Memleket basshysy úly Abaydyng 175 jyldyghyn joghary dengeyde merekeleu turaly arnayy Jarlyqqa ótken jyldyng mamyr aiynda qol qoydy. Búl halqymyzdyng tarihy jady men ruhany ómirine sony serpilis әkelgen tarihi  oqigha edi. Tipti tórtkýl dýniyeni dýrliktirip, jahandy tútas jaylaghan pandemiya da esh bóget bola almady. Jedel damyghan aqparattyq tehnologiya arqyly sәt sayyn sanaly kórermeni, saghynghan tyndaushysymen jyly qauyshyp jatyr.

QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi tarapynan osy baghytta qolgha alghan shoqtyghy biyik sharuanyng biri «Abay instituty» ashyq bilim beru jobasyn iske asyruy edi.

Búl sharanyng qaynar kózi 2019 jyly 31 jeltoqsandaghy «Qazaqstan Respublikasyndaghy til sayasatyn iske asyrudyng 2020-2025 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasynan» bastau alady. Alghashqy asqaraly mindetterining biri – «Abay instituty» ashyq bilim beru jobasy jaqyn arada qalyng júrtshylyqqa jol tartady.

Atalmysh joba әuelgi kezekte qazaq tilin, әdebiyeti men mәdeniyet dәripteudi jәne tanymal etudi kózdeydi. Sonday-aq memlekettik tildi oqytu baghdarlamalarynyng jalpygha qoljetimdiligin qamtamasyz etu ýshin respublikada jәne shetelde qazaq tilinde ashyq bilim aludy jýzege asyrady. Qazirgi tanda «Otandastar» qorymen birlesip, bes memlekette: Týrkiya, Iran, Resey, Belgiya jәne AQSh elderinde qazaq tilin oqytu kurstary júmysyn bastap ketti.

Álemdik tәjiriybege jýginsek, til ýirenuge, bir halyqtyng әdebiyetin, tarihyn, elin jalpy bolmys-bitimin nasihattaytyn múnday tәjiriybe jetkilikti. Dýniyejýzi boyynsha múnday 25-tey ortalyq bar.

Solardyng ishinen әlem tanyghan bir-ekeuin ghana tilge tiyek etelik. Mәselen, týrikting Yunus Emre instituty men nemisting Gyote instituty. Búlar til ýiretumen ghana shektelip qalmay, mәdeniyetaralyq ózara әrekettestikti odan әri jaqsartudy maqsút tútady, sóitip is barysynda filim, muzyka, әdebiyet almasumen birge, әleumettik qúndylyqtardy týgel qamtidy.

Reseydegi Pushkin instituty turaly da osyny aitugha bolady. Onyng orys tilin oqytudaghy, pedagogikalyq kadrlardy dayarlaudaghy, orys tilin shet tili retinde oqytu әdistemesin әzirleudegi kóp jyldyq tabysty tәjiriybesi bar. Múndaghy әrbir tórtinshi bakalavr jәne әrbir ýshinshi magistrant – sheteldik azamattar.

«Abay instituy»  osylardyng layyqty seriktesi retinde qazaq tilin shetelderdegi qazaq diasporasyna, sonymen qatar qazaq elining keng baytaq jeri men últtyng bolmysyna qyzyghushy sheteldik azamattargha jәne de elimizdegi qazaq tilin jetkilikti kólemde mengermegen azamattargha ýiretude róli airyqsha bolady.

Jogharyda atap kórsetkenimizdey, qazaqtyng әdebiyeti men tarihy, úly Abaydyng ómiri, qazaq halqynyng tabighy bolmysymen keninen tanysugha, sol arqyly Qazaq elin nasihattaugha keng jol ashady.

Búl turaly ortalyqtyng atqarushy diyrektory Erbol Tileshov:

– Búl jobanyng bolashaghy turaly sóz etkende «Jer betinde qansha qazaq ómir sýrip jatyr, әri olardyng neshe payyzy qazaq tilin ýirenuge qúlyqty?» – degen mәlimetke nazar audaru manyzdy. Ghalymdardyng tújyrymdauynsha, әlemde 15 million qazaq bar. Áytse de, dәl sany osy dep kesip aitu qiyn. Búl turaly jazushy Súltanәli Balghabay da «osydan 20 jyl búrynghy jýrgizilgen halyq sanaghynyng mәlimetteri boyynsha Ózbekstanda 1,5 million qazaq bolghan. Sóitip, jobamen shette 5 million qazaq bar deymiz», – deydi. Qalay bolghan kýnde de qatary qalyng ormanday nysanaly auditoriyasy bary anyq. Kelesi qadam – solargha jaqynday týsu.

Ghalymnyng búl pikirimen kelispeske bolmaydy. Qolymyzgha ilikken sheteldegi qazaqtar  turaly 2014 jyly Týrkiya ýkimeti jariyalaghan myna derekke nazar audaryp kórelik:

Sóitip, tarihy Otanynan tys jerde ómir sýrip jatqan 6 million 650 myngha juyq qazaq bar degen qorytyndy shyghady.

«Abay institutynyn» negizgi baghyty – osy elderde túryp jatqan qandastarymyz ben tilek bildirgen ózge últ ókilderine qazaq tili men әdebiyetin oqytu ekenin eske alsaq, úran ot sekildi jer sharynyng týkpir-týkpirinen shamshyraq bolyp kózge elestep ketedi.

Bir aita keterligi, búl jobagha bilim, ghylym mәdeniyet salalarymen birge, ekonomika, qarjy, sayasat, sauda-sattyq siyaqty basqa da salalarda júmys isteytin otandyq jәne sheteldik mekemeler men úiymdar, sonday-aq qauymdastyqtar, qorlar, ortalyqtar seriktes bola alady.

Úiymdastyrushylardyng aituynsha, jobanyng týpki maqsatyn qoldaytyn otandyq jәne sheteldik mekemeler men úiymdardy әriptestikke shaqyru, olarmen tiyisti kelisimder jasalady. Joba shenberinde әrbir әriptes oryndaytyn júmystardyng naqty tizimi men kólemi әzirlengen.

Qazaqstannyng konsuldyqtary bar elderde qazaq tilin ýirenu ýshin jaghday jasau boyynsha sharalar iske asyrylady. Ghylym jәne bilim beru salasynda, til teoriyasy, elimizdegi jәne shetelderdegi әleumettik-qoghamdyq, sayasi-ekonomikalyq jәne ghylymiy-tehnikalyq salalardaghy qazaqtyng әdeby tilin qoldanudyng әserliligi men erekshelikteri boyynsha әrtýrli taqyryptargha onlayn-kurstar men beynedәrister ótkizu josparlanyp otyr. Úly Abaydyng shygharmashylyq múrasy men iydeyalaryna arnalghan týrli is-sharalar úiymdastyrylady.

Arnayy portalda qazaq diasporalary men irriydentterine qazaq tilin, әdebiyeti men folikloryn ýirenuge kontent qalyptastyrylatyn bolady, últtyq mәdeniyet nasihattalady. Elshilikter janynan tildesim klubtary, kitap klubtary, oqytu kurstary úiymdastyrylady (әlemdik tilder, әriptes elderding tilderi).

Kýni býgin portal qúryldy, sonymen birge Android pen iOS-qa arnalghan mobilidi qosymshalar әzirlendi.

Sóz basynda aitqanymyzday,  «Otandastar» qorynyng qoldauymen bes elde qazaq tilin oqytu klastary ashylyp, qazaq tili sabaqtary bastaldy. Ol jerlerde qazaq tilin oqytu boyynsha kuratorlar belgilengen, qazirgi tanda onlayn rejimde oqyp jatqandar qatarynda 40-tan astam til ýirenuge yntaly sheteldik qandastar men sheteldik azamattar bar.

Álemdik tilderdi ýirenuge arnalghan týrli portaldar bar. Múnday tәsilmen til ýirenu әlemdik tәjiriybege sýienedi. Qazir әlem boyynsha búl tehnologiya boyynsha til ýirenu ýrdisi keng óris alghan. Búl baghytta «Til-Qazyna» ortalyghynyng birqydyru tәjiriybesi bar.

Osyghan deyin elimizdegi qazaq tilin bilmeytin nemese qajetti kólemde mengermegen óz azamattarymyz ýshin osynday portal әzirlep, qoldanysqa engizgen bolatyn. Kórermen kózayymyna ainalyp, qaltqysyz qyzmet jasap túr.

QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi Til sayasaty komiytetining tapsyrysy boyynsha 28-30 qazan kýnderi onlayn rejimde shetelderdegi qazaq tili oqytushylarynyng biliktilik arttyru kurstary ótkizildi. Sharany elimizdegi jәne shetelderdegi qazaq tilin ana tili jәne shetel nemese ekinshi til retinde oqytu әdistemeleri boyynsha bedeldi ghalymdar jýrgizdi. Oqugha Reseyding Mәskeu, Samara, Orsk, Orynbor qalalarynan, Altay Respublikasynan, Mongholiyadan, Irannan, Portugaliyadan, Beligiya Korolidiginen, Ispaniyadan otyzdan astam tyndaushy qatysty.

https://abai.institute/ portaly býgin tanda ghalamtor jelisine testilik rejimde qosyldy.

Portaldyng «Abay әlemi» bólimine ghúlama hakimdi tanystyru materialy ornalasqan. Danyshpannyng әlemning birneshe tilge audarylghan enbekterimen «Kitaphana» bóliminen oqugha, jýktep alugha bolady.

Negizgi bólim «Qazaqsha ýirenu» qazaq tilin eng qarapayym dengeyde mengeruge jәrdemdesedi.

«Eltanym» bólimi Qazaqstannyng barlyq ónirlerin, onyng әsem jerlerin, súlu tabighatymen tanystyrady. Oblys, qala ataulary, ózen-kólder men nu toghay-ormandarynyng kózding jauyn alar әsem suretteri qazaq eline qyzyghushylardyng sezimin terbeydi.

«Aqparat» bóliminen qazaq tili men әdebiyetine, tarihyna qatysty oigha ornyqty, tilge tatymdy nebir tanghajayyp mәlimet shoghyryn taba alasyz.

«Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini», qazaq tili әlem kógine qanat jaysynshy desek, janalyqtan qúr qalmayyq.

«Abay institutynyn» әr qadamyn janashyrlyqpen qoldau arqyly jer betindegi jalghyz Otanymyz – Qazaqstan danqynyng asqaqtay beruine әrbirimiz ýles qosayyq degimiz keledi.

Aydos Ábdihalyq,

Sh.Shayahmetov atyndaghy «Til-Qazyna» últtyq  ghylymiy-praktikalyq ortalyghy diyrektorynyng orynbasary

Abai.kz