Sәrsenbi, 28 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110832. Jazylghandar — 105883. Qaytys bolghandar — 1825
Álipby 1208 5 pikir 16 Qyrkýiek, 2020 saghat 11:47

Jana әlipbiyimiz IT-ge ynghayly boluy kerek!

Biz qalayyq, qalamayyq IT óz әmirin jýrgizip túrghan zamanda jazu auystyrudyng kózge kórinbeytin múztaulary bar. Qazir latyngha kóshude COVID-19-gha baylanysty tek «tól dybystardyng tanbalanuy» mәselesi ghana toqyrap qaldy. «Til reformasy» jalpybúqaralyq sipatta tómennen jýrgiziluge tiyis. Oghan eshbir memlekettik pәrmen men búiryq qaulynyng esh keregi joq. 

Eng birinshi dýnie mekemeler men úiymdardyng әm kәsiporyndardyng atau taqtalaryn qazaq tilinde kiril jәne latyn әlipbiyimen jazudy jolgha qoiy. Ol ýshin belgili bir aimaqta túratyn bastamashyl top, qazirgi qoldanystaghy latyn jәne kiril jazuymen bәrin óz ornyna qoya alady. 

Ekinshi bir nazardan tys qalyp kele jatqan nәrse jazuy myghym elder de, tili túralay qúldyraghan elder de, әsirese, Ukraina óz tilin IT-ge ynghaylap jatyr. Biz әli shóre-shóremiz. IT tehnologiyanyng basty shartty últ tili men aghylshyn tilining mәshinalyq tәrjamalyq sózdigining dýniyege kelui. Ol ýshin orys, latyn-grek jәne euro tilderinen bizge engen rusizmderdi stilidik jәne leksika-grammatikalyq jaqtan qazaqilandyru kerek. Aghylshyn tildik qoldanystaryna qazaqsha adamdy shatystyrmaytyn sinonimsiz naqty sóz oramdaryn oraylastyra ekshey biluimiz qajet. Eger sauatty jәne rusizmnen arylghan qazaq-aghylshyn mashinalyq tәrjimasyn jasay alsaq, әlemning aldynghy qatarly últtarynyng tilindegi ghylymiy-tanymdyq әm tehnikalyq-aqparattyq dýniyelerdi shet tilin ýirenbey-aq, óz ana tilimizde oqy alamyz. Aghylshyn tilinde shyqqan kino-tele jәne beyne ónimderdi subtitrimen qazaqsha kóre beretin bolamyz. Qazirgi kýni últtyq (qara orystyq) kinoprokattaghy «Qazaqsha dublyajy joq» deytin qyryq syltau aitushylardyng auzyna qúm qúyamyz. Eskeretin dýnie tek kórkem әdebiyet qana mәshinalyq tәrjimagha kónbeydi. 

Búdan basqa avtorlyq tuyndalardyng belgili bir erejeni saqtap, orfografiya boyynsha jazylghan mәtinderin orfoepiyalyq aityluy boyynsha audionúsqa jasaytyn IT baghdarlamalarda qos dauyspen (erkek-әiel) qazaqsha әuezemen oqyluy tars esten shyqty. Jaraydy 8 әripti (ÁINGhÝÚQÓ) týrlinshe belgileuding dauy bitkenge deyin, sol daugha deyin aityluy men jazyluy eki bólek barsha sózimizge transkripsiyalyq belgileu men qos dauysty oqylymdar jasaugha nege әreket etpeymiz!?

Búlay etetin bolsaq, qos dauysty oqylym ayasynda búryn  yo, h, y, s, sh, h, , f, v, e, ya, ch, i jәne yu-men belgilenip kelgen sózderdi bir izge týsiremiz. Rusizmder men rusizm negizinde engen ózge tildik sózderding janasha aityluy men jazyluyn qalyptastyrgha nege qúlqymyz joq. Álde bizding ziyaly qauym qarjy bólinse ghana sausaghyn qimyldatyp, qalghan kezde týieqústay basyn qúmgha tyghyp ala ma?! Rusizmder men rusizm negizinde engen ózge tildik sózderding janasha aityluy men jazyluyn qalyptastyru dәl qazir qanday әlipby qoldanyp otyrghanymyzgha baylauly emes qoy?! Tek  yo, h, y, s, sh, h, , f, v, e, ya, ch, i jәne yu-men tanbalanuynan arylyp, qazaqtandyrsaq boldy emes pe!? 

Bir sózben aitqanda «Til reformasy» óz dýmpuin qazaq tildi qauymnan kýtip jatyr. 

Tipti avtomashinamyzdaghy qala men oblys jol serik baghdar qartasy da oryssha sonda qazaq óz ana tilinde qay jerden búrylyp, qay jerge baratynyn aitugha, bilgizuge arnalghan baghdarlamany qoldanugha tyiym salynghan últ pa?

Orystar ózderining Govorun – Govorilka – Spiyker –   Balabolka (Balabolka) t.b. baghdarlamalary boyynsha óz tilderindegi tól jәne audarma әdebiyetterdi janr-janr boyynsha audionúsqasyn әp-sәtte әzir etip, kóbedey-kóp onlayn kitaphanalaryna engizip qoydy. Biz búl baghytta da tym-tyryspyz.

Mәtindi jazyluy boyynsha emes, aityluy boyynsha oqityn tegin Cool Reader, ICE Book Reader Professional, Aboo, IVONA Reader,  TTSReader,  NaturalReader, SpeakIt!,  TextAloud,  Advanced Text to Speech,  2nd Speech Center,  Speaking Notepad,  5.2Speaking Notepad t.b. jәne aqyly ListenBook, ToM Reader t.b. baghdarlamalarda qazaqtyng orfografiyalyq emle boyynsha jazylghan sózderi aityluy boyynsha orfoepiyalyq jaqtan dybystalatyn audiokitaptar shygharyluy kerek. Biz soghan dayynbyz ba!? Mamanymyz bar ma?! Maman bolsa, olargha qaydan qarjy bólinedi!? 

Qazaq tól jazuyna eng әueli kirildik «Til Reformasy» jasalmay, 2025-te latyn jazuyna kóshemiz deu qúr dalbasa tirlik bolady da shyghady. Qúr dalbasa deytin sebebimiz: sany az 1930 jylghylardy sóz etpegende, 1940-1970 jyly tughan qazaq tildi qandastarymyz jana jazugha kóndige almaydy, biraq olardyng bәri de kenes mektebinde jәne JOO oqytylghan nemis, fransuz jәne aghylshyn jazuymen jete tanys. Olar kóndigui ýshin (yo, h, y, s, sh, h, , f, v, e, ya, ch, i jәne yu syndy) kirme әripterden arylghan kirilmen tanbalanghan tól jazuymyzdy ómirge әkeluimiz kerek.

Osy jolda aralas kilәbә (klavatura) qoldanysqa ense biraz dýnie onalady. 

Latynsha terip kirilmen jazu shyghatyn baghdarlama jasalugha tiyis. Álemdik tәjiriybede hanzu últy (qytaylar) óz pishpek jazularyn latynsha terip, óz tilderinde oqyp ta, jazyp ta jýr. Búl tym ersi qadam emes.

1 surette QWERTY ózgerissiz qoldanylatyn aghylshyn kilәbasy 

Á – «A`»; Gh – «Gh`»; Q– «K`»; Ý– «Ú`»; N– «N`» jәne Ó – «O`» bolyp qoldanylady.

2 surette QWERTY aralas qoldanatyn kilәba. Onda búrynghy 42 әriptik dәuirdegi qazaqy ózgeris (ÁINGhÝÚQÓ jәne H) búrynghy ornalasqan jerlerinde qalady da, orystyq (yohjebi ornalysymy jәne «.» men «,») tanbalanymdary jәne qazaqtyq (1, 6-7) ornalasuy aghylshyndanady. 

Osy orayda qazaq kiril jazuy QWERTY ýstindegi 2 sifry (@)– «Á»; 3 sifry (#) – «I»; 4 sifry ($)– «N»; 8 sifry (*) – «Ý»; 9 sifry (“(”) – «Ú», 0 sifry (“)”) – «Q»  sonday-aq, «-  men _» belgisi «Ó» jәne «=  men +» belgisi H bolyp tanbalandy da, qalghan әripter men tanbalar aghylshyndyq QWERTY negizinde basylyp, kirilshe jazyluyn shygharady. 

4 surette QWERTY ózgerissiz qoldanatyn tól latyn jazuy jәne Til Reformasy ayasynda ómirge keletin «Jana kiril  әlipbiyi» ózgerissiz aghylshyn QWERTY (`)    dәiekshesi arqyly Aa, A`a` (Áә),   Bb, Gg, G`g`( Ghgh), Dd, Ee, Jj, Zz, Ii, Kk, K`k` (Qq), Ll, Mm, Nn , N`n`(Nn), Oo, O`o` (Óó), Pp, Rr, Ss,Tt,Uu, Úú, Ú`ú` (Ýý), Shsh, Yy týrinde jәne arnayy erejemen V-dan bastalatyn Bb bolyp oqylatyn ( latyn jazuynda V-dan bastalatyn Bb bolyp oqylatyn);  F-dan bastalatyn (F) Pp bolyp oqylatyn jәne  H-dan  bastalatyn Qq bolyp oqylatyn  sózderdi sóz sony men ortasyndaghy qoldanystaryn bir jónge keltiru qiyndyq tudyrmaydy.

Biz perne taqtada últtyq derbestik almay, «anaghan kóshemiz, mynaghan kóshemiz» deu bos sóz. Ózbekter perne taqtasy qaqqa jarylghandyqtan әli kýnge ana tilin keremet qúrmettese de, birynghay tól latynyna kóshe almay jýr. 

Eger Aqang salghan dәiekshelik dәstýrin jalghastyryp, aghylshyn QWERTY-indegi  (`)    dәiekshesin keregimizge jaratayyq. Orystyng 33 әripti negizinde әlipby qabyldaghan slavyan, fiyn-ugor jәne TMD týrkileri  tól dybystary ýshin qosymsha 50 tanbany oilap tapqanyn esten shygharayyq.  Jәne biz latynda qosarlyqtan qashyp jýrgende qarashay, balqar jәne qúmyqtar q әrpin k jәne ki dep, saqalar ng әrpin n týrinde búrynnan belgilep keledi. Dәiekshesiz qazirgi kirildegi ә,n,gh,ý jәne ó-ni latyngha kóshken kezde tanbalauda olardyng jinishke-juan synarlary a,n,g,ú jәne o-gha eger eshkim (`)    dәiekshesin kereksiz dep tapsa, onda ghylymy orta ortaq úigharymgha keluge tiyis g, x jәne h  ýsteu arqyly da QWERTY-lik túraqtylyqty saqtay alamyz. Sedili, umlaut t.b. asty-týsti belgileri әripti qolmen tergen kezde erek dizayngha iyetin. Endi zamana ynghayymen kamp baghdarlamalary әriptik ornalasym men qoldanylymda belgili bir kólemdik yqshamdyqty qatang talap etken shaqta, standartqa say kelmey qighylyqty salady. Osy jaghy aiyryqsha eskeretin dýniye.  

Sóz sonynda aitarymyz, býkil últymyz ynta tanytyp, «Til reformasyn» sauapty da, sauattty jýrgizudi bir ghana filologtardyng erkine berip qoymay, qoghamdyq jәne sayasy pikirlerdi eskerilip, bayypty da, parasattylyqpen jýrgizilgen «Til Reformasy» arqyly eki jazugha ortaq bir pernetaqta jýiesi qalyptaspay esh algha basu joq.  Qos jazu 1970 jylghylar qashan ómirden ozghansha әli shiyrek ghasyr jarysa qoldanylady. Sondyqtan búra tartpay «bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharatyn» jol tabugha tiyispiz.

Til Reformasy IT habary bar, talapty studentterdi, magistratura, doktorantura bitirgen tilshilerdi әm gumanitarlyq qabileti bar jaratylystau jәne tehnikalyq ghylymdardyng mamandaryn mashinalyq tәrjima boyynsha shetelge jiberudi Ýkimet qolgha alady dep senemiz. Jәne Qazaqstan Jazushylar Odaghy janynan әm tehnikalyq uniyversiytetter ishinen kәsiby audarmashalar birlestikteri men audarmashy redaktorlar újymdary ashylugha tiyis. Endigi jerde memleket tildi damytugha arnalghan qarjy ózge últtyng qazaq tilin ýirenuine emes, maqsatty týrde qazaqy mediakonsernder, alashtyq kinoprokat, kinoteatrlar jelisin jәne tanymdyq-tehnikalyq mәdeny kontent qalyptastyrugha júmsalatyn kez keldi. Búl qadamgha bizding orys tildi biylik bara qoyar ma eken!?

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

5 pikir