Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Janalyqtar 3666 0 pikir 5 Jeltoqsan, 2011 saghat 05:29

Mútylghannyng taghdyry

2011 jyldyng 30 qarashasynda Abaydyng memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-múrajayynda Qazaqstan Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna arnalghan is-sharalar  ayasynda Abaydyng aqyn shәkirti, jazushy, tarihshy, audarmashy, filosof, sazger Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng dýniyeden ótkenine 80 jyl toluyna arnalghan «Mútylghannyng taghdyry» atty sayys ótkizildi. Sharanyng negizgi maqsaty: Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng ómirin, múrasyn jasóspirimder arasynda tereng biluge yntalandyru jәne keninen nasihattau. Sayys Abay múrajayy diyrektorynyng orynbasary Sadyqova Shynar Múratqyzynyng alghy sózimen ashyldy.

Sayysqa Shәkәrim atyndaghy Semey memlekettik uniyversiytetining studentteri, Semey memlekettik pedagogikalyq institutynyng studentteri jәne M.Áuezov atyndaghy Semey pedagogikalyq kolledjining studentteri qatysty. «Mútylghannyng taghdyry» atty sayys ýsh bólimnen túrdy: ýy tapsyrmasy, súraqtargha jauap beru jәne Shәkәrim ólenderin jatqa oqu.

Belgili әnshiler J.Qambarov, G.Eruova Abay, Shәkәrim әnderi oryndady.

2011 jyldyng 30 qarashasynda Abaydyng memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-múrajayynda Qazaqstan Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna arnalghan is-sharalar  ayasynda Abaydyng aqyn shәkirti, jazushy, tarihshy, audarmashy, filosof, sazger Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng dýniyeden ótkenine 80 jyl toluyna arnalghan «Mútylghannyng taghdyry» atty sayys ótkizildi. Sharanyng negizgi maqsaty: Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng ómirin, múrasyn jasóspirimder arasynda tereng biluge yntalandyru jәne keninen nasihattau. Sayys Abay múrajayy diyrektorynyng orynbasary Sadyqova Shynar Múratqyzynyng alghy sózimen ashyldy.

Sayysqa Shәkәrim atyndaghy Semey memlekettik uniyversiytetining studentteri, Semey memlekettik pedagogikalyq institutynyng studentteri jәne M.Áuezov atyndaghy Semey pedagogikalyq kolledjining studentteri qatysty. «Mútylghannyng taghdyry» atty sayys ýsh bólimnen túrdy: ýy tapsyrmasy, súraqtargha jauap beru jәne Shәkәrim ólenderin jatqa oqu.

Belgili әnshiler J.Qambarov, G.Eruova Abay, Shәkәrim әnderi oryndady.

Nәtiyjesinde M.Áuezov atyndaghy Semey pedagogikalyq kolledjining «Múrager» toby - I oryn, Shәkәrim atyndaghy Semey memlekettik uniyversiytetining «Shәkәrim órenderi» - II oryn jәne Semey memlekettik pedagogikalyq institutynyng «Argha iye» toby III oryngha ie boldy. Jenimpazdar baghaly syilyqtar jәne diplomdarmen marapattaldy. Belsendilik kórsetip, óz ónerlerimen erekshelengen Arman Sherizatov, Saya Serikbolatqyzy jәne qatysushylardy sayysqa dayyndaghan barlyq toptyng ústazdaryna  da alghys  hattary tabystaldy.

«Mútylghannyng taghdyry» sayysynyng sonynda qatysushylar óz arnaularyn, ólen-jyrlaryn oqyp, Shәkәrim әnderin oryndap ónerlerin taghy bir qaytara  kórsetti.

Búl iygi sharanyng demeushisi - Semey qalasynyng túrghyny, Qarauyl auylynyng tumasy, kәsipker Sәdibekov Jansap Shamashúly.

Sayysqa ghalymdar, ústazdar, oqu oryndarynyng magistranttary, studentteri qatysty.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2258
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2051
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1734
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2788