89-shy teatr mausymy ashyldy
90 jylgha juyqtaghan tereng tamyrly tarihy, tolghaqty taghdyry bar S.Seyfullin atyndaghy Qaraghandy oblystyq akademiyalyq qazaq drama teatry әlemdi jaylaghan qaterli indetke qatysty alty ailyq ýzilisten keyin 8 qazan kýni kórermenimen qayta qauyshady. Arqanyng aqsarayy atanghan qarashanyraq ózining 89-shy mausymyn T.Ibragimov pen M.Ábilding «Jas Abay» spektaklimen ashady.
Dana Abaydyng biylghy 175 jyldyq mereytoyyna oray sahnalanghan búl piesagha úly jazushy M.Áuezovtyn «Abay joly» romanynyng birinshi tomyndaghy oqighalar arqau bolghan. Saghynyshqa toly jýrekpen oqudan qaytyp kelgen kezde estigen әkening qatal ýkimi,jaqyn jandardyng janyna jara salghan is-әreketteri Abaydy erte eseytedi.Bala Abaydyng dana Abaygha ainaluy...
Sәken teatrynyng jana qoyylymy kórermen kóniline oy salar kórkemdik sheshimderge toly. Abay rólinde teatrdyng jas akterleri A.Júmamúratov pen A.Amantay. Qúnanbay rólinde artister B.Kiyekbaev pen M.Qoyshyghariyn.
Spektaklidi qoyghan rejisseri QR Enbek sinirgen qayratkeri N.Júmaniyazov, qoishy-suretshisi QR Enbek sinirgen qayratkeri E.Túyaqov.
Biylghy jyldyng taghy bir mereytoyy Otyrarda tuyp, kýlli әlemge tanylghan úly oishyl, filosof ghalym Ábu Nasyr Ál-Farabiyding tughanyna 1150 jyl toluy, osy rette Sәken teatrynda Joltay Álmashúlynyng «Ghúlama ghúmyr» piesasy dayyndalyp jatyr. Piesa ejelgi grek oishyldary Aristoteli men Sokrattyn, Platonnyng filosofiyalyq ilimin jalghastyrushy Ál-Farabiyding ónegeli ómiri men ghalym retinde qalyptasu jolyna arnalghan. Spektaklidi sahnalau ýshin Sh. Aytmatov atyndaghy halyqaralyq syilyqtyng laureaty, qazaq teatr ónerindegi akterlik mektep pen rejissura salasyna eleuli enbek sinirgen rejisser Quandyq Qasymov shaqyrylghan bolatyn. Quandyq Qúlmamyrúly búghan deyin de Sәken teatrynda birneshe spektakli qoyghan. Ol ózindik qoltanbasy men rejisserlik tyng sheshimderimen, akterding barlyq qyryn asha alatyn, kez kelgen qoyylym taqyrybyn býgingi kýnmen oraylastyra biletin rejisser. Qoishy-suretshisi QR mәdeniyet qayratkeri Qaltóre Júmaqúlov.
Qymbatty teatr sýier qauym, «Ghúlama ghúmyr» spektaklining premierasyn qazan aiynyng 23-24-i kýnderi teatr sahnasynan tamashalay alasyzdar.
Qazan aiynan bastap teatrdyng bay da mazmúndy repertuarynan tragediyalyq, komediyalyq jәne tarihy janrdaghy týrli jana qoyylymdar da kórermen nazaryna úsynylady. Songhy uaqyttary sahnagha dayarlanghan jana spektaklider qatarynda últtyq klassika jәne tarihy tuyndylarmen qatar әlem dramaturgterining qalamynan tughan shygharmalar da sony rejisserlik sheshimdermen, qoishy-suretshilerding oi-qiyalynan tughan sahnalyq bezendirulermen kórermenin ózine tartady.
Sәken teatrynyng shygharmashylyq újymy zamanymyzdyng zanghar jazushysy Múhtar Áuezovting «Teatr adamnyng ishki jan-dýniyesine әser etip, bizding adamy qalpymyzdy tәrbiyeleydi» dep bergen joghary baghasyna say qalyng kórermenine qyzmet etu ýshin tyng kýsh, sony serpilispen 90 jyldyq mereytoy aldyndaghy mausymyn bastap otyr. Teatrdy saghynghan kórermenderin teatr da saghyndy, endeshe teatrdan tabylasyzdar ghoy degen ýmittemiz.
Abai.kz