Qús qanatynyng sәulesi
Sary adyrlardyng salqar kóshin, jusandy belding júparyn jan dýniyenmen sezinip, kóne mazarlar men iyesiz eskertkishterge kóz salghanda kókeyine eski saryn keletini bar. Búl eski saryn – esti әuen. Qos ishekti dombyranyng kiyesine elite otyryp, qapylysy kóp qaladan, qytymyr tirlikten bir mezet alystap, qazaqy әlemning esigine iymene attaytynyng da ras. Sonda búl әlem nesimen erekshe dersiz. Áriyne, búl qúndylyqty sezinu ýshin osy dala mәdeniyetining ystyq-suyghyn qatar keship, tabighat tilin týsinu kerek bolar. Ásili, adam balasy mynau jaryq dýniyege kelgende alghashqy bolyp kóretini de, sezinetini de, didaryn núrly qylatyny da – tughan jerding qasiyeti.
Osynday jan tebirenterlik saghynyshpen tughan jerge oralghanda aldynnan aq jýrekti tuysyn, tósinde tórt týlik jayylghan túran dalan, qatpar-qatpar taular, aqquly aidyn, qonyr tirlikpen kýn keshken auylyng menmúndalaydy. Ásirese, aqqu qústyng kórkem beynesi, qanat qaghysy, súnqyldaghan dauysy, biyi, barlyghy da – tilmen týsindiruge kelmeytindey erekshe súlu qúbylys. Sol shalghynda jatyp, eske týsetini – balalyq shaqtan әr sózi kókirekke óshpestey bolyp qashalyp qalghan múzbalaq aqyn Múqannyng (M.Maqataev) «Aqqudyng qanatyna jazylghan jyr» kitabyndaghy lirikalyq tolghanystar, tosyn teneuler men shynayy bolmys. M.Maqataevtyng shygharmashylyq shabyty, sóz iyisi, oy astary keyin qazaqtyng kórnekti aqyny Nesipbek Aytúlynyng ólenine daryghanday. Qos aqyn da mahabbat pen inkәrliktin, súlulyq pen saltanattyng simvolyna ainalghan aqqu qúsyn meyilinshe joghary dengeyde jyrgha qosty.
Aqqu-qaz әueleydi qalyqtaghan,
Qayteyin qanatym joq qalyp baram.
Jýregim qús bop úshyp ketti-au birge,
Jylatyp jalghyz qalay alyp qalam?
Osy óleng joldary әuen men poeziyanyng bir qaynardan nәr alghanyn, әuel basta bir tylsymnan payda bolghanyn aighaqtap túrghanday. Oiyna eriksizden «Aqyn men aqqudyng jany – egiz, ony eki bólek qarastyrugha kelmeydi» degen payym oralyp, qanatsyz pendening kýiinishin, tereng tebirenisine kez bolamyz. Pendeden jasyryp jýrgen jan dertindi de, qara basyndy mezi qylghan júmbaghyndy da, janaryndy jәudiretip, «dýnie jalghannyn» dýdәmal kýiin de osy әuezben shygharghyng keledi bir sәtterde. Bar dauysyndy әigilep, shyng basynda túryp, shyrghalang ghúmyrdyng shyndyghyn izdeging keledi. Sondaghy tabighattyng saghan bergen jauaby – janghyryq. Múnlyq Abaydyng әlgi: «Jartasqa bardym, / Kýndey aighay saldym, / Onan da shyqty janghyryq», – deytin jyr joldaryna úqsaydy. Nemese orystyng belgili aqyny V.Vysoskiydin: «...I, ulybayasi, mne lomaly kryliya, / Moy hrip poroy pohojim byl na voy, / Y ya nemel ot boly y bessiliya / Y lishi sheptal: «Spasibo, chto jivoy», – degen poetikalyq tereng iyirimderine jaqyn.
Biz sóz qozghap otyrghan «Darigha-dәuren» әnining ózindik shyghu tarihy bar. Ýsh óner iyesining jemisti enbegi iysi qazaq dalasyna klassikalyq әn ýlgisin kórsetti. N.Aytúly sózin, T.Shapay әnin jazyp, qazirgi tanda múny alashtyng talantty әnshisi R.Stamghaziyev naqyshyna keltire oryndap jýr. Ánshi «Qazaq әdebiyeti» gazetining tilshisine bergen bir súhbatynda «Darigha-dәuren», «Arman», «Sәule-ghúmyr» әnderine toqtala kelip: «Túrsynjan aghanyng triptih dýniyesi ghoy. Ol kisi bylay deydi: «Adam ómirge kelgende armangha boy aldyrady, sodan keyin dәurenin sýredi, ómirden ótkende sonynda sәulesi ghana qalady». ...Osy әnder aitylghan jerde mening esimim atalady. Nesaghannyn, Túrsynjan aghanyng esimi atalady. Bәri de – enbekting nәtiyjesi. Talay avtorlardy kórdim, «әnimdi, әiteuir, shygharsang boldy» degen. Búl kisilerde onday atymen joq. Kýnimen, týnimen, tang atqansha bir sózge talasyp otyrghan kezderi bolghan. Bir sózding ózin aqyngha alty-jeti ret jazdyrghan. Ýsh adamnyng ortasynda qaynaghan әn óte bir qaynauy bitik, kóbigi alynghan, jeterine jetken әn boldy. Jetetin jerine jetkizip baryp shygharghan dýniyeni osy kisilerden kórdim. Sóz qadirin osy kisilerden ýirendim», – deydi. Shynynda da, óner әlemining ózindik tamúqtay azaby men beyishtey rahaty bar. Shabyt, qiyal, sezim, uaqyt, jan tebirenisi – osynyng barlyghy jymdasa kelip, tolysqan, tolyqqandy bir tuyndy jaryqqa shyghady. Janardy jaryq qylyp, jalghandy sýidirtip túratyn da – atalghan estetikalyq kýi. Múnday klassikalyq shygharma úly uaqyttyng iyleuinen ótip, jyldan-jylgha júmbaqtalyp, ómirsheng tuyndygha ainalady. Dýniyege alghausyz, anghal armanmen talpynyp kelip, ghúmyrdyng aq-qarasyn kórip, birde sharyqtap, birde qúldyrap, aqyry sol enbeging saghynyshqa toly sýrleu bolyp qalatynyn da angharmay jatamyz.
Jaz kóship omyrauyn alqyndaghan,
Aydyn kól múnayady salqyndaghan.
Basynan Tólegendey ghashyqtardyn,
Aynalyp alty qazday qanqyldaghan.
Beymaral jaz mezgilinen qoy kýreng kýz әlemine jaqyndaghan shaqta tabighat shirkinning ózi saghynysh pen ansargha bas úrghanday bolyp seziledi. Qanqyldap úshqan qazben birge dýnie didarynyng móldir tamshysy birge ýzilip ketkendey, janynnyng japyraghy júlynyp, keudeng quystanghanday әser alatynyng da bar. Avtor qazaq әdebiyetining iri obrazyna ainalghan «Tólegen» fenomenin tegin qosyp otyrghan joq. Jalghannyng kýlli saghynyshyn, múnyn, ýkilegen ýmitin Tólegenning «janaryna», kókiregine syidyryp otyrghanday. Osy orayda, eske oralatyn bir jayt bar. Ol – tarlan tarihtyng aqtandaq betterinen syr shertip, qazaqty úiystyrugha, bir bolugha, bólinbeuge shaqyratyn, sóite túra asa joghary mәdeniyetting nyshanyn bayqatyp, últtyq tanymdy aishyqtaghan «Qyz Jibek» kórkem filimi. Sol kino aidyn kóldin, aqqudyng beynesi, «Aq jayyq» әnining oryndaluymen bastalushy edi ghoy. Osy әndi oryndaghan Jaqsylyq Zәkirov óz esteliginde atalghan tuyndy turaly bylaysha oy tarqatady: «Q.Myrzaliyevke tapsyrys berilip, ol týnimen otyryp, tanghy saghat jetide «Aq Jayyq» degen mәtindi alyp keldi. Býginde osy poetikalyq mәtinmen elge tarap ketti. Men sol jana sózimen aityp, jattygha bastadym. Bir aidan keyin N.Tilendiyev әndi qaytalay tyndap: «Joq, búl sóz kinogha kelispey túr», – dep, aqyngha taghy da tapsyrys berdi. Q.Myrzaliyev endi «Zar zaman» degen núsqasyn úsyndy:
Zar zaman, qúzghyn zaman, sýlik zaman,
Tudy ghoy el basyna býlik zaman.
Qasiret keudemizdi basyp túryp,
Jiberdi-au tizemizdi býgip jaman.
Aqquly meken,
Gәkkuli meken,
Baq-dәulet qayta ainalyp keler me eken...».
Batys aimaghynyng ýlgilerine tәn búl әn bastala salysymen-aq kóne dәuirlerge sapar shektirip, әuenning damu jelisi, yrghaghy sol ónirding stiylin, halyq әnine jaqyn ereksheligin aighaqtaydy. Jayyqqa qonyp, Jayyqtan úshqan sýmbil qanatty qústardyng súlulyghyna tamsanyp qana qoymay, últymyzdyng arghy-bergi tarihyn, ótken jolyn baghdarlaugha bolady. Sarynnyng ózi sol qúndylyqqa jetelep túr. Qansha tyndasaq ta, qúlaghymyzdan ýni ketpey, aragha jyldar salyp janghyra beretini de sondyqtan. «Darigha-dәuren» әni de sonday keyipte.
Jalpy, N.Aytúly shygharmashylyghynda qúsqa qatysty kóptegen ólender kezdesedi. Ár ólende әrtýrli qústar erekshe sipat alyp, birde qyran, birde qarlyghash, birde aqqudyng beynesi auyq-auyq úshyrasatynyn angharamyz. Mәselen: «Tughan jer, senen keterde, / Jabyghyp, qatty jýdedim. / Úshyrsam saghan jeter me, / Kógershin – mening jýregim», – nemese «Jýregim mening búlqyndy / Qyrannyng kórip qanatyn. / Sapyryp suday búltyndy, / Sharyqtap, shayqap alatyn», – degen óleng joldarynda aqynnyng poetikalyq quaty, estetikalyq tolghanysy mazdap túrghanyn sezinu qiyn emes.
Sózimizding әlqisasynda tughan jer turaly oy qozghadyq. Búl payymnyng negizgi bastauy da, qaynarkózi de – últ bolashaghymen mәngi sabaqtas. Keyde túmaday túnyq peyil tek auylda, tughan jerde, iyen dalada qalyp qoyghanday әserde bolatynymyz shyndyq. Nәtiyjesinde, sóz mәdeniyetin, sóz astary men bayybyn tereng týsinu – ishki bolmysymyzgha әser etetinin bilemiz. Sol dalanyng say-salasyn qyzghyshtay qorghap, ólenge arqau etken jyraular men abyzdar – óz zamanynyng ainasy ghana bolyp qoymay, sol dәuirdi, qoghamdy týzetushi kýshting missiyasyn atqardy. Elding joghyn joqtap, múng men zaryn biylikke jetkizip otyrghany da әmbege ayan. Al poeziyasyna zer salsanyz, joghary pafostyng jarqyn ýlgisin kóresiz. N.Aytúly da sol ruhtyng otyn óshirmey, keshe men býginning arasyn jalghap otyr. Myna bir jyrynda jyraulyq saryndy birden bayqaymyz.
Saryala qazym sanqyldap,
Sayranda sazda salqyndap,
Quanyshymnyng kól-kósir,
Qazany qaynar sarqyldap.
Tosynnan tóksem kólge syr,
Tamsanar taular saz tyndap...
Áriyne, asau kónilding búlqynysy aspandap, jan dýniyeni jaryp shyqqan shattyqtyng «saryala qazday» sanqyldap úshqany, búldyr kýnning perdesin týrip, kóktememen birge jyly sezimdi keshkeni – keudesinde jany bar adamdy tebirentpey qoymaydy. Degenmen, avtor osy bir «qasyqtap» jighan quanyshty qapiyada tógip alghysy kelmey, jannyng tynyshtyghyn búzyp almay, eng qymbatty dýniyesi – aryn taza ústaghysy keledi. Sóitip: «Abaysyzda úiqynnan shoshyttym ba, / Ketting úshyp qay jaqqa, qarlyghashym?», – dep mazasyzdanady, alandaydy. Osy kýiding ózi – aqyn әlemining esigin ashyp, sәby kónilin bir mezet bayqatqanday.
Kórkem әdebiyette adamnyng janyn qúsqa teneu – jii oryn alatyn qúbylys. Tipti, key uaqytta qús ataulysy aqynnyng muzasyna, múnyn shaghar syrlasyna da ainaluy mýmkin. Qiyan-keski zamannyng qiyndyghyn kórgen ór aqyn M.Ótemisúly qyzghysh qúsqa ishki dertin, qayghysyn aityp, Isataydan aiyrylghanyn aitqan ólendi kózi qaraqty oqyrman jaqsy biledi. Shynynda da, aqyn filosofiyasynda qústardyng orny, olardyng perishtelik obrazy eshqashan joghalmaydy dep nyq sezimmen aitugha bolady. Kerisinshe, kóbirek izdengen sayyn búl nysana jana keyipte jyrlanary sózsiz. Osy orayda, taghy da N.Aytúlyna kezek bereyik.
Tirlikting túralasa ker sholaghy,
Kónilge qay-qaydaghy sher tolady.
Armandy adam quyp jetken emes,
Qyranday qos qanatyng bolsa daghy.
Qústyng bolmysy men tabighaty – kókiregindi kir-kesapattan tazartyp, qaraghan sayyn meyiring qanyp, ýzilip týsken bir tal qauyrsynyna deyin janyng auyryp, kýz lebimen kýrsindiredi. Ótken men býgindi oigha alyp, janyng tynyshtyq tappaydy. Qústardyng jyly jaqqa qanat qaghatyny sekildi aqynnyng da jany jyly sózdi, ystyq meyirim men mahabbatty, súlulyqty sýiedi. Sol bir qústyng qauyrsynynday aq qaghazgha barlyq syryn ashyp, býkpesiz, boyamasyz oiyn jetkizgisi keledi. Búl da – N.Aytúly jyrlaghanday, «Aqqudyng kóz jasynday kólge tamghan» erekeshe kýiding әseri.
Birjan Ahmer
Abai.kz