Sәrsenbi, 30 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107833. Jazylghandar — 102805. Qaytys bolghandar — 1725
Mәyekti 1575 3 pikir 12 Tamyz, 2020 saghat 12:17

Qazaqsha jazylghan enbekke oryssha aralastyrmau kerek

Kóp jyldan beri HÝIII ghasyrdaghy Qazaq handyghynyn tarihymen aynalysamyn. Tiyisinshe, Mәskeu, Sakt-Peterburg, Omby, Orynbor, Tashkent, basqa da arhivterde júmys istep, kóne orys әlipbiyin tanyp, orys tilinin bayyrghy oramdary men iyirimderin iygerip, biraz tәjiriybe jinaqtaghan jayymyz bar. Men ol qújattardy qazaqshagha audaryp, jariyalaymyn. Ýzindilerdi de qazaqsha beremin. Al, bizdin kóptegen avtorlar orys tilindegi derek kózderin paydalanghanda, sol orys tilindegi kýyinde ýzindi retinde beredi. Nege?

Onyn mәnisi әuelden orystyn sonynan erip kele jatqanymyzda. Orys zertteushileri ejelden latyn, nemis, fransuz, aghylshyn tilinde, tipti qytay tilindegi negizgi derekterdi dúrys audarugha shamasy jetpegendikten, týpnúsqadan auytqyp ketuden saqtanyp, sol kýyinde beretin bolghan. Búl  kóbinese, tarihiy taqyrypta jazghan orys avtorlarynyn enbekterinde, nemese shet eldik tarihshylardyn HIH ghasyrdyn basynda orysshagha audarylghan enbekterde jii bayqalady. Biraq, kele-kele, 1860-70 jyldardan bastap, búl ýrdis qysqaryp, sol shet tilindegi mәtinderden alynatyn ýzindiler orysshagha audaryp berile bastady. Tek, әdebiyetterdin atauyn ghana sol týpnúsqa tilinde beredi. Búl – kәdimgi, ilgeri basushylyq, progress edi.

Al, HH ghasyrdyn otyzynshy-qyrqynshy jyldaryndaghy qazaq avtorlarynyn shygharmalarynda bastapqy kezde dәl sonday ýderis bayqaldy. Qazaq audarmasynyn teoriyasy men praktikasy, sol siyaqty ghylym tili qazaqsha  qalyptasyp bolmaghan kezdegi jaghday retinde búghan keshirimmen qaraugha bolar. Ókinishke qaray, HHI ghasyrdyn ekinshi onjyldyghynda da, yaghni osy kýnge deyin ghylymiy jazbalarda sol bir kóriksiz, ónimsiz әdet joyylghan joq. Tipti, zandy sipat alyp, sәnge aynalyp ketkendey. Enbekterdin mәtini qazaqsha (nemese, qazaqsha siyaqty), biraq ishinde derek kózderinen dәyeksóz retinde alynghan ýzindiler qúlash-qúlash orys tilinde órip jýredi. Jastar ghana emes, tis qaqqan oqymystylardyn da jasaytyny osy.

Búl – ýlken kemshilik ekenin moyyndaytyn uaqyt keldi. Mysal keltirmey-aq qoyayyn, osy sózderdi oqyp otyrghandardyn ishteri sezedi. Tórt qúbylasy týgel, tógilip túrghan bay tilimizdin namysy ýshin ghana emes, sonymen birge óz qolymnan kelgendikten, ózim enbekterimde ondaygha jol bermegendikten kóterip otyrmyn.

Úsynys qanday? Júmysty qazaqsha jaza almasanyz, oryssha jazynyz. Sitata, ýzindilerdi oryssha berseniz, sizge eshkim úryspaydy. Al, júmystyn mәtini qazaqsha bolyp, oryssha týpnúsqadan almaq bolghan dәyeksózdi  qazaqshagha audara almasanyz, (onday da qiyndyq kezdesedi) úyalmanyz,  qazaqshagha jetik, sizden góri audarmagha sheber mamannyn kómegin alynyz. Tipti, men sizderge aytayyn, qazaqshasy bar derekkózderin paydalanbay,  ýzindi almay, orysshasyn sol kýyinde kóshirip alatyn әriptesterime syn aytatyn kez keldi. Múndaydy, avtordyn tek qana bilimnin tayazdyghy, tilge shorqaqtyghy ghana emes, ghylymiy әdepsizdik der edim. 

Osy mәsele jóninde, reti kelgende, gruzin jәne latysh ghalymdarymen tildesip, pikir jarystyrghanym bar. Sonda olardyn aytqany: «Mýmkin, sizdin qazaq tilinizdin qauqary kem, oryssha aytylghan oydy tolyq maghnasynda, beyneli, kәsibiy týrde bere almaytyn, damymaghan til shyghar», dedi. Menin osy sózderimdi tyndap otyrghan keybir otandastarym da solay deui mýmkin. Joq! Olay emes. Qazaq tili kemeline kelip, ghylym tiline aynalyp bolghan.  Qazaqshagha audarylmaytyn orys sózi, sóz tirkesi, sóylemi joq. Idioma týrindegi frazeologiyanyn jóni basqa. Olardy audarudyn da әdis-amaldary bar.

Sondyqtan, qazaqsha jazyp otyryp, oryssha aralastyrmay-aq qoyayyq. Ol bizdin bilgishtigimizdi kórsetpeydi. Avtordyn oylau, tanu, sóz qúrau, oy jetkizu túrghysynda әljuazdyghyn, beri qoyghanda erinshektigin kórsetedi. Ziyaly qauym ókilderi «qazaqtyn tiline janymyz ashidy» degende qamshy saldyrmay, jarysa jónelemiz. Sol janashyrlyqtyn bir týri osy men aytqan mәseleden kórinse kerek. Jaraydy, audaru qiyn shyghar, qinalynyz, izdeniniz, súranyz... sonda qazaq tilinin qúdireti qanday ekenine kóz jetkizemiz.

Endi, jalpy alghanda, elimiz boyynsha «Mәdeniy múra» baghdarlamasymen birneshe jyldan beri jinalghan materialdar, derek kózderi  sol kýyi orys tilinde, aghylshyn, parsy, qytay tilinde jatqanyn da aytayyn. Jinaq bolyp basylyp, halyq iygiligine orys tilinde ghana úsynylghanyn bayqaymyz. Ózgeni bylay qoyghanda «HÝI-HIH ghasyrlardaghy qazaq-orys qatynastary» degen atpen alpys jyl búryn shyqqan jinaqtar әli tolyq qazaqshalanghan joq.  «Qazaq tarihy orys derekkózderinde», «Qazaq tarihy arab-parsy derekkózderinde», «Qazaqstan tarihyna materialdar» degen siyaqty jinaqtar qazaqshagha audarylmaghan. Al endi sol enbektin oryssha mәtininin ózin kim, qalay paydalanyp jýr, dep oylanyp kórdik pe? Tilshi ghalymdar tiyip-qashyp, kóne orys tilinin keybir erekshelikterin bayqau ýshin ghana zertteydi.  Qalghan qúlash-qúlash, tútas bir betke simaytyn, oryssha orasholaq qúrylghan sóylemderdi orys leksikasyna arnayy jattyqqan adam bolmasa, tolyq týsinbeydi de. Sebebi olardy jazghan hatshylardyn da bilimi asyp-tógilip jatpaghan. Qazirgiler búl sóylemder men sóz tirkesterin dolbarlap, jobalap qana týsinedi. Sonyn saldarynan, oryssha týpnúsqasynan audarylyp, paydalanylghan siltemelerdin shiykiligi bayqalady. Múnday mysaldar, әsirese jas avtorlardyn enbekterinde jii úshyrysady.

Osy mәseleni kóterip, úsynys aytyp otyrghan ózimiz, kóne orys tilinen qazaqshagha audaryp mashyqtanghan, biraz tәjiriybemiz bar mamanbyz desem, maqtanghandy demenizder. Mysal kerek bolsa, bizdin «Abylay han. Ómiri men qyzmetine qatysty qújattar men materialdar. 2005» degen 500 bettik jinaqty, «Qazaqtyn hany – Abylay» degen atpen 2011 jyly «Mәdeniy múra» baghdarlamasy boyynsha memlekettik tapsyryspen «El-shejire» baspasynan shyqqan 1300 bet eki tomdyq ghylymiy basylymdardy bayqap kórinizder. Búl enbekter HÝIII ghasyrdaghy qazaq tarihyna, onyn ishinde Abylay han taqyrybyna baylanysty zertteuler ýshin derek kózderi retinde birqatar avtorlargha kómek bolghanyn kórip otyrmyz.

Qoryta kelgende, tarihshy avtorlardyn júmysyn jenildetu ýshin ghana emes, (әriyne ol da kerek) týpnúsqasy oryssha derek kózderin ghylymiy jinaq týrinde kәsibiy dengeyde audaryp, basugha memlekettik dәrejede kónil bóleyik. Qazaqsha jazyp otyryp, oryssha ýzindige jýginudi toqtatugha bastaytyn bir amal osy. Al, orys tilindegi týpnúsqa mәtindi ózi iygere almay, onysyn jasyru ýshin sol kýyinde ýzindi etip kóshirip silteme jasau - qazaq tilinin qasiyeti men qúdyretin syilamau bolady.  

Zarqyn Tayshybay,

M. Qozybaev atyndaghy SQMU professory,
filologiya ghyl. kandidaty, PhD

Abai.kz

3 pikir