5.

Butyrka týrmesining tergeushileri Dinshe - Dinmúhamed Ádilevting súraq, jauabyn ýshinshi tomdaghy "Alashorda" úiymynyng әr qaladaghy bólimshelerin kórsetken syzbasyna týsinikteme alumen bastaghan. Olardyng búl tergeuine 1988 jylghy Qazaq KSR Jogharghy sotynyng sheshiminde:

«D.Ádilevting súraq-jauaptarynan búlynghyrlyq, logikalyq qisynsyzdyq, kýdikti psihikalyq shalyq bayqalady. Soghan qaraghanda týrmede qysym jasalyp, kýsh qoldanylyp, mәjbýrlikpen jauap alynuy mýmkin», - degen kýmәn bildirilgen.

Al Zaky Validovting esteligindegi derekterge jýginsek Dinshening ústamaly jýike shalyghy bolghan siyaqty. Lepirip sóileu, ózin-ózi «partizan» retinde sezinu, kósem kórinu D.Ádilevting boyyna sinisti minezi ekeni bәrine belgili bolghan. Onyng múnday ústamasy Búqarada jýrgende bayqalyp, bir ay boyy jatyp qalghan:

D.Ádilevtin: «Men ózime qol salugha dayynmyn, biraq shyndyqty jazu ýshin tiri qaldym», nemese: «M.Dulatov pen H.Dosmúhamedov jәne basqa alashordashylar jasyryn úiymnyng jinalysyn men týsinbesin dep oryssha ótkizdi», - degen siyaqty sózder qalayda kýdik tudyrady.

Múghalimdik kursta oqyghan jәne eki jyl partizandardyng ishinde jýrgen adamnyng orys tilin biletinin M.Dulatov angharsa kerek-ti.

5.

Butyrka týrmesining tergeushileri Dinshe - Dinmúhamed Ádilevting súraq, jauabyn ýshinshi tomdaghy "Alashorda" úiymynyng әr qaladaghy bólimshelerin kórsetken syzbasyna týsinikteme alumen bastaghan. Olardyng búl tergeuine 1988 jylghy Qazaq KSR Jogharghy sotynyng sheshiminde:

«D.Ádilevting súraq-jauaptarynan búlynghyrlyq, logikalyq qisynsyzdyq, kýdikti psihikalyq shalyq bayqalady. Soghan qaraghanda týrmede qysym jasalyp, kýsh qoldanylyp, mәjbýrlikpen jauap alynuy mýmkin», - degen kýmәn bildirilgen.

Al Zaky Validovting esteligindegi derekterge jýginsek Dinshening ústamaly jýike shalyghy bolghan siyaqty. Lepirip sóileu, ózin-ózi «partizan» retinde sezinu, kósem kórinu D.Ádilevting boyyna sinisti minezi ekeni bәrine belgili bolghan. Onyng múnday ústamasy Búqarada jýrgende bayqalyp, bir ay boyy jatyp qalghan:

D.Ádilevtin: «Men ózime qol salugha dayynmyn, biraq shyndyqty jazu ýshin tiri qaldym», nemese: «M.Dulatov pen H.Dosmúhamedov jәne basqa alashordashylar jasyryn úiymnyng jinalysyn men týsinbesin dep oryssha ótkizdi», - degen siyaqty sózder qalayda kýdik tudyrady.

Múghalimdik kursta oqyghan jәne eki jyl partizandardyng ishinde jýrgen adamnyng orys tilin biletinin M.Dulatov angharsa kerek-ti.

Jas jigitting psihikasyna 17-18 jasynda partizandyq maydanda jýrgende zaqym keldi me, ol arasy bimaghlúm. Týrmedegi isti tergegen Pavlov onyng búl osaldyghyn ózining mýddesine paydalanghan siyaqty. Búl - kórsetindining stiylinen-aq bayqalady jәne Mәskeu týrmesindegi jauaptardy bir izge týsirip bayandaudyng ózi mýmkin emes. Astyrtyn úiymnyng syzbasynda alash qayratkerlerining bәrin sypyra tizip shyghyp, minezdeme beredi. Soghan qaraghanda, әuel bastaghy Dinshe Ádilevting ústaluyna sebepshi bolghan "Qara Noghay" turaly aighaqtar mýldem úmyt qaldyrylyp, tek sayasy aiyptaugha kóshkeni bayqalady.

1929 jyly 2 qarasha kýni tergeushi Pavlovqa bergen Dinmúhamed Ádilevting qosymsha kórsetindisi:

"Astyrtyn qazaq úiymy turaly syzyp bergen №1 syzba 20-jyldyng kóktemi men jazyndaghy; al №2 syzba - 21-jyldyng ayaghy men 24-jyldyng arasyndaghy qúrylymdardy qamtidy jәne oghan erekshe týsinikting keregi joq, óitkeni astyrtyn úiymdardyng sol kezdegi is-әreketi turaly Qazaqstandaghy tergeude tәptishtep jazyp bergenmin. Al qazir tek 1925-28 jyldardyng arasyn qamtityn №3 syzbada kórsetilgen astyrtyn úiymnyng isine taldau jasap, týsindirme beru qajet shyghar.

Ortalyqtan bastayyq: úiymnyng búl kezdegi ortalyghy - Qyzylorda qalasy boldy. Sonau 21-23 jyldardyng arasynda-aq astyrtyn úiymnyng jetekshisi bolghan adam osy qalada túrady. Endi sol adamdardyng әrqaysysyna jeke-jeke minezdeme berip, olardyng bizding kontrrevolusiyalyq úiymymyzdaghy jýrgizgen últshyldyq jәne úiymdastyru júmystaryn әshkereleuge kóshemin».

Baytúrsynov Ahmet: «Aradaghy úzaq ýzilisten keyin men onymen Qyzylorda qalasynda (25-jyly) kezdestim, ol búl kezde әdeby ispen peyilin sala shúghyldanyp jýrgen. Men onyng jeke ózimen eshqanday da әngime ótkizbedim, múnday súraqpen onyng nazaryn audarudy qajet dep tappadym, óitkeni, onyng jasy kelip qalghan, syily adam, al biz bolsaq qatardaghylardyng bireui ghanamyz. Biraqta ózgeler arqyly biletinim, ol últshyldyq jәne úiymdyq iskerlikten bas tartpaghan. 25-28 jyldardyng arasyndaghy onday derekterge mynany jatqyzamyn: birinshi, bizding úiymnyng mýshesi Bayseyit... (betting osy arasy jyrtylghan, sóilemning ynghayyna qaraghanda, ony: Baytúrsynovpen jәne basqalarmen birge», - dep oqugha bolady. Sonday-aq, «Bayseyitov» emes, Bayseyit Ádilev shyghar dep oilaymyz.)... Bakudegi týrkitanushylardyng qúryltayyna bardy. Qaytyp kelgen song Bayseyitov maghan mynany aitty: olar - Baytúrsynov pen Bayseyitov (Bayseyit Ádilev - T.J.) týrik professory Kuprello-Zadamen kezdesip, Validovtyng jaghdayy turaly әngimelespek bolypty. Bayseyitovting (Bayseyittin) aituynsha Kuprellonyng da jýzdesuge yqylasy qatty auypty, alayda olardyng sonyna tynshylar qoyylyp, andyp jýrgendikten de qanshama tyryssa da ynghayly sәtin tauyp әngimelese almapty.

Sóitip, mening Bayseyitov (Bayseyit) arqyly bilgenim, Baytúrsynov - bayaghy Baytúrsynov kýiinde qalypty. Ol týrik professory arqyly shet elde Konstantinopolide jýrgen Validovpen tikeley baylanys jasay almaghanymen de, pikir alysqysy kelgeni anyq.

Ekinshi aighaq: men qyrda jasyrynyp jýruge mәjbýr bolghan kezimde 1928-jyly ózimining jigitterimning biri Núrlandy Qyzylordagha jiberdim. Ol mening tapsyrmam boyynsha Dulatovqa jolyghypty. Ol (Dulatov - T.J.) Aymauytovpen ekeui Núrlandy ertip Baytúrsynovqa barypty. Onda barghan song Dulatov: "Aqa, mine, Dinshe Ádilevting jigiti kelip túr, qanday tapsyrma beremiz", - dep súrapty. Oghan jauap retinde Baytúrsynov: "Sendermen sóilestik emes pe, sony aityndar", - depti. Demek, Baytúrsynov 1928 jyldyng ózinde bizding astyrtyn úiymymyzda ýlken úiymdastyrushylyq - jetekshilik qyzmet atqarghan".

Kórsetindi osylay jalghasa beredi. D.Ádilev búl arada "kәdimgi kәnigi konspiratordyn" mindetin atqarap, astyrtyn úiymnyng jetekshilerining biri retinde әrqaysysyna bergen minezdemesin ózi qyzuqandylyqpen taldaydy. Tergeushi búrynghy súraqtardy qayta qoyyp, ony neghúrlym sayasy baghytqa qaray qaqpaylap, bir izge týsiruge tyrysqan.

Dinmúhamed Ádilev búdan keyin Mirjaqyp Dulatovqa "minezdeme" bergen. Áriyne, onyng Validy men Shoqaevqa degen ishki yqylasyn aitqan. Jay ghana bir sýzip shyqqannyng ózinde Dinmúhamedting "qara sudy teris aghyzyp, qara tondy teris audarghany" birden angharylady. Tipti migha syimaytyn jaylar bar. Onyng bәrining eshqanday mәn-maghynasy joq sózder bolghandyqtan da, keybir shetin derekterdi ghana úsynamyz.

Eskerte ketetinimiz, jauaptyng mazmúnyna tergeushining ózi de túzdyqtap, óz janynan qosymsha "kuәlik" qosqany birden bayqalady. Óitkeni Qazaqstannyng jaghdayyn bilmeytin adamnyng sózi ekeni kórinip túr.

Sóitip, bir kezde «Ombynyng kóshesinde qanghyp qalghan 11 jasar Dinmúhamed Ádilevti» (M.Dulatovtyng maqalasynan - T.J.) adam qataryna qosqan Mirjaqyp Dulatovty, endi eseygen D.Ádilev myrza ózining kórsetindisinde ony bylay dep "azaptan qútqarmaq" bolghan.

D.Ádilev (jalghasy): "...Sodan keyin men Núrlan arqyly, әlde basqa bireu arqyly ma, naqty esimde qalmapty, ózimning osynda kelgenimdi Dulatovqa bildirdim. Birazdan keyin jaqsy atqa mingen, basynda әdemi qalpaghy bar Mirjaqyp ózi maghan keldi. Bólmede ekeumiz ghana qaldyq. Dәl osy uaqytta Angliya men kenesting arasyndaghy qarym-qatynas ýzilgen edi. Biz sol turaly әngimelestik, Dulatov jalpy jaghdaydy jәne Qazaqstandaghy jaghdaydy sonday bir qara boyau jagha qaterdi tóndire bayandady. Ol maghan: bizge әzirshe tiyise qoymaghanymen, týbi tútqyndauy mýmkin, óitkeni, soghystyng ne әskery qyspaqtyng bastalyp ketui, tipti, kenes ókimetining qúlauy da mýmkin, - dedi. Onyng ózining de kónil-kýii týsinki edi, sol arada ol taghy da:

- Qaladan ketip qaludy oilastyryp jýrmin. Men ózimining Torghayyma qaray bet almaqpyn. Sonda barghan song 50-60 jigitting basyn qúrap, jasaq jasaqtaymyn, kiyindiremin, qolyna qaru beremin de iske kirisemin. Egerde soghys bola qalsa dәl osylay isteytinim anyq, ony eshkim de toqtata almaydy. Soghys bolmaghan jaghdaydyng ózinde de elge baryp, jasaq úiymdastyramyn. Dәl osynday pikirdi Espolov Myrzaghazy men Baytúrsynov Ahmet jәne Ghabbasov Halel de ústanyp otyr. Olar da qalany tastap, óz auyldaryna ketpekshi. Sóitip, bizding bәrimiz auylgha baryp (jogharyda atalghandar Torghaygha baryp) iske kiriskenshe eshqanday baylanys jasaspau kerek. Tek dala arqyly "tiri baylanys" (habarshy arqyly - T.J.) jasap, býkil qazaq elin qaruly kóteriliske shaqyramyz. Qaytalap aitamyn - qaruly kóteriliske shyghamyz, mening búl úsynysymdy qosylyp, qaladan auylgha ketuge Espolov Myrzaghazy, Baytúrsynov Ahmet pen Ghabbasov Halel qostap otyr", - dep aitty».

Búl sózding eshqanday aqylgha syimaytyny anyq, biraq ta 71 alash azamatyn qúrbandyqqa shalghan «dәlel» retinde әri kenestik sot jýiesining qoyasyn barynsha ashyp kórsetetin aighaq esebinde eriksiz hatqa týsirip otyrmyz. Tipti Dinmúhamedting osylay dep aitqanyna da kýdikpen qaraysyn. Ózge aiypkerlerdi qaydam, Dinmúhamed Ádilevting tergeushiler jaghynan qatty qyspaqqa týskenin, neshe týrli qinaudan ótkenin  onyng qarama-qayshy aighaqtar beruinen-aq bayqaugha bolady.

Ýsh jylgha sozylghan úshy-qiyrsyz tergeu ony әbden qajytyp, jayshylyqta kýigelek adamnyng minezin odan beter júqartyp jibergeni aidan anyq. Ábden mezi bolyp, týrli qinaulardan jany týrshikken Dinmúhamedting myna "minezdemelerin" әbden ashynghan, endi qútylmasyna kózi jetken adamnyng azaptan qútylu ýshin aitqan jansebili ghana dep týsinuge de bolady. Áytpese, dalada boy tasalap soghys jýrgizetin zamannyng ótkenin ózge-ózge Baytúrsynov pen Dulatov, Ghabbasov pen Espolov biludey-aq biletin. Kýni keshe, on-on eki jyl búryn: patshagha qarsy kóteriliste bostan-bosqa qyrylyp qalasyndar, - dep zar qaqsaghan da solar bolatyn.

Búdan keyin Ádilev pen Pavlov astyrtyn úiymnyng shet elmen baylanysqan tamyryn taratady. Onsyz tergeuding sharty tolmaytyny anyq. Búrynghy aitylghandardyng bәrin de zandastyrugha úmtylady. Pavlov sonau Qazaqstandaghy Saenko men Alishanskiyden shenining joghary ekenin dәleldeui tiyis. Búl arada Dinmúhamedti úryp-soghyp, qorlap kóndirdi me, joq pa, onysyn qúday bilsin, hattamagha qaraghanda ekeuining de mýddesi bir jerden shyqqan. Dinmúhamed odan әri:

"Sodan keyin Dulatov maghan: Shoqaev Parijde kórinedi, onda Týrkiyanyng elshilerining hatshysy bolyp isteydi eken, - dep habarlady. Búl mәlimetti qaydan alghany turaly әngime kezinde maghan aitpady. Shoqaev turaly pikirleskende ol tek jalpylama ghana maghúlmat berip: kórding be bizding adamdar barlyq jerde de bar, olar ózderining qal-qaderinshe shamasyna qaray әrekettenip jatyr, - degendi bildiru maqsatyn ghana kózdedi. Dulatovtyng aituynsha, mysaly, Shoqaev Jenevada Últtar Ligasyna baryp úsynys jasapty, Berlinde bolypty, býkil Evropany aralap shyghypty, bir sózben aitqanda tynbay әrekettenip jýr eken", - dep jauap beredi.

Dinmúhamedting kórsetuine qaraghanda Mirjaqyp Dulatov oghan jasyryn úiymnyng esebin berip otyrghan. Al, Dinshe bolsa ony maqúldap otyrghan adam ispetti (ÝI tom, 142-bet). Dinmúhamedting jeldey esip, ústatqyzbay bara jatqanyn Pavlov ta bilip, aighaq izdep, odan Dulatovtyng jasaqtary turaly súrasa kerek. Sonda ghana Dinmúhamed kilt toqtap:

"Ózining Torghaydaghy jasaqtarynyng úiymdastyryluy jóninde maghan Dulatov eshtene demedi. Tek jogharyda kórsetilgenindey, Espolovtyn, Baytúrsynovtyn, Ghabbasovtyng qyrgha shyghatynyn ghana eskertti. Sodan keyin ol maghan syrtta kermede túrghan atyn kórsetip: «Áne, mening sәigýligim de dayyn túr, ózgeler de jaqsy at izdep jýr," - dep aitty», - deydi.

IYә, múnyng barlyghy da ertegi. Óz sózin ózi qyzyqtap, laghyp ketken. Alayda, aitylar sóz aityldy. Atylar adam atylyp ketti. Odan qayran joq. Tek sonyng astaryn ashyp, keyingilerding sodan titirkenui ýshin naqty shyndyqty bayandap beru ghana bizding sybaghamyzgha tiyip otyr. Bir nazar audararlyq nәrse: altynshy tomdaghy tergeu isinde jogharydaghy adamdaryng aty jii atalyp, әr súraqta auyzgha alynyp otyrghan, Nege? Demek, búl adamdar Almatydaghy tergeude óz kinәsin moyyndamaghan. Endi Mәskeuge kelgen song olargha qosymsha aiyp taghu ýshin baryn salghan. Áytpese, ózgelerding aty nege atalmaydy. Búl da este ústarlyq jay.

D.Ádilev kýn sayyn jauapqa shaqyrylyp, әr kezekte jana súraq berilip, búrynghy jauaptaryndaghy mәlimetterdi qaytadan anyqtap, tәptishtep, onyng ainalasyn qaza týsedi. Onyng astaryna ýnilgen Dinshe joq, aiylyn jimay erkin kósilgen. Dulatovty: ózining aghasy Bayseyit Ádilevting týrmeden qashuyna kómektesti. Jahansha Dosmúhamedovten aqsha alyp berdi, - dey kelip auyldaghy oqighalardy qayyra bayandap, búrynghydan beter ósirip hikayalaydy. Tipti aldynghy sózinen songhy sózi asyp týsedi. Sózining sonynda:

«E, jana ghana Ghabbasov turaly Dulatovtyng aitqany esime týsti, ol: biz bәrimiz qyrgha shyghyp ketkennen keyin baryp Ghabbasov salt atpen býkil dalany kesip ótip, Semey guberniyasyndaghy óz aulyna barady. Býkil dalany kesip salt atpen aralap ótuining ózindik maqsaty bar, ol "tiri baylanys" ornatyp, býkil halyqty kóteruge tiyis edi», - deydi Dinmúhamed ózining Shymkentten Shugha salt atpen barghanyn esine týsirip.

Birinshiden: Halel Ghabbasov eng sonynan emes, eng birinshi bop ózining auylyna "otarbamen" barghan jәne sol auylynda jýrip Dinmúhamedten búryn ústalyp ketken. Ekinshiden: "tiri baylanys" degeniniz - bir auyldan ekinshi auylgha habar beretin shabarmandardyng is-әreketi bolsa, onda múny nege Halel Ghabbasov óz moyynyna alady? Onyng sayasy qayratker retindegi atqaratyn mindeti búl emes edi ghoy. Ýshindiden: Halel Ghabbasov Semeyge barghansha ózge jerde kóterilis bastalyp ketpey me? Sonda, "Alashtyn" atyn alyp otyrghan jәne "Alashtyn" astanasy retinde tanylyp otyrghan Semey eli últ-azattyq kóterilisten tys qala ma jәne tek qana Semey guberniyasynyng ózin aralap shyghu ýshin keminde ýsh ay uaqyt kerek. Dәl osy arasy Dinmúhamedting de, Pavlovtyng da esinde bolmapty.

Biraq, aiyptyng aighaqtylyghy emes, aiqayy kerek bop túrghan olargha, múnyng bәri de pәlendey manyzdy sebep emes-tin. Sonday-aq, Dinmúhamed ózi turaly óte joghary pikirde eken. Tergeuding alghashqy eki jylynda onsha әdepten attamaghan Dinmúhamed Ádilev:

"Astyrtyn úiym mening múnda kelgenimdi biluge tiyis, joq, biledi", - dep tolyq senimmen aitady.

Mine, Dinmúhamedting Mәskeudegi tergeushige bergen jauaby osynday serpinmen ayaqtalady. Ári qaray ne kýtip túr? Belgisiz.

Áriyne, biz ýshin belgili. Al tútqyndar ýshin she?

Isting nasyrgha shapqanyn olar da sezgen. Dinmúhamed Ádilevting tergeushige bergen búl derekterining negizinde birinshi bolyp Mirjaqyp Dulatov tútqyndaldy.

Soghys pen qyzyl qyrghynnyng ishinde syr bermegen azamatty kenes týrmesi osylay «tiri ólik» etip shygharghan.

(jalghasy bar)

«Abay-aqparat»