Sәrsenbi, 30 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107908. Jazylghandar — 102874. Qaytys bolghandar — 1725
Ghylym-bilim 1364 4 pikir 7 Tamyz, 2020 saghat 12:49

Joghary bilim beru jýyesine qanday ózgerister engizilmek?

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev ministrlikke joghary oqu oryndarynyn akademiyalyq derbestigin odan әri keneytu boyynsha júmysty jýrgizudi tapsyrdy.

2018 jyly joghary oqu oryndaryna akademiyalyq jәne basqarushylyq erkindik beretin zan qabyldandy. Osy zannyn jobasyna jauapty bolghanmyn, sondyqtan ony qabyldau qanshalyqty manyzdy qadam bolghanyn jaqsy bilemin. Odan beri eki jyl ótti. Qazirgi uaqytta osy baghyttaghy júmysty odan әri jalghastyru qajettiligin bayqap otyrmyz.

Osy rette ministrliktin qanday úsynystary bar?

Joghary bilim beru jýyesin odan әri janghyrtugha jәne onyn bәsekege qabilettiligin arttyrugha negiz bolatyn «Joghary bilim berudi damytudyn daghdarysqa qarsy jospary» әzirlendi.

Ýsh qadamdy qamtityn jospardy sarapshylar toby aghymdaghy jyldyn nauryz ayynan beri talqylap jatyr. Endi tolyghyraq toqtalsam.

Birinshi qadam:

1) Bilim beruge biznes pen óndiris ókilderin, sheteldik oqytushylardy tartu, óniraralyq dengeyde mamandardyn almasuyn yntalandyru óte manyzdy. Bilim beru jýyesi bilim alushylardy naryq talaptaryna say dayyndap, odan qalys qalmaugha barynsha tyrysuy tiyis. Osyghan baylanysty dәrejelilikke, shtatqa, biliktilikti arttyrugha jәne bazalyq bilim beruge qatysty talaptardy qayta qarau qajet dep sanaymyn. Búl ólshemderdi joyu mindeti túrghan joq, degenmen olar joghary oqu oryndarynyn erkindigin shektemeui kerek. Atap aytsaq, meyramhana isi, buhgalteriya, turizm, qyzmet kórsetu, qarjy, IT, jurnalistika, qoghammen baylanys, standarttau jәne sertifikattau siyaqty oqytu baghyttary boyynsha shtattyq talaptar men dәrejelilikti talap etudin mәni joq, sәykesinshe búl praktikterdi oqytushylyqqa tartu ýrdisin qiyndatady.

2) Dәstýrli kýndizgi oqumen ýylesetin qashyqtan jәne aralas oqytu týrlerin engizu. Naqty qay formatta oqitynyn studenttin ózi tandaytyn bolady. Úsynylatyn oqu týri kóktemde bolghan jaghdaydan ózgeshe bolmaq, óytkeni, qashyqtan oqytu nysany bastapqyda uaqytsha sheshim retinde engizildi. Áriyne, búl júmystardy oqytushylardy qayta dayarlaumen jәne bilim beru baghdarlamalaryn janartumen úshtastyru qajet. Qashyqtan oqytu nysanyn tolyq beyimdeu ýshin zannamalyq ózgerister qajet.

3) Sonday-aq JBP sikli boyynsha tiptik oqu baghdarlamalaryn naqty oqytu nәtiyjeleri kórsetilgen shekti formatta qaldyru úsynylady. Ol nәtiyjelerge JBP iygeru qorytyndylary boyynsha qol jetkizu qajet bolady.

Býgingi tanda tiptik baghdarlamalarda tek nәtiyjeler ghana emes, sonymen birge olargha qol jetkizu әdisteri de sipattalady. Ministrlik búghan aralaspauy kerek, akademiyalyq erkindik tolyqqandy boluy tiyis.

4) Kóp úzamay doktoranttar da basqa studentter siyaqty jana oqu jylyn bastaydy. Býgingi normativtik aktilerge sәykes doktoranttar oqudyn birinshi semestrinde dissertasiyalarynyn taqyrybyn bekituleri kerek. Búl is jýzinde ghylymiy zertteudin baghytyn anyqtauda qolaysyzdyq tudyrady. Doktorant pen onyn jetekshisi dissertasiya taqyrybyn bekitu merzimin júmystyn pysyqtaluyna qaray ózderi anyqtauy tiyis. Bilim men ghylymda formaldy kózqaras bolmauy kerek! Búl doktoranttardyn jeke oqu josparlaryn (JOJ) bekitu merzimderine de qatysty. BGhM múnday qújattardyn merzimderi men mazmúnyn ayqyndamauy tiyis. Biz joghary oqu oryndaryndaghy eseptilikti azaytu ýshin odan әri júmysty jalghastyratyn bolamyz.

5) OJSB-ny joyu. Baqylaudyn búl týri eshqashan asa tiyimdi bolghan emes. Akademiyalyq derbestigi keneygen әrbir JOO óz bilim beru baghdarlamasyn dayyndaghanda OJSB-nyn is jýzinde qajettiligi joq.

Baghdarlamanyn ekinshi qadamy:

Qazirgi uaqytta BGhM men joghary oqu oryndarynyn mindeti – bilim beru sapasynyn joghary dengeyin qamtamasyz etip qana qoymay, bilim alushylardyn qarjylyq jýktemesin de azaytu. Men qazirdin ózinde joghary oqu oryndarynda oqu aqysyn kótermeu turaly úsynys jasadym. Búl túrghyda joghary oqu oryndaryna da jaghday jasau kerek.

Osyghan baylanysty daghdarysqa qarsy sharalardyn kelesi paketi úsynylady:

1. Joghary oqu ornynyn aqyly negizde bir bilim alushygha shyghatyn en tómengi shyghyndary men grant qúnynyn araqatynasy boyynsha talaptyn kýshin joyu. Memlekettik grant qúny artty. Sondyqtan, joghary oqu oryndarynyn bagha sayasatyna búl keri әser etpeui tiyis.

2. Mindetti týrde ghylymiy dәrejesinin boluy jónindegi talaptar men tәjiriybege baghdarlanghan dayarlyq baghyttary ýshin shtatta júmys isteu boyynsha qoyylatyn talaptardy joyu.

3. Oqytushylar sanynyn studentter sanyna qatynasy boyynsha talaptardy joyu. Bilim berudi damytudyn jana jaghdaylarynda búl talap ózektiligin joyyp otyr.

4. Qorytyndy baqylau nysany boyynsha talaptyn kýshin joyu. Qarjy, buhgalterlik esep, IT, meyramhana isi baghyttary boyynsha oqu nәtiyjeleri diplomdyq júmyspen emes, naqty tәjiriybedegi júmys daghdylarymen, demonstrasiyalyq emtihandarmen nemese jobalarmen rastalady. Búl keybir JOO-da tek «bar bolsa boldy» degen qaghidamen jazylghan kurstyq júmystargha da qatysty.

5. Pandemiya kezeninde oqudy bitirgennen keyin bir jyl ishinde júmysqa ornalasu turaly talap tek taldau jýrgizu ýshin eskeriletin bolady. Endigi kezekte biz týlekterdin júmysqa ornalasuyn ghana emes, sonymen qatar osy týlekterdin jana júmys oryndaryn ashuyn da eskeretin bolamyz.

6. JOO iyelenui tiyis materialdyq aktivterdin týrleri boyynsha talaptardy qayta qarau qajet. Aktivterdin týrleri emes, bilim beru sapasyn qamtamasyz etu ýshin qajet jaghdaylardyn boluy asa manyzdy.

Baghdarlamanyn ýshinshi qadamy:

En bastysy, bilim sapasyn baqylau qajet. BGhM «shansorghysh» joghary oqu oryndaryn anyqtau sayasatyn jalghastyra berui tiyis. Keyde júmystaryn adal atqaryp jýrgen joghary oqu oryndary da memlekettik baqylaudyn qatan sayasatynan zardap shegedi. Osyghan baylanysty búryn-sondy ÚQSK otyrysynda aytylghan joghary oqu oryndaryn ligalar boyynsha saralau boyynsha úsynys qoldau tapty.

Birinshi sanatqa halyqaralyq dengeyde bәsekege qabiletti JOO-lar enedi. Olar ýshin basty kriyteriy – ghylymiy zertteulerdin joghary dengeyde boluy. Olar – ghylym salasy bilim beru baghdarlamalaryna ýn qosatyn jәne el ekonomikasyna әser etetin joghary oqu oryndary. Múnday joghary oqu oryndarynda akademiyalyq erkindik 100% bolady. Memlekettik baqylaudan bosatu olargha tekseru júmystaryna alandamaugha mýmkindik beredi. Olarda tolyq senim bildiru prezumpsiyasy bolady.

Ekinshi sanatqa últtyq dengeydegi bәsekege qabiletti joghary oqu oryndary enedi. Olar birinshi sanattaghy joghary oqu oryndarymen birdey akademiyalyq erkindik dengeyine ie bolady. Sonday-aq olar da tekserulerden bosatylady.

Ýshinshi sanat boyynsha. Ónirlik JOO respublikalyq dengeyde bәsekelese almaydy, alayda, ónirlerdegi studentter ýshin tiyisti dengeyde bilim beredi jәne oqytu barysynda «ózinin» bilim alushysyna baghdarlanady. Ónirlik nemese salalyq joghary oqu oryndary (ýshinshi sanat) ýlken akademiyalyq erkindik kólemine ie bolady. Búl joghary oqu oryndarynda tәuekelderdi baghalau jýyesi boyynsha ghana tekseris jýrgiziletin bolady.

Al qalghan JOO-lar tórtinshi sanatqa enetin bolady. Olar tolyq kólemde memlekettik baqylaugha tartylady, sapa men senimnin tómen dengeyde boluyna baylanysty olargha qatysty kóptegen talaptar men normalar qoldanylatyn bolady.

Joghary oqu oryndaryn tórt sanat boyynsha saralau negizinde joghary oqu oryndaryndaghy bilim men ghylymnyn sapasyn arttyrudaghy bәsekelestigi jatyr, al bәsekelestik, ózderiniz biletindey, әrqashan paydaly.

Jalpy alghanda, biz osy ýsh qadamdy jýzege asyru elimizdegi joghary bilim beru salasyna qosymsha serpin beretindigine senimdimiz. Al, akademiyalyq erkindiktin arqasynda bilim berudin naqty tiyimdiligine negizdelgen bәsekelestik joghary oqu oryndarynyn sapasyn jaqsartady jәne nәtiyjesinde olardyn týlekterine odan әri bәsekege qabiletti bolugha kómektesedi dep sanaymyz, sonyn ishinde halyqaralyq dengeyde.

Men búl úsynystardyn әrtýrli qabyldanuy mýmkin ekendigin týsinemin. Degenmen, qazirgi uaqytta osynday sheshimder qabyldanuy qajet dep sanaymyn. Biz bir-birimizge, joghary oqu oryndaryna, studentterge jәne oqytushylargha barynsha senim artuymyz kerek. Tek osylay ghana on ózgeristerge qol jetkizuge bolady.

Ashat Aymaghambetov,

QR Bilim jәne ghylym ministri.

Abai.kz

4 pikir