Senbi, 23 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 5433 9 pikir 20 Shilde, 2020 saghat 13:57

Mәskeuding «qanbaq kýshi» Qazaqstangha qalay әser etedi?

Songhy kezde qazaqstandyq orys tildi BAQ Mәskeuding «Qanbaq kýshin» keninen sóz ete bastady. Oghan sebep RBK mediaportalyndaghy «Biylik reseylik «qanbaq kýshti» reformalaugha kóshti//Vlasty pristupily k reforme rossiyskoy «myagkoy sily» atty jariyalanym týrtki boldy. Osy mәselege qatysty  CAMONITOR.KZ saytynda birqatar qazaq sayasattanushylary, atap aitsaq: Jaqsylyq Sәbitov, Aygýl Omarova jәne Islam Kuraevtar óz oilaryn Ásel Ómirbekpen bolghan súhbatta ortagha saldy

Súhbat avtory ýsh sayasattanushygha «Qansha aitqanmen... Batysta óz bedelinen aiyrylghan Resey eng qúryghanda postkenestik kenistikte «ýlken agha» imidjin qayyra qalpyna keltiruge tipten mýddeli…» dep súraqty tótesin qoydy. 

Jaqsylyq Sәbitov: «Qanbaq kýshke» qatysty Resey mәlimdemesin elep-eskerip keregi joq» dep arqany kenge salsa, Aygýl Omarova óz kezeginde «Resey tarapynan qatty qysym jasalady dep alandaugha esh sebep joq» dep oy týiindegenimen: «Eger Qazaq elindegi orys júrtshylyghyn jayly sóz etetin bolsaq, әldeneni boljay qoy qiynnyng qiyny desek te,  olardyng belgili bir bóligi әlbette resey yqpalynyng arta týsuine ýmittengenimen, qalghan basym bóligi ózderine qatysty soltýstik kórshimizding әperbaqandyq әreketin hosh kóre bermeydi» degen pikir aityp, qazaq elindegi orkender arasyndaghy «óz jәne ózgelik» jikke bólinuding oryn ala bastaghanyn esh joqqa shygharmaydy.

Islam Kuraev qazaq elinde Reseyge býiregi búratyn jasyryn toptyng barlyghyn, joq bolsa tayau arada qúrylatyndyghyn da joqqa shygharmaydy. «Sol sebepti Qazaqstan basqada kez kelgen memleket siyaqty óz aqparattyq qauipsizdigin myghymday týsuge tiyis», - dep aqyl qosady. Ári eger der kezinde aldyn almasaq, onda Putin qol qoyghan orys tildilerding qos azamattyq qúqyghy qazaq qoghamyndaghy 3 million etnikalyq orystyng әm orys tildilerding ortasyna ot jaghyp, elimizdi alatayday býldiretindigin basa sóz etedi. Óz tarapynan osynday aiqyn qauipke qarsy túru jolynda biylikti qos azamattyghy barlarmen bel sheshe kýresuge shaqyrady.

«Beyqamdyqpen, kópshiligimiz tútastay alghanda әm Qazaqstan, әm basqa da TMD elderi Reseyge aqparat maydanynda útylyp jatqandyghyn elemeymiz. Mysalgha, Qazaq elindegi barsha orys tildi BAQ ym-jymy bir bolghandyqtan әrqashanda Kremliding soylyn soghady, demek, biz qauqarsyzbyz. Jalghyz jol kýn sayyn sany ósip, ýstemdigi artyp kele jatqan qazaq tildi auditoriyanyng yqpalyn óz ishimizde arttyru. Biraq soltýstik kórshimiz búlay bolaryn bayaghyda-aq sezinip, qazaq tilin jetik mengergen kәsiby mamandaryn dayarlap ta qoydy. Reseyde orys-qazaq audarmashylaryn dayyndaytyn uniyversiytetter jetip artylady. Olar búl baghytta songhy 5-6 jyldan beri qauyrt iske kóshti. Bizding aqparattyq alanymyzdyng qauipsizdigi jayly sóz etu óte kýrdeli mәsele» dep óz qauiptenuin ashyp aitady.

Osylaysha «Reseyding «ýlken aghalyq» jospary bizdi qayda aparyp tasqayaqtay soqtyrady» degen auyr oigha qalamyz. 

Jaqsylyq Sәbitovtin: «Mening bir dosym aitqanday, «Soljenisyn, Limonov, Jirinovskiy jәne basqada resey sayasatshylaryna bizding «jeke pikirge qúldyq úrushylar» eskertkish túrghyzugha tiyis. Olar bizding etekbasty jekelegen qazaqstandyq iydeologtargha qaraghanda kóp jaghdayda ózderining imperiyashyl órkókirektikteri arqyly QR azamattaryn ortaq mýddege júmyldyra aldy»,- degen pikirimen osy orayda kelispeske amal joq.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5485