kiygenge jarymay otyrghansha, qalagha ketem dep júlqyndy, Erjan. Ákesi men sheshesine tanghy shayda, týnde kórgen baylardyng ómirin ózek etken otandyq kinonyng keyipkerine eliktep. 

– Tórimizden kórimiz jaqyn, bizdi ólsek kim jerleydi, balam-au?! – dep zar qaqty kempir bayghús dauysy dirildep.

– Jiber, barsyn! Aldyn tospa, kýnin kórsin! – dedi qaltyraghan әkesi Oshan.

Ertenine «Oshannyng jalghyz úly Erjan qartayghan әke-sheshesin tastap, qalagha kóship ketipti» degen sóz alaqanday auyldyng tóbesinde qalyqtap jýrdi.

Qala ol mýlde basqa tirshilik ortasy, ol san mәdeniyetting oshaghy, qalasang jaqsylyqqa, qalasang jamandyqqa dos bolasyn.  Erjan kelinshegi men balasyn “Sayran” vokzalyna jýgimen qaldyryp, ózi «jetim búryshqa» pәter izdep ketti, ol atyn estigeni bolmasa, “jetim búryshtyn” ózin zorgha tapty. 

Týrlerinen shany shyghyp túrghan topyrlaghan adamdar shoghyry, shetine ilingeni sol edi, «bólme, vremyanka, bir kýndik qonalqy ma, qay audannan kerek» – dep súraqtardyng astyna alghan sary kelinshek etegine jarmasa ketti.

Aldaryna bir-bir stol qoyyp alghan bes biyening sabasynday auyldan tappaytyn bәibisheler osynda otyr, stol beti adam taghdyry siyaqty shiymaq jazulargha toly. Jandarynda sýieuli túrghan aghash taqtalar da qyzyldy-jasyldy kóz jetpes úsaq jazular, úzaqqa sozylghan kirpish qabyrghalardyng bos jeri joq, býkil qaladaghy ýiler men jerlerdi sanap alarday, san formatty qaghazda japsyrylghan jarnamalar. Qala degening osy ma, sonda? Bar dýniyesin basqa elding paydalanuyna berip qoyatyn dep oilady Erjan.

 – Qaysy audannan kerek? – dedi janaghy súraqshysy.

Auyldan jana kelgen qara qazaq qaydan bilsin qalanyng qay týkpirin. Búl túrmaq oqyghan-toqyghan auzyn aygha bilegen qazaqtardyng ózi Almaty qalasynyng shetin manaylay aldyma egemendikten búryn, qalagha túraqty tirkeuge qoyatyn jeti adamnan qúralghan komissiyanyng ishinde bir qazaq joq. Qazaq Almatygha kelse, kósheni bylghap ketetindey qazaqqa ýrke qaraytyn sol zamanda, tym bolmasa student bolyp sol tirkeushilerden attap ótip qala ómirin kóru de búl beybaqtyng mandayyna jazylmapty.

 – Zattarym “Sayran” avtovokzaly jaqta, – dedi kýmiljip.

Janaghy sary kelinshek Erjandy jetektep, bir stoldyng basyna kelip baghalaryn kórsetti, ol jerde bólme 20 myng tenge, jazdyq ýiler 35 myng tengeden dedi. Qaysysy degendey kliyentine tesile qarady.

 – Bólme kerek! – dedi óz jayy ózine belgili Erjan.

 – Men sizdi ertip barsam 3 myng tenge, osy jerden meken-jayyn aytsam, bir myng tenge – dedi sary kelinshek taqyldap.

– Bopty, 3 myng tengendi al, ertip bar, – dedi Erjan. Auylda 3 myng tengening de ýlken aqsha ekeni esine týsse de óz betimen taba almaytynyna kózi jetip amalsyz kelisti.

Aqshasyn alghan kelinshek jigitti ertip taksiyge otyrdy, zulap jatqan san kólikte esep joq, birimen-biri jantalasa jarysady.Artta qalsa onyng ryzdyghyn alda ketkeni alyp keterdey jýitkiydi. Baghdarshamda ghana ynq etip toqtaydy, qayta yshqyna túra úmtylady. Tirshilik degen osy, qyzyldy-jasyldy dýniyege aldanghan adamdar arpalysyp dýnie quyp asyghyp barady...

– Keldik, aqshandy tóle – dedi sary kelinshek.

Selk ete qalghan Erjan eriksiz qaltasyna qol saldy.

Bir búrys kósheden teris aynalghan ekeui kók súr qaqpanyng qonyrauyn bezektetti. Áp-sәtte әlekedey jalanghan aryq qara kelinshek sylang qaghyp esik ashty. Tórt jaghy týgeldey biyik dualmen qorshalghan kishkentey aulada, qyzyl qonyr týske boyalghan ýi, esik aldynda eki mashiynalyq orynnan basqa jer joq, tar aulany tymyrsyq bir iyis әbden torlap alghan. Auyldaghy kókshulan búlttary oinap túratyn, eki basyna búzau qusa jete almaytyn óz aulasyn eriksiz esine aldy.

– Mine, mynaghan túrasyz – dedi, qara kelinshek bir kishkentay bólmesin kórsetip.

– Jaqsy jigitim – dep, sary kelinshek asyghys tayyp túrdy.

– Sayrandaghy jýgimdi qalay alyp kelemin? – dedi qara kelinshekke jalynyshty týrimen.

– Jaqyn jer, mine, myna qaghazdy taksiyge kórsetseng alyp keledi – dep, ayaq-qoly shapshang kelinshek aq qaghazgha syzyp bere qoydy.

Keshki apaq-sapaqta әiteuir zorgha kelip, óz bólmesine jayghasty-au, bir ýili jan. Sharshaghany sonshalyq bir tamaghyn zorgha iship barlyghy múrttay úshty.

Qap-qaranghy týn. Erjannyng beti jyp-jyly bolyp ketti, týsim be dep úiqysyraghan onyng betin birdene jalay bastady. Ne boldy saghan Kamiyla, qalagha kelip shabytyng basqasha ashylghan ba dep kelinshegining atyn aytyp, bir aunap týsip, qyryndap jata bergeni sol, jelkesin yp-ystyq lep ópkende, selik etip basyn júlyp aldy.«Ars» etip qaldy bir dybys, bir bәlening baryn sezgen Erjan qozghalugha shamasy kelmey, basyn kótergen boyy qatyp qaldy, betin әbden sýigen dәu maqúlyq, shóli qanyp keri shegindi, tezdetip baryp shamdy jaqty, tanaday qyzyl qonyr tóbet qarsy qaptalda jatqan әieli men balasyna jaqyndap barady, ne isterin bilmey abdyraghan otaghasy ýy iyesine aytugha ornynan túra jýgirdi, it te artynan ere shyghyp, Erjangha aytpa degendey ýsti basyn timiskiley bastady. Typyr etse ala týsetin siyaqtandy búghan. Miz baqpay qasqayyp, qonyr tóbetting kelesi qimyldaryn baghyp túrudan basqa sharasy qalmady. Baqayshaghynan bastap asyqpay iyiskelegen ol, erkektigi tyrsiyghan jerge kelip biraz kidirdi, jep qoya ma dep jany múrnynyng úshyna kelgen Erjan odan sayyn siresip qatyp qaldy. Bókse jaghyn túmsyghymen týrtip-týrtip jibergen qonyr tóbet endi Erjannyng qoldaryn sýigishtey bastady.Osylay qatang tekseristen ótkizgen   aula kýzetshisi zorgha degende odan jylystady. Keri aynala óz bólmesine engen Erjan, endi auyldaghy esik ilmeytin әdetine әbden ókindi.

Baghanaghy sasyq iyisti týn jarymda tolyq bilgen auyldyng maubas jigitining úiqysy shayday ashyldy.

Býitken qalasy qúrsyn dep, qolyn bir siltep týn jarymda әiel-bala shaghasyn alyp auylyna túra qashqysy keldi, esik syrtynda kýzetshi túghanyn sezip, tyrp etpey basyn býrkep jata qaldy. Túnghysh ret óz qatesin týsingen Erjan barmaghyn shaynap egilip jylady, әielim estip qoymasyn dep auzyna kórpesin tygha úzaq-úzaq egildi.

Bet-auzy qyp-qyzyl bolghan otaghasy tandy zorgha atyryp tang namazynyng uaghynda ómirinde birinshi ret oyau boldy. Esik auzyna baryp, týndegi qonyr tóbetten qorqyp biraz túrdy, oghan bolmady, kishi dәreti qysyp barady, esikti aqyryn qiyalap ashty, it kórinbedi, ol itting tang namazdyng uaghynda úiyqtap qalatynyn bilmeytin edi. Aqyryn baspalap tysqa shyqty, әdemi bir lep betin ópti, ony biler ol joq, әjethanagha auyn syghymdap zorgha jetti.

Azannyng jandy balqytar, ruhty serpilter dausyn estip rahattanyp dalada túryp kókke kóz tastady, kók deytin qalada kók te joq, búlynghyr túman ba, kók týtek pe birdeneler qalyqtap jýr.

Nege ekeni belgisiz Erjan týngi kórgen azabyn birden úmytyp, azannyng songhy dausymen ýige kirdi.

Úiyqtap ketken otaghasyn kelinshegi Kamiyla oyatyp jatty. «Áke, esik syrtynda dәu it túr» dep balasy Erjandy selk etkizdi, ornynan qalay túrghanyn bilmey qalghan Erjan alasa tóbege basyn úra jazdady.

Týnde bolghan isten әbden shoshyghan Erjan aryq qara kelinshekti shaqyryp, itti syrtqa shygharuyn ótindi. Kózin uqalap esik ashqan kelinshek:

– Ol osynda jýretin it qoy, tiyispeydi, – dep esigin tars japty.

«Tiyispeydi» – degen sózdi maldanghan ýsheui aqyryn tysqa shyqty, jana tughan búzau arystannan qoryqpaydy degendey balasy aldarynda zaulap barady. Oqys qimyldaugha Erjan qorqyp sap týzep keledi. It te arttarynan iyiskelep sýmendep bir qalmaydy. Esterine kýndiz – týni baylauda túratyn ýsh-tórt kýnde bir tamaq ishetin bayqús Aqtósi týsti, tamaq qúighanda qansha qarny ashyp túrsa da kerilip alys túrushy edi.

Bir shanyraq astyndaghylar tanghy shaylaryn iship bola, ýy iyesi búlardyng lashyghyna basyn súqty. Qazanbas, shýrshit kózdi alyp jigit, tilin búrap sәlem degennen ary asa almady. 

Ony tyndar Erjan joq, bar esil-derti ne istep, qalay jan baghudyng qamy. Auylgha qayta ketip qalghysy da keldi, biraq qu namys jibermedi, tisin-tisine basyp dalagha shyqty da, qara kelinshekti jek kórip túrsa da amalsyz janyna jaqyndap, kýn kóris boyynsha kenes súrady. 

– Ne mamandyghyng bar? – dep júlyp alghanday súrady kelinshek.

– Mal baghu, – dep mingirledi ol.

– Onday júmys joq qoy qalada, ol ýshin auylgha bar! – dep tótesinen qoydy kelinshek.

– Myna “Sayranda” jýk tasushy bolyp júmys isteuine bolady, biraq ol ýshin vokzaldaghy tiyisti adamyna tiyn beresing jәne arba satyp aluyng kerek, – dep bir toqtady kelinshek. Ayaghymen jer shúqyghan Erjan “bar aqshamdy saghan berdim, endi aqsham joq qoy” degendey kelinshekke qarady.

– Bolmasa, Seyfullin kóshesine baryp, arqandy tosyp, jaldanbaly júmysqa jegilesing – dedi de, kelinshek shyr etken telefon dauysyn estip ýiine endi.

Qúlaghynda janghyryp qalghan Seyfullin kóshesin izdey Erjan oghan da keldi, tarihtaghy qyrghyn soghys jyldary bolghanda el qorghaytyn qazaqtyng nar jigitterining barlyghy osynda túrghanday, eki iyghyna eki kisi mingeskendey alpamsa azamattardy kórip, ózine basqasha qarady Erjan.

Qala zulaghan kólikter, ómir aghysy siyaqty mýlde tynshymaydy, arly-berli zaulaydy da jatady, auyldaghy ózderining man-mang basqan tabynnan qaytqan siyrlary kóz aldyna kelgen Erjan ózining qalay myrs ete týskenin bilmey qaldy. Rasynda auylda týnimen kók jәshikke ýnilip, týste túryp, sham qoyar shaqta auyldyng jalghyz dýkenining aldyna keshke qaray jer bauyrlap úshatyn qonyzdyng yzynynday jiynalatyn dostary kóz aldyna keldi, osylay ómiri ótkenine kesh bolsa da ókindi.

Búlardyng kólikterge qaraghandaghy jalghyz-aq armany, júmys berushi bireu toqtay qala ma dep elendeuden basqa dәnene emes. Mine, ónkiygen dәu qap-qara kólik kelip, tejegishin basty, túrghandardyng barlyghy solay lap qoydy. Betin kózildirikpen túmshalaghan tyghyrshyq әiel terezesin týsire “sen, sen” – dep tórt jigitti aldy da ketti, zulaghan boyy qaladan shygha bere bir ýlken qaqpanyng aldyna kelip toqtady. “Týsinder de ishke eninder júmys istetetin adam” – bar degenshe, bir shombal erkek qaqpanyng kishkene esigin ashty. “Keshte kelip alyp ketem” – dedi de, keri aynalyp kelgen izimen jýitkip izim – ghayym boldy.

Tórt jigitti ishke ertip kirdi, birining ýstine biri mingesip qalada adamdar tyghylysyp jýr, al mynau mýlde basqasha tórt tóniregine kózing tala zorgha jetedi. Aq shanqan temirler tau bolyp әr jerde ýiilip jatyr, birtalay adam shatyr jasap, ystyq kýnde temir dәnekerlep jýr, mandaylarynan aqqan terdi sýrtuge de múrshalary keler emes. Janaghy jigit sender myna jerde temirden qoldarynmen tor toqisyndar dep tóbedey bop ýiilgen sym temirding janyna әkeldi de, az-kem qarap túryp, búlar júmysqa kirisuinshe keri qaytty. Taq tóbeden tik týsken shildening aptap ystyghy auyldyng jigitterin jana kórgendey qadala, quyryp barady. Temir navesterding asty odan sayyn janyp túr, oipyrmay-ә! Temir denekerlegender netken ystyqtamaytyndar dep qoyady Erjan ózine – ózi.Olardyng miynyng ishi múz, ony múz jasap túrghan aqsha ghoy» dep saldy birge kelgen jigiting biri. Osydan keyin búlarda «miylaryn múzgha aynaldyryp» kýni boyy bir tynbay júmys jasady.

Keshtete ýiin adasyp emes, qaljyrap zorgha tapqan Erjan býitken qalasy qúrysyn dep týnde túra qashqysy keldi.

Búl joly әieli men balasyna da kórinbey bezip ketkisi keldi, býginde alpauyt qarjygerler auyldyng barlyq jerin jalgha alghan. Olar ózbek pen qyrghyzdy atyz basyna aynaldyra qonystandyryp, auyl halqyn demalysqa jibergen. Erjannyng dostary týste oyanyp, týnning ekinshi jartysyna deyin tele – jәshikke ýniledi. Bozbalalar qyzdy auyldy aralap, «qaqpanyna» eshtene ilinbese, auyldyng jalghyz dýkenining qonyrauyn bezektetip, apasynyng atyna qaryzgha jazdyryp, ashysugha bas qoyady. 

Qalada búghan bireu túz tógip qoyghanday әke-sheshesin renjitip túra qashqan ol, dónbekship jatyp tang ata úiqygha ketti. Kelinshegi otaghasynyng qatty sharshaghanyn bayqap tis jarmady, jayshylyqta qoryldamaytyn ol, mine, qorylgha basyp, tar bólmening ishin basyna kóterdi.  Kelinshegi balasy ekeui qúlaqtaryna maqta tyghyndap zorgha úiyqtady.

Erte túrghan Erjannyng oiyna qara kelinshekting keshegi «Sayranda» jýk tasushy bolu ýshin tiyisti adamgha tiyn beresing jәne arba satyp alasyng degen sózi keldi de, beldi bekem buyp taghy sol Seyfullin danghylyn jaghalaugha bettedi...

Mine, býgin bir shiltiygen sary jigitke mingesip taghy tórt jigit, qala shetindegi jertelimge fundament qúiygha bardy. Nar jigitterding janynda sozylyp tisin-tisine basyp әreng shydady-au, kesh bata súrlanyp, betin jalaghan sýiikti qonyr tóbettey saghyna ýiine jetti.

Býgin týs kórdi, týsinde arba satyp alyp «Sayran» vokzalyna jýk sýireushi bolyp jýr eken, ayaq astynan birinshi kýni dәu әielding qaqpasyn ashyp jýrgen shombal erkek júmystyng jenili kýzetshi bolu dep qúlaghyna sybyrlady, osylay qym-quyt týs kórgen Erjan taghy da azanmen Seyfullin danghylyna asygha basyp ketip barady...

Núrhalyq Abdyraqyn

Abai.kz