Dýisenbi, 30 Jeltoqsan 2024
3783 7 pikir 1 Qazan, 2020 saghat 11:23

Tauly Qarabaqta tórtinshi tәulik soghys jýrip jatyr

Baku Armeniyanyng Qaruly kýshteri Ázerbayjannyng Fizuly audanyndaghy Goradiz qalasyn atqylady dep mәlimdedi.

Ázerbayjan bas prokuraturasy taratqan mәlimdemege sәikes, Armeniya snaryady Goradiz qalasyndaghy may qúy stansiyasyna jaqyn jerde jarylghan. Odan bir adam qaza tauyp, taghy ýsheui jaraqat alghan. Sәrsenbi kýni Terter audany da artilleriyalyq atqylaugha týskeni habarlandy.

Armeniya bolsa, búl mәlimetke qatysty әzirge eshqanday aqparat bermedi.

Tauly Qarabaqtaghy qaruly qaqtyghystar tórt kýnnen beri jalghasyp jatyr. Baku men Erevan aimaqtaghy ahualdyng órship ketuine birin-biri aiyptap jatyr. 27 qyrkýiekte tanertennen beri bastalghan atystan ondaghan adam qaza bolyp, kóp adam jaraqat aldy. Arasynda beybit túrghyndar da bar.

Bir kýn búryn Erevan Armeniyanyng Vardenis audany, Baku Ázerbayjannyng Dashkesan audany әue soqqysyna tap bolyp jatqanan mәlimdegen. Armyan biyligi búdan bólek Týrkiyanyng F-16 úshaghy Armeniyanyng Su-25 úshaghyn atyp týsirgenin, úshqysh qaza bolghanyn mәlimdegen. Resmy Ankara búl mәlimetti teriske shyghardy.

29 qyrkýiekte Birikken Últtar Úiymynyng (BÚÚ) Qauipsizdik kenesi Tauly Qarabaqtaghy jaghdaydy shúghyl talqylap, úiymnyng bas hatshysy Antonio Guterrishting atysty tez arada toqtatu boyynsha ýndeuin qoldady. BÚÚ aimaqtaghy jaghdaydy retteu ýshin kelissózge keluge shaqyrdy.

Biraq Ázerbayjan men Armeniya liyderleri beybit kelissózder ótkizuden bas tartyp, birin-biri jaghdaydy ushyqtyrdy dep aiyptap jatyr.

Tauly Qarabaq tónireginde dau Sovet Odaghy kezinen bastalghan. Ol kezde Tauly Qarabaq audany Ázerbayjan SSR-i qúramyna kirgen, biraq túrghyndarynyng kóbi armyan bolghan. 1988-1994 jyldary aralyghynda bolghan әskery qaqtyghys kezinde 30 myng adam qaza tauyp, jýzdegen myng adam bosqyngha ainalghan. Armeniya әskerining qoldauyna ie bolghan separatister Tauly Qarabaqtyng basym bóligin baqylauyna alyp, ózining qaramaghyna Ázerbayjangha tiyesili key audandardy da tirkep aldy. Ázerbayjan búl territoriyany okkupasiyalanghan dep ataydy. 1994 jyly eki el arasynda qaruly qaqtyghysty toqtatu jәne shiyelenisti beybit jolmen sheshu jóninde kelisim jasaldy. Biraq búl kelisim shiyelenisti sheshken joq.

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1722
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2116