Injildi, Johan jazghan Izgi habardy oqiyq: «Áuel basta Sóz bolatyn, Sóz Qúdayda bolatyn, Sóz Qúday edi. Sóz әuelden-aq Qúdayda bolatyn. Qúday bәrin Sóz arqyly jaratqan, jaratylghan eshtene de Onsyz payda bolmaghan. Sóz ómirding bastauy bolghan. Sol ómir adamzat ýshin Núr edi. Núr týnekte jarqyraydy, al týnek Núrdy jene alghan emes». Demek, Sóz (til) degenimiz Qúday, Bastau, Ómir, Núr, Qúday danalyq eken. Búl joyqan Aqiqatty orys, arab, gruziyn, eston, týrik, dýniyening býkil órkeniyetti halyqtary biledi, biraq qazaqstandyq intelliygensiyasy dep atalatyndar men qazaq biyligi bile almaydy jәne bilgisi kelmeydi. Qazaqstanda jiyrma jyl boyy qazaq tili men ruhyna degen «qarghys» elesi kezip jýr. Ana tili tolyq qandy qyzmet ete almay qazaqtar óz jerinde jat, bóten, zombilanghan, virtualdy dýniyede, til genosiydi men rasizmi jaghdayynda ómir sýrude.

Injildi, Johan jazghan Izgi habardy oqiyq: «Áuel basta Sóz bolatyn, Sóz Qúdayda bolatyn, Sóz Qúday edi. Sóz әuelden-aq Qúdayda bolatyn. Qúday bәrin Sóz arqyly jaratqan, jaratylghan eshtene de Onsyz payda bolmaghan. Sóz ómirding bastauy bolghan. Sol ómir adamzat ýshin Núr edi. Núr týnekte jarqyraydy, al týnek Núrdy jene alghan emes». Demek, Sóz (til) degenimiz Qúday, Bastau, Ómir, Núr, Qúday danalyq eken. Búl joyqan Aqiqatty orys, arab, gruziyn, eston, týrik, dýniyening býkil órkeniyetti halyqtary biledi, biraq qazaqstandyq intelliygensiyasy dep atalatyndar men qazaq biyligi bile almaydy jәne bilgisi kelmeydi. Qazaqstanda jiyrma jyl boyy qazaq tili men ruhyna degen «qarghys» elesi kezip jýr. Ana tili tolyq qandy qyzmet ete almay qazaqtar óz jerinde jat, bóten, zombilanghan, virtualdy dýniyede, til genosiydi men rasizmi jaghdayynda ómir sýrude.

Bizding orystildi biylikke qazaq últynyng mýddesi kók tiyn. Ózining ana tilinsiz, óz taghdyrynyng yrqy ózinde bolmay qazaqtar ruhany jat dýniyede tirshilik etude. Tildik kenistikte Qazaqstan - Reseyding ýlken guberniyasy. Tildik nigilizm, biylikting memlekettik tilge qatynasy, «negrding kýnge qaranguy» - bizdegi shyndyqtyng masqaralyq qúbylysy. Memlekettik tilding halyqaralyq standartqa say qyzmet etuin moyyndamaytyn memlekettik biylik - zansyz, ólik. Qazaqstanda qazaq tili - óli til. Óliler turaly jaqsy aitu kerek nemese eshtene aitpau kerek. Qazaq tilining eng basty «kór qazushysy» turaly men bir jerde jazyp edim. Endi odan da qalyspaytyn alapat «kór qazushylar» turaly sóz bastayyq.

Ermuhamet Ertyshbaev, «er» - «er-toqym», «batyl» degen maghynadaghy týbir sózden tuyndaydy, yaghny qazaq tili men ruhyna qarsy shyghatyn «azamat», «jigit», «batyr» degendi bildiredi. Qazaqtyng altyn perzenti Altynbek Sәrsenbayúly kezinde, preziydent kenesshisi, búryn KPSS tarihy oqytushysy jәne ýgitshisi bolghan E. Ertisbaev turaly: «Ol - preziydent kenesshisi ghana, sondyqtan ol qoghamgha emes, preziydentke kenes berui kerek. Memleket basshysy qabyldaghan sheshimderge, shyn mәninde, preziydent әkimshiligindegiler nemese qoghamy - júrtshylyqpen baylanysqa jauap beretin adamdar týsinikteme beruleri kerek», - degen. Bizding kóretinimiz, ol bәrin bilgish, әrbir tesikke tyghyn, kenesshi sanatynda ony sayasattaghy shou retinde elestetesiz. Onyng týiini joq syldyr sóz, sýrensiz, edirendep sóileu mәneri qoghamda bayaghydan beri jaghymsyz jәne jek kórinishti әser qaldyrady. Odanda beteri, onyng betaldy, eshbir dәlelsiz sóileui, jýgensizdigi, sayasy bagha beru men payymdau, pikir aitudaghy onyng giypertrofiyalyq, shekten shyqqan ózimshildigi shynynda da qoghamda biylikke degen jek kórinishti qalyptastyrugha yqpal etti. E. Ertisbaev portretine tamasha minezdemeni «Pravda Kazahstana» gazetining 11.11.2010 j. №40, «Ol ózin jarqyraghan jaryq retinde kórsetkisi keledi» degen maqalasynda Dәuren Arman (DA) beredi. Men osy maqalagha kóbirek toqtalamyn, silteme jasaymyn.

«Azghyndyqtyng eki tegi bar dep sanalady: birinshisi, adam qogham men memleket mýddesin, paydasyn emes, tek ózining qamyn jeydi. Ekinshisi - ekzalitanghan menmendikpen azghyndanu, búzylu - búl auru jazylmaydy, óitkeni onyng emi adamnyng ózining minezinde bitimdelgen - shekten shyqqan, ólsheusiz, essiz ózin sýng, kórsetu» (DA). Osy «ekijýzdilik» búzyludyn, azghyndyqtyng shyghu tegi kóbinese mansapqorlyq. Kezinde F. Nisshe de jazghan: «mansapqorlyq degenimiz ózi sonday bolmasa da, biraq úqsap baghatyn, yaghny ózi tәueldikte bolyp, ózin tәuelsiz etip kórsetuge tyrysatyn adamnyng yqtiyarsyz beyimdiligi».

«Kenesshi E. Ertisbaevqa qarasanyz, - ne degen pandyq, menmendik, qylymsushylyq, maqtanshaqtyq, danghoylyq. Ol biylik buymen ózin sheksiz emin-erkin sezinedi jәne tipti arsyzdau, dóreki» (DA).

«Uaqyt kórsetti: sheneunik - kenesshi E. Ertisbaev (EE) ýshin sayasat - eng aldymen onyng ózi ýshin, ózining ambisiyasyn qanaghattandyru ýshin kerek. Dәl osy sayasy mәseleler boyynsha preziydentting kenesshisi lauazymy oghan óte tiyimdi bolyp túr, óitkeni onyng jeke basyna qyzyghushylyqty údayy ústap túru, eng bastysy - oghan degen súranysty tudyru, sayasattyng jana sferalaryna qatysa alu mýmkindigine ie boluy ýshin kerek. Jәne de aitarymyz: onyng júrtty dýrliktiretin demokratiyalyq ashyqtyghynyng artynda ózin-ózi maqtau, ózin dәripteushilik, ózgelerge qyr kórsetu populizmi jasyryn jatyr» (DA).

Kenesshi E.E-ning eng osal jeri, kemshiligi - újdan, әdeptilik, sayasattyng әdeptilik aspekti, sayasattan әdeptilik qúndylyqtary men qaghidattaryn joghaltu, ony sanaly týrde, negativti, qasaqana jýrgizu. M. Shahanovty synay kele, oiyna, auzyna ne kelse, sony aita salu: «Myna sәtti elesteteyik. Barlyq orystar Qazaqstannan ketip qaldy. Ózge últ pen úlystyng ókilderi de emmigrasiyagha ketti. Tildi bilmeytin nemese nashar biletin qala qazaqtary da ketuge sheshim qabyldady. Mine, mәjilisting birinshi otyrysy, Shahanov nemese ózge mәjilis spiykeri aitsa: «Al, kәni búl zalda orystar joq, ózge últ pen úlys ókilderi de joq, shala-qazaqtar da joq, sondyqtan orys tilinde sóileyik. Búl ynghayly jәne tezirek» («Megapoliys», №38 10.10.2011).

Ótken uaqyttyn, zamannyng eng basty sabaghy sol, qoghamnyng ruhani, әdeptilik salauaty sferasyndaghy jiberilgen eleuli qatelikter men jansaqtyqtar memleket ómirine, әsirese, qazaqqa qymbatqa týsip otyr. Ádeptilik prinsipteri men normalaryn elemeytin sayasat әrqashan antiadamy jәne antiyәleumettik bolyp tabylady.

Avtoritarlyq, óktemshil túlgha retinde preziydent kenesshisi shyn mәninde kýres ýshin kýresu auruyna shaldyqqan. Janjal, shiyelenis, soqtyghys, әsirese BAQ-ta janjalqoy mәlimdeme jasau, sebepti sebepsiz bireuge aiyp taghu, kýnshildik, bekerden bekerge  jala jabu onyng anyq beynesi: «Eger Shahanov pen onyng serikteri talap etip: tek qazaqsha sóilender dese, onda Konstitusiyany búzghan (?!) bolady jәne qoghamda shiyelenis tughyzyp, ony bólinuge әkeledi. Olar úshqalaq, qyzba minezdi (?!) adamdar ghoy, ne tynday da almaydy, ne esty de almaydy. Sen olargha Foma turaly aitsan, olar saghan Eroma turaly aitady! Sen olargha konstitusiyagha qarsy ghoy desen, olar saghan - shiregen júmyrtqa úsynady. Búl adamdarmen qalay sóilesuge bolady? Olar aqylmen emes, emosiyamen ómir sýredi» (Vremya, №144, 04.10.2011). Memlekettik tilde sóiley almaytyn E.E-ning ózi Konstitusiyany búzyp túr!

E.E-ning adam namysyna til tiygizip sóz aituy, jәbirleui jii kezdesedi. Esterinizde bolar, «Vremya» gazetining jurnalistik újymy atyna, Qazaqstan jurnalister Odaghynyng tóraghasy S. Mataevty, bizding Múhtar Shahanovty qorlauy: «Jiyrma jyl boyy qazaqtardy ghana emes, býkil Qazaqstan azamattaryn selt etkizer bir shygharma jaza almaghan Múhtar Shahanovqa nemese basqa aqyn-jazushylargha «Shirigen júmyrtqa» syilyghyn beru kerek shyghar?! Eger sonday bir әdeby tuyndy shyqsa, barlyq júrt sony japatarmaghay oqyp, qazaq tilin ýirene bastamay ma?!» («Ayqyn», №192, 15.10.2011). Búl «E.E-Siyseronnyn» aqyly jetpeydi; eger qazir Pushkin men Abay tirilip kelse, ony eshkim bayqamaytyn zamanda ómir sýrip túrghanyn.

«E.E-ge odan da bilgish, aqyldy, odan da artyq jón aitatyn adamdar bolatyny oiyna da kelmeydi. Onyng úigharuynsha, tek onyng aitqany, onyng pikiri men sandyraghy әrqashan dúrys, bar nәrsening ólshemi, aighaghy. Eng shynayy aqiqatty sol ghana aituy kerek, birinshi boluy ýshin kenesshi «sonyna deyin» kýresuge dayar. Al onymen kelispeytin barlyq qarsylastary, opponentteri (sayasatkerler, ghalymdar, qogham qayratkerleri jәne t.b.) onyng yzasyn keltiredi, keyde doldanghan qoyanshyq ústamasyna әkeledi. Opponentti basyp tastau, oghan shabuyl jasau, shatastyru, til tiygizu - búl sizge jay qatelik bolyp kórinui mýmkin, biraq olay emes; búl zoryghu - nevroz, kenesshi sanasyndaghy «nevrotikalyq kóbik». E.E-ning janyna mayday jaghatyn kekshildik shattanu, onyng dóreki shabuyldary men jәbirleulerge baruy osy nevrozdan tuyndaydy. Mәselen, ózining pikir sayystaghy opponentterin onyng bәleqor dep, «bilimsiz adamdar», «eklektikter» nemese «sananyng jiktelmegen aghymy» jәne t.b. dep jariyalauy (DA).

E.E-ning sayasy mәseleler boyynsha jazghan, sóilegen birneshe maqalalarynda («Últtyq birlik Doktrinasyna qarsy doktriynerler shyghuda», «Liyter», №5 16.01.2010, «Qazaqstan halyqtary arasyna kim syna qaghyp jýr?» «Ekspress K», №13, 28.01.2010, jәne t.t.) biz kenesshige obektivtik dialektikalyq oilau mýlde jetispeytinin, onyng oilau jýiesi sholaq ekenin angharamyz. Empiriyalyq әleumettik-sayasy shyndyqty jete týsinbey, ol jattandy, astyrtyn aqparattar leginen qazirgi sayasy jaghdaygha sәikes tek ózine tiyimdi, únaytyn tústaryn ghana terip alady. Sonan song faktilerden jaltaryp, ónin ainaldyryp, sózben búrmalap, qulyqqa baryp elimizdegi әleumettik-ekonomikalyq jәne qoghamiy-sayasy ómirding ótkir, ózekti mәselelerin boyamalau arqyly jasyrugha, býrkemeleuge tyrysady.

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»