Beysenbi, 1 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107908. Jazylghandar — 102874. Qaytys bolghandar — 1725
Qogham 3843 0 pikir 9 Tamyz, 2020 saghat 12:15

Qúrannyn qúdireti nede?

Maghan atalmysh maqalany jazugha sebep bolghan jaghday - qazirgi el basyna syn týsken pandemiya kezindegi soraqylyq. IYә, «Adam azdy, zaman tozdy» dep osyndayda aytylatyn shyghar. Óytkeni, adamiy qúndylyqtan ayyrylghanymyz sonshalyqty, mәyithanadaghy mәyitti alu ýshin de aqsha talap etude. Bylaysha aytqanda, mәyithanadaghylar jany ashyp, kónil aytqannyn ornyna, aqsha súraydy. Al endi janyn qinalghanda «Jedel jәrdem» shaqyrasyn. Aqsha bersen ghana auruhanagha alyp ketedi, bermesen týrli syltaularmen ýyinde qala beresin. Onyn arty kóbine ólimge soqtyryp jatqanynyn da kuәsimiz.

Odan beter dәrihanada dәri joq. Al alypsatarlardyn qolynan on ese baghasyna satyp alasyn. Búghan qosa, qazaqtyn qay zamannan kele jatqan qasiyetti susyny qymyz ben shúbatty da taza kýyinde onaylyqpen taba almaysyn. Keyde amaldyn joqtyghynan ayran qosqan shúbatty nemese kýrishtin suyn qosqan qymyzdy ishuge de tura keledi. Osy orayda bizdin:  «Qazaq - qonaqjay halyq», «Qazaq - astyndaghy jalghyz atyn soyyp beretin darhan halyq», «Qazaq – bauyrmal halyq»  deytin boytúmarymyz ben halyqtyq qasiyetimiz qayda ketken? Sondyqtan da qazirgi uaqytta adamiy qúndylyqty bilmeytin keybir pendeler  osy bir qasiyetti kitap - Qúrannyn betin ashar bolsa, qara týnek basyp qalghan jan sarayyna bir jaryq sәule týse me degen ýmitpen qolyma qalam aldym.

Men ózim asa dindar adam emespin. Alayda, 114 sýre men 6346 ayattan túratyn kýlli músylman qauymynyn asa qasiyetti kitaby – Qúrandy birneshe mәrte oqyghannan keyin baryp, Alla taghalanyn jalghyz, al qasiyetti Qúrannyn shyn ekenine kózim jetti. Sonymen qatar, qasiyetti Qúran jóninde týsinik bergen birneshe kitaptar men maqalalardyn ishinde kónilimnen shyghyp, kózimdi kóp nәrsege ashqan eki shygharmany erekshe atap ótkendi jón kórdim.

Birinshisi – Týrkiyanyn kemenger filosofy Adnan Oktardyn «Chudesa Korana» atty kitaby (Eskertu: Adnan Oktardyn eki psevdoniymi bar. Djavit Yalchin jәne Harun Yahiya. Atalmysh kitaptyn avtory psevdonimmen Harun Yahiya dep kórsetilgen). Ekinshisi – esimi elimizge tanymal belgili memleket jәne qogham qayratkeri, diplomat әri ghalym jәne audarmashy Ádil Ahmetovtyn «Qúrannyn ghajayyp qúpiyasy» atty maqalasy. Eki shygharmada da bir-birine úqsastyq elementteri bar.

Osy orayda, oqyrmangha týsinikti bolu ýshin Ádil Ahmetov aghamyzdyn «Qúrannyn ghajayyp qúpiyasy» atty maqalasynan Qúrandaghy matematikalyq jýye jóninde ýzindi keltire ketkendi jón kórdim: «1974 jyly, yaghniy Qúran dýniyege kelgennen son arada 1406 (19h74) jyl ótken kezde, músylman әleminin qasiyetti kitabynyn ishki qúrylymy matematika ghylymy túrghysynan múqiyat zerttelip, nәtiyjesinde birde-bir júmyr basty pendeni jaybaraqat qaldyra almaytyn ghajayyp syrdyn shymyldyghy ashyldy. Búl syrdyn negizgi kilti Qúrandaghy «Mudessiyr» nemese «Tyghuly qúpiya» atty aydarmen berilgen jetpis tórtinshi sýrenin otyzynshy ayatynda eskertilgen, úly júmbaqtardyn biri delingen 19 sany o bastan-aq Qúran qúramynda túrghanymen, Qúrannan bergi 14 ghasyrdan asyp jyghylatyn úzaq zamanda әlgi júmbaq syrt kózge syr bermey, ózinin mejeli mezgilin kýtip, búghyp jaqtan synayly.

Álemde tendesi joq búl qúpiyanyn syryn ashu filosofiya ghylymdarynyn doktory, amerikalyq ghalym-biohimik Rashad Halifanyn mandayyna jazylghan bolsa kerek... Lauazymdy ghalym Rashad Halifa 1969 jyly kompiyuierdin kómegimen matematikalyq әdisterdi sheber paydalana otyryp, 114 sýre men 6346 ayattan túratyn Qúran mәtininin ón boyyndaghy әrbir әrip pen әrbir sózdin mәn-maghynasyn, olardyn jalpy sanyn, bir-birimen ara-qatynasyn, t.s.s. anyqtau maqsatymen ghylymiy zertteu júmysyn bastap ketipti. Ghalymdy búl júmysqa qúlshyndyrghan jәne iytermelegen en basty sebep, birinshiden, Qúrannyn adam qolymen emes, kerisinshe, naghyz Allanyn әmirimen tuyndaghan qasiyetti kitap ekendigine ghylymiy túrghydan kóz jetkizu bolsa, ekinshiden, Qúrannan son oghan týsinikteme retinde jazylghan sansyz kóp hadisterdin arasynda qasiyetti kitaptyn qúnyn týsiretin jalghan da ziyandy dýniyelerdin bar ekenin әshkereleu bolghan. Búghan týrtki bolghan Qúrannyn ózi eken.

Mәselen, ghalym Qúrandy zerttey kele, 19 sanymen baylanysty tómendegidey qúpiyalar tizbegin ashqan:

«Bismilladan» bastalatyn birinshi sýredegi arap әripterinin jalpy sany 19-gha ten. Sosyn Qúran týsken zamanda 1,2,3,... t.s.s. sandyq tanbalar nemese sifrlar arabtarda bolmaghan. Olardyn oryna sandyq mәni bar әripter paydalanylghan. Sandyq tanbalar nemese sifrlar arabtargha tek toghyzynshy ghasyrda ghana Indiyadan auysqan.

Qúran 114 sýreden túrady. Búl san 19-gha bólinedi nemese 19 ben 6 sanynyn kóbeytindisine ten.

Qúrandaghy ayattardyn úzyn sany – 6346  nemese 19 h 334 = 6346.

6346-ny qúraytyn 6,3,4 jәne 6 sandarynyn ózara qosyndysy (6+3+4+6) da 19-gha ten.

Qúranda «Bismilla» 114 ret qaytalanady. Búl 19 ben 6 sandarynyn kóbeytindisine ten.

«Bismilla» toghyzynshy sýrede kezdespeydi, biraq onyn esesine 27-shi sýrede eki ret qaytalanady. Sóytip, 9 ben 27 sandardyn arasyndaghy sýreler tizbegi taghy da 19-gha teneledi.

Qúrandaghy jogharyda aytyp ótken matematikalyq jýye búnymen bitpeydi. Men qysqasha alty mysalgha ghana toqtaldym. Onyn bәrin aytu ýshin atalmysh maqalany tolyqtay kóshiru qajet. Qúrannyn qúdiretin búdan da terenirek bilgisi kelgen adamgha búl maqalany tauyp oqu asa qiyngha soqpas dep oylaymyn. Atalmysh maqala avtordyn «Týbi týrki órkeniyet» («Arys» baspasy, 2009 jyl) atty kitabyna engizilgen. Al endi Qúranda jogharyda aytyp ótkennen basqa da matematikalyq jýye kezdesedi. Búl mysal da «Qúrannyn ghajayyp qúpiyasy» atty maqalada kórsetilgen. Mysaly:

- «ay» (arabshasy – «shehr») degen sóz 12 ret qaytalanady.

- «kýn» («yum») degen sóz 365 ret kezdesedi.

- «kýnder» («eyam» nemese «yumeyn») 30 ret qaytalanady.

- «shaytan» («sheytan») men perishte («melek») 88 retten.

- «dýniye» («dýniya») men «ahret» («ahirah») 115 retten.

- «senim» («iman») men «kýpirshilik» («kufr») 25 retten.

- «әdilettilik» («kist») pen «әdilestizdik» («zulm») 15 retten qaytalanady.

Demek, songhy tórt joldan Qúran jaqsylyq pen jamandyqtyn qatar jýretinin, olardyn egiz ekenin, qarama-qarsylyqtyn birlestigin jәne olardyn tepe-tendik saqtaytynyn óte ayqyn bayqatady.

Osylardyn bәri kezdeysoq nemese jasandy deuge eshkimnin batyly bara qoymaydy. Oytkeni olay deuge Qúrannyn 72 sýresinin 28-shi ayatyndaghy (72:28) myna sózder jibere qoymaydy: «... Ol (Alla – avtor) kýlli dýniyenin esebin biledi».

Al endi týrkiyalyq kemenger filosof ghalym Harun Yahiyanyn «Chudesa Korana» atty kitabynan da (audarmasyz, oryssha kýyinde) kishkene ýzindi keltire ketkenimiz jón shyghar. («Povtor slov o Korane», str. 73.) Qúrannyn matematikalyq fenomeni turaly ayta kele avtordyn Qúranda tepe-tendikpen qaytalanatyn sózderdin tizbegine toqtalayyq:

«Semi nebes» – 7 raz.

«Sotvorenie nebes» - 7 raz.

«miyr» - 115 raz.

«potustoronniy miyr» - 115 raz.

«Vera» - 25 raz.

«Bezbojiye» - 25 raz.

«Zakyat» - 32 raza.

«Blagodenstviye» - 32 raza.

«Miloserdiye» - 79 raz.

«Vstuplenie na poiskiy puti istinnogo» - 79 raz.

«Sotvoril vas» - 16 raz.

«Rabstvo» - 16 raz.

«Vino» - 6 raz.

«Piyanstvo» - 6 raz.

«Bogatstvo» - 26 raz.

«Bednosti» - 13 raz.

«Kara» -117 raz.

«Proshati» - 2h117=234 raza.

«Rasteniye» - 26 raz.

«Derevo» - 26 raz. t.b.

Mine, jogharyda aytyp ótken maqala men kitapta keltirilgen mysaldar men dәlelderdi oy eleginen ótkizer bolsan, úly Abaydyn «Allanyn ózi de ras, sózi de ras» degen sózine eriksiz bas úrasyn. Egerde qasiyetti Qúrandy jәne oghan týsinik bergen atalmysh shygharmalardy Qúdaydyn baryna, Qúrannyn shyndyghyna shýbә keltirip, basqa dinnin tónireginde adasyp jýrgen key pendeler oqityn bolsa, onda olardyn raylarynan tezirek qaytyp, myna on segiz myn ghalamnyn әmirshisi jәne jaratushysy – Allany moyyndaudan basqa amaly qalmaytynyna eshbir shek keltirmeymin.

Endi, maqala sonynda qasiyetti Qúrannyn ózime erekshe oy salghan jәne basymdy iyuge mәjbýr etken sýrelerge toqtala keteyin:

«Alla taghala eki tenizdi qatar qoydy. Biri – túshy (auyz) su, biri – túzdy (ashy) su. Eki arasyna aralaspaytyn bóget jasady». «Ál-Furqan» sýresi, 53 ayat.

«Alla taghala әrkimdi istegen isterine qaray jazalaydy. Óytkeni, Alla taghala tez esep alushy». «Ibrahiym» sýresi, 51 ayat.

«Tozaqtyn jeti qaqpasy bar. Olardan әr top bólinip, tiyesili qaqpasyna jiberiledi». «Ál-Hijr» sýresi, 44 ayat.

«Alla taghala jeti qabat aspandy eki kýnde jaratty. Ár qabattyn mindetin belgiledi...». «Fussilat» sýresi, 12 ayat.

«Alla taghala eger kýnalary ýshin adam balasyn jazalaytyn bolsa, jer betinde adam qalmas edi. Biraq olardy belgili bir merzimge deyin keshiktirdi. Olardyn esep beretin mezgili jetkende, olardyn istegen isterine qaray syi ne jaza beredi. Alla taghala qúldarynyn is-әreketterin kórip, baqylap túrady.» «Fatyr» sýresi, 45 ayat.

«...Alla taghalanyn Kitabynda jazylghan ómir úzartylmaydy da, qysqartylmaydy...» «Fatyr» sýresi, 11 ayat.

«Er adam әyeline biylik etedi. Alla taghala birinnen–birindi artyq etip jaratty. Olar mal-dýniyesin de nәpaqa (mahr) etip berdi. Erler әyelder ýshin tabys tabushy, asyraushy. Saliqaly әyelder erlerine boyúsynady. Erleri joq kezde óz abyroylaryn saqtaydy»...  «Án- Nisa» sýresi, 34 ayat.

«Bastaryna kelgen bir auyrtpashylyq ózderinnin istegenderinnin saldarynan bolady jәne de Alla taghala kóbin keshiredi». «Ash-Shura» sýresi, 30 ayat.

«Aqshany ósim payyzben beretinder aqiyret kýni jyn soqqanday esengirep túrady. Búl olardyn «sauda degennin ózi ósimqorlyq qoy» degenderi ýshin. Alla taghala sauda-sattyqty adal etip, ósimge (haram dep) tyiym salghan. Kim Rabbysynyn tyiym salghany dep ósimdi toqtatsa, onyn búrynghy alghandary óziniki bolady. Onyn isteri Alla taghalanyn biyliginde, al kim ony jalghastyrsa jalyndaghan otqa týsedi, әri onda mәngi qalady». «Ál-Baqara» sýresi, 275 ayat.

IYә, qasiyetti Qúrandy jete nazar salyp, tynghylyqty zeyinmen oqyghan adamnyn kónil sarayy kóp nәrsege qanyq bolady. Qúranda jogharydaghy sýrelerde keltire ketken mysaldardan basqa jetimdi jebep jýru jәne onyn nesibesin jemeu, zeket beru, adamdargha shamasy kelgenshe jaqsylyq jasau, qinalghan adamnyn moynyndaghy qaryzdy shama kelgenshe keshire bilu, tarazydan jemeu, ghylymgha boy úsynu, otbasynyn berekesi, erli-zayyptylardyn ara-qatynasy, keshirimdi jәne sabyrly bolu siyaqty adamiy qúndylyqtar jóninde de keremet aytylghan.

Eger de jer basyp jýrgen júmyr basty pendelerdin barlyghy Allanyn qasiyetti kitaby - Qúranda aytylghan kiyeli ayattargha nazar audaratyn bolsa, biz paydakýnemdik pen paraqorlyqty, peyildegi tarlyqty, jen úshynan jalghasqan sybaylastyqty jәne aramdyq pen azghyndyqty jenip, auyzbirligi myqty el bolyp qalyptasuymyz da qiyngha soqpas edi. Myna týrimizben sol kýnge jete alamyz ba? Oylanyp kóreyikshi...

Beken Núrahmetov,

Qazaqstan Jurnalister odaghynyn S.Berdiqúlov atyndaghy syilyghynyn laureaty.

Abai.kz

0 pikir