Belgili sayasatshy, demokratiyalyq partiya qúru boyynsha bastamashy top jetekshisi Janbolat Mamay birazdan beri bir rettik «kredittik amnistiya» turaly sóz qozghap jýrgeni belgili. Onyng búl bastamasyn 100 myngha juyq adam qoldapty.

Qogham belsendisi birneshe kýn búryn 4 tamyzda sol 100 myng adamnyng qoly qoyylghan talap-aryzdy tapsyru ýshin Aqordagha baratynyn habarlaghan. Al býgin Aqorda aldynda jiyn ótkizgen Janbolat Mamay men onyng jaqtastaryn polisiya ústap alyp ketkeni BAQ-ta belgili boldy. Polisiya qyzmetkerleri karantin bolghandyqtan Aqordagha kiruge bolmaytynyn aityp, qújattardy sol jerde tapsyruyn, al ózderining ýilerine tarauyn súraghan. Alayda Janbolat Mamay qújattardy jeke ózi Aqordagha kirip tapsyratynyn aitqan. Osydan son, polisiya olardy qarsylyq tanytty dep ústap әketken.

Qazir Janbolat Mamaydyng «kredittik amnistiya» turaly búl bastamasyna qatysty jeli qoldanushylarynyng pikiri ekige jarylghan. Qogham ókilderining bir bóligi: «Mamaydyng búl bastamasy – «populizm» dese, ekinshileri: «Bankter halyqtyng salyq aqshasynan bayyp otyr. Sondyqtan bir ret keshirilui kerek», - deydi.

Jeli qoldanushylarynyng atalghan mәselege qatysty pikirlerine sholu jasaghan edik. Mine qaranyz:

Múhtar Tayjan:

«2000 jyldary bankter jasyrghan eki qabat prosentpen halyqty aldady. Endi barshanyng nesiyelerin qayta sanap, adamdargha olardyng aqshalaryn qaytaru kerek.

Janbolat Mamaydyng halyqtyng nesiyesin keshiru mәselesimen Astanagha ketkenin estip otyrmyn. Men búl talapty qoldaymyn. Eger memleket (yaghny salyq tóleushiler) kóp mәrte bankterge milliardtaghan dollar bólip kómektesse, memleket nege bir ret bolsa da óz halqyna kómektespeydi? Búl mәsele әriyne, birinshi ret kóterilip otyrghan joq, múny biz 1,5 jyl búryn aitqanbyz.

Biraq búl mәsele qazir koronakrizis jaghdayynda qaytadan ózekti bolyp otyr. Sarapshylardyng baghalauynsha Qazaqstanda aldaghy 6 ay ishinde ózining nesiyelik mindettemelerin orynday almaytyndar sany 900 mynnan 2,8 million adamgha (!) ósedi. Osyghan baylanysty әli kýnge zandastyrylmaghan jeke túlghalardy bankrot dep jariyalau instituty óte manyzdy bolyp otyr.

Sonymen birge taghy bir mәsele bar. Ol – JAPPAY MASShTABTAGhY BANK ALAYaQTYGhY, YaGhNY JASYRYN EKI ESELENGEN PAYYZDAR MÁSELESI. Eger bank kreditteri boyynsha payyzdardy adal jolmen qayta eseptep shyqsa, halyq bankterge emes, kerisinshe bankter halyqqa qaryz bolyp qalady! Iә dәl solay!

Men búghan búryn qatty mәn bermeppin, biraq Ermek Narymbaydyng arqasynda kóp nәrseni týsindim. Kezinde ol sotta bankterding eki eselengen payyzdaryn dәleldegeni ýshin onyng kóligin órtep jibergen edi. Men tipti, ony elden quyp shyqqan da osy bank lobbiyining yqpaly dep oilaymyn.

Alypsatar-bankirlerding sheksiz alayaqtyghy Qazaqstanda úzaq jyl jalghasty. Adamdar kredit alyp, tólep jýrdi. Al, qaryzy sonda da óse berdi. Qalaysha? Qanshama taghdyrlar búzyldy, adamdar ózderine qol saldy, qanshama otbasy kreditting kesirinen ajyrasty!

Bir qap kartop nemese bir jәshik koniyak úrlaghandar bizde 5 jylgha qamalady. Al milliondaghan adamdy eki eselengen payyzdyq bank shemalary kómegimen tonaghandargha esh jaza qoldanylmaydy. Kerisinshe, osynday «tabysty» alyp-satarlarmen bireuler maqtanyp jýr.

Búl mәseleni kóteretin uaqyt keldi. 2001-2011 jyldar aralyghyndaghy barlyq kreditter boyynsha payyzdardy qayta sanap shyghu kerek jәne bankirlerge óz qaltalarynan bolsa da aldanghan halyqqa aqshasyn qaytartu qajet», - dep jazypty.

Beysenghaly Kókey:

«J.M-dyng «kreditti jauyp ber degen úsynysyn», biylik oryndaytyn bolsa... Onda biylik, memleket budjetimen (halyqtyng salyghynan jinalghan qarjymen ) olardyn, Bank aldyndaghy qaryzyn jauyp beruge tiyis qoy... Sonda útysqa shyghatyn kim, Bank pa? Aldanatyn kim? Kelisilgen júmys emes pe?», - dep jazghan.

Aqan Jahanúly:

«Dúrys aitasyz. Jappay krediytin jabu degen dúrys emes. Men ómir boyy kredit alyp, uaqytynda jauyp kelemin. Al, bireuler bar, ózining kreditti alyp jatqanda bankke qaytaryp beremin degen oiy bolmaytyn (alayaqtar), shamasyna qaramay... Áyteuir birdene qylyp qaytararmyn, deytin jauapkershiligi joq adamdar bar. Olardyng krediytin qúrdan qúr jauyp bere salatyn bolsa múnyng nesi әdilettilik?», - dep pikir bildiripti.

Syrbay Qonaqbaev:

«Nesiyeni keshiru basqa elderle de bolghan tәjiriybe. Keshirip jatsa, nesi jaman?..», - dep pikir qaldyrypty.

Bolat Jýginis:

«Halderi nasharlardyng tizimin jasap, alghan nesiyelerine amnistiya jasasa, nesi dúrys emes? Kóreyik te ne bolatynyn, aldyn ala baybalam salyp, Janbolat Mamaydyng ayaghynan shalmay...», - depti.

Haidar Alphy:

«Bizding oppozisiya aspannan jerge týsse ghoy, aidy súrap әure bolyp jýr. Bos әurelenedi. Mәselening kókesi bankterding tym joghary payyzynda. Sony dúrystau kerek», - dep pikir jazypty.

Seyilhan Mústafa:

«Janbolat Mamaygha esh qarsylyghym joq. Partiya qúrsyn, sonynan azamattardy ertsin. Biraq myna populistik qadamy oghan esh abyroy әpermeydi-au dep oilaymyn. Álde, partiya tirkelui ýshin osynday qadamgha baryp otyr ma eken?», - deydi.

Týiin. Biz býgin Janbolat Mamaydyng «kredittik amnistiya» turaly bastamasyna qatysty jeli qoldanushylarynyng әrtýrli pikirlerin jiyp jazdyq. Jogharyda aitqanday, pikirshilerding bir toby Mamaydyng búl bastamasyna qoldasa, ekinshileri kerisinshe, múny sayasy jarnamanyng atributy dep tanyghan. Sonymen Janbolat Mamay: «Kredit keshirilsin», - deydi. Búl bastamagha siz ne deysiz, qúrmetti oqyrman?! «Kredittik amnistiya» kerek pe, ony jýzege asyru mýmkin be?

Abai.kz