2010 jyl Qazaqstan ýshin asa jaupkershilikti jyl bolmaq. Keler jyly EQYÚ-gha tóraghalyq etetin bizding elimizge býginde býkil әlem nazar audaryp otyr. Batys elderi men Amerika tóraghalyqty qolday otyryp, eldegi demokratiyalyq ýrdisterdi reformalaudy talap etude. Búl oryndy kóterilgen mәsele. Qazaqstannyng Orta Aziyada airyqsha róli bolghandyqtan әlemning irgeli úiymdary ýnemi әriptestikke mýddelilik tanytady. Sol orayda jaqynda Astanada NATO-nyng Euroatlantikalyq әriptestik kenesining eki kýndik forumy ótkeni belgili. Osy jiyngha bizding memleketimizding tәuelsizdigin әli de moyyndamaytyn, moyyndau bylay túrsyn auzyna kelgenin aityp ashyq keleke etetin sayqymazaq sayasatkerler de qatysty. Solardyng biri әri biregeyi - Dmitriy Rogozin degen kókezu qyrt «Qazaqstan Reseyding toqaly, al NATO kónildesi bolugha әreket etip jatyr» dep mәlimdedi. Sóitip bir adam emes, býkil memleketimizge tilin tiygizdi.
Dmitriy Rogozin degen kim edi? Ol kýndiz-týni soghysty oilaytyn, qan ansap shólirkep jýretin orystyng soghysqúmar әskeriylerining ortasynda ósken bolatyn. Ákesi әskery ghalym. D. Rogozin orystyng shovinistik sayasatyn ashyq jýrgizushi, imperalistik kózqarasty quattap qoldaushy. Ol kezinde Kenester odaghynyng qúlauyn zansyzdyq dep tanyp, Reseyden bólingen memleketter dorbasyn arqalap qana ketkeni jón, al jerding bәri bizdiki dep keudesin qaghyp kókigen. Resey, Ukraina, Belorussiya men Qazaqstannyng biriguin ansaydy. Tórt memleketting Kedendik odaqqa biriguin bolashaq tútas bir memleketting irgetasy qalanuy nemese búrynghy Resey imperiyasynyng qayta janghyruy dep qabyldaydy. Orystan ózgeler turaly eshqashan jyly pikir bildirgen emes. Biraq dәl osy «qynyrezu qyrsyqtyghy» V. Putinge taptyrmaytyn qúral boldy. Orta Aziyadaghy yqpalynan birjolata aiyrylyp qalmas ýshin әri NATO-ny ýnemi ayaqtan shalyp otyru maqsatynda ol D. Rogozindi Reseyding NATO-daghy túraqty elshisi etip jibergen. Putin adam tany biledi eken...
Rogozin qyzmetke kirise salyp NATO-ny bolashaghy joq úiym dep mәlimdedi. Orta Aziya memleketteri batysqa kóz tikkenshe Reseyding eteginen ústasyn degen synaydaghy әngimelerin әrkez aityp jýr. Biraq búl jolghysy tym shekten shyqqandyq. Qazaqstan óz derbestigin alghan, tәuelsiz memleket. Ozbyr otarshyl sayasatttyng kesirinen ghasyrlar boyy taghdyrdan teperish kórip kelse de el bolyp qalghan halyq. Eshkimge tiyispegen el. Orysty qúdayy kórshim dep, qanghyp kelgen qarashapandargha bir ýzim nanyn bólip bergen el. Keregemiz kenip, terezemiz tenelgende orystardyng «astyna» týsetidey ne bolypty? Osy sózdi aitqan Rogozindi de, jangha batatyn auyr sózdi jaybaraqat tyndap, tyndap qana qoymay «auyzy sasyq aitushygha» tórden oryn berip, alqaly jiyngha shaqyrghan biylikti de halyqtyng qarghysy atpay ma? Búl ne qylghan sayqymazaq, búl ne degen bassyzdyq! Búl sózdi orystyng qatardaghy sheneunigi, bolmasa Jirinovskiy siyaqty delqúly sayasatkersymaqtary emes, әlemdik syaasatqa yqpal etetin irgeli úiymdaghy túraqty ókili aityp otyr. Oghan ait degen, aitugha rúqsat bergen Resey biyligi ekeni aidan anyq. Olar qazaqta namys joq dep oilaydy. Ne aitsaq ta, qalay tildesek te kóne beredi dep sanaydy. Múnday bassyzdyqqa qashanghy kóne beremiz?!
Bizding biylik Resey memleketine arnayy narazylyq notasyn joldap, shaypau tildi Dmitriy Rogozinning keshirim súrauyn talap etsin! Ol býkil halyqtan, Qazaq memleketinen keshirim súrauy kerek. Eger úyaty, ar-namysy bar bolsa qazaqtyng jerinde túryp jatqan, suyn iship, nanyn jep jýrgen orys úiymdary oghan toqtau aitsyn! Eger keshirim súralmaytyn bolsa, qazaqtyng ziyaly qauymy Qazaqstandaghy Resey elshiligining aldynda sheru ótkizip, Rogozinning suretin órteui kerek. Qúdayy kórshimizding әli de oilanuyna, tentegin tiyp aluyna mýmkinshilik bereyik. Rogozinning mәlimdemesi eki elding arasyndaghy dostyq qarym-qatynasqa syzat týsiretin, halyqtardy jaulastyratyn mәlimdeme ekenin eki elding de biyligi ashyq moyyndaulary tiyis!!!

Bek Datúly, “Abay-inform”