Sәrsenbi, 25 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
Endi qayttik?.. 1031 8 pikir 27 Qazan, 2020 saghat 12:13

«Borat - Qazaqstan emes, AQSh turaly filim»

Borattyng bylyghy turaly

Esebim bolsyn, aita otyrayyn...

1. Aptadan asyp ketti, aghylshynnyng naysap komiygi Sasha Baron Koenning jeksúryn tirlikteri Qazaqstan qoghamyn kezekti ret «yzaly jýrek, doly qol, uly syya, ashy til» jaghdayyna jetkizdi. Maghan osyghan oray biraz adam habarlasty. Mәseleni «sheshudin» týrli joly úsynyldy.

Birinshisi – aita-ayta jauyr bolghan tәsil: Syrtqy ister ministrligi AQSh pen Úlybritaniyagha resmy narazylyq notasyn joldauy kerek. Jәne qos derjavanyng elimizdegi elshilerin shaqyryp alyp, jurnalister kózinshe olardy «Borat» ýshin úyaltyp, notany qolyna ústatuy qajet. Birden aitayyn, búl – túiyqqa aparatyn jol. Óitkeni Sasha Baron Koen – jeke túlgha, yaghny AQSh ýkimetining ne aghylshyn patshalyghynyng resmy túlghasy, lauazymdy ókili emes. Búl memleketter oghan qarsy eshtene istey almaydy. Qayta Qazaqstannyng «Boratqa» qarsy narazylyq notasyn joldauy – kórgensiz filimge qosymsha piar. Ol súmnyng ózi osy qújatty alaqanyn ysqylay kýtip otyr.

Ekinshisi – radikaldy tәsil: bir top jas habarlasyp, «agha, bylay jasasaq, ne deysiz?» dep pikir súrady. Kóshede «Borat» siyaqty sheshinip, әbýiirdi betperdemen jauyp, AQSh pen Úlybritaniya tuyn taptamaq. Qajet bolsa, órtemek. Men birden toqtau saldym. Nege? Ony ghalamtordan kórgen býkil әlem qazaqtar betperdeni shynymen solay taghady eken dep senui mýmkin. Búghan qosa, elde kýn kýrt suydy. Ári pnevmoniya indeti kýsh alyp túr. Jastardyng densaulyghyna núqsan kelui mýmkin. Qazaq balasynyng basyn bәigege tiguge bolmaydy. Onyng ýstine qoghamdyq tәrtipke qayshy.

Ýshinshisi – tym radikaldy tәsil: «basyn júlyp almaymyz ba?» Aytqanday, әleumettik jelilerde ýndeu jasaghan keybir blogerler, qogham belsendileri, basqasy osyghan shaqyryp jatqany ókintedi. Qazaq beybit, bitimshil halyq. Biz jahangha jauyzdyghymyzben emes, ghalymdyghymyzben, órkeniyettiligimizben atymyzdy shygharugha tiyispiz. Bir apta ghana búryn Parijde sheshen balasy dinimizge jat karikatura kórsetkeni ýshin múghalimning basyn kesip aldy. Áriyne, Payghambarymyzgha (s.gh.s) karikatura jasaluy janymyzgha batady, ar-namysymyzgha tiyedi. Biraq Múhammed Payghambarymyz (oghan Allanyng iygiligi men sәlemi bolsyn) «adam óltirme», «zorlyq jasama», «zúlymdyqtan saqtan» dep, adamgershilik qúndylyqtar men ústanymdardy úlyqtaugha ýndedi emes pe? Islamda adamnyng janyn alugha Alladan basqa eshkimning qúqyghy joq ekeni jazylghan. Demek, bizdi sózben jәbirlegenning bәrining janyn jahannamgha jibere bersek, músylmandyghymyz qaysy?

2. Halyqaralyq tәjiriybesi bar zangerlermen aqyldastym. Olar qazaqstandyq qana emes, jalpy kez kelgen tudy soraqy maqsatta paydalanghany ýshin sottasudan keler nәtiyje shamaly degendi aitady. Búl birneshe million dollardy qajet etetin jәne úzaqqa sozylatyn prosess. Onda jenu qiyn.

Sonda ne isteuimiz kerek? Kók bayraghymyzdy syilaudy ózimiz ýirenuimiz kerek, әlemge ýlgi boluymyz kerek jәne patriotizmdi úrpaqqa tabystaugha tiyispiz. Memlekettik tuymyzgha ózimiz layyqty qúrmet kórsetip jýrmiz be? Tu kóterilip, әnúran oryndalghanda qolyn keudesine qoydan qymsynatyndar jetedi. Kók tumen qoqys tasityn da ózimiz. Volonter balalar «Memlekettik rәmizder kýni» kóshede tegin taratatyn shaghyn tulardy keyin qoqystan tauyp alatynyna qynjylady.

Biylghy jyldyng basynda kitaphanalardyng biri Ádilet ministrligine jýginip, túrghyn ýilerde ornalasqan memmekemelerding mandayshasyna ýlken Memlekettik tudy ilmeuge rúqsat etudi súrapty. Sebebi, zang boyynsha tu týngi uaqytta jaryqtandyrylyp túruy kerek: «al jaryq túrghyndardyng tynysh úiqysyna kedergi keltiredi» depti kitaphana diyrektory. Ózgeni týzemes búryn múnday soraqy qylyqtardan aldymen ózimiz arylghanymyz jón.

3. Biz «әlemde amerikalyqtardan ótken patriot halyq joq, olarda baladan kәrige deyin, tipti ýisiz-kýisiz adamdar da tudy ardaq tútady» dep bilemiz. Ár ýiding qasynda tu ilinip túratynyna, ol eskirip ne jyrtylyp qalsa, aiyppúl salynatynyna búrynnan qanyqpyz. Qazirgi shynayylyq búdan ózgerek eken. Mysaly, biylghy 4 shildede, Tәuelsizdik kýnine oray Donalid Tramp sóz sóilegennen keyin onyng sayasatyna qarsy narazylyq sheruine shyqqan amerikalyqtar AQSh tuyn Aq ýy aldynda órtegen. Onyng aldynda, 2020 jylghy 1 mausymda afroamerikalyq Djordj Floydty poliyseylerding qaskýnemdikpen óltiruine ashynghan demonstranttar jaqyn jerdegi memlekettik ghimarattyng birinen AQSh tuyn júlyp alyp, otqa jaqqan. Búl ýshin eshkim qatang jazalanbaghan.

Endi qaranyz: «BBC-din» habarlauynsha, sol Amerikada 2019 jyldyng 20 jeltoqsanynda shirkeu tóbesine ilingen «kógildirlerdin» tuyn júlyp alyp, órtep jibergen Eyms qalasynyng (Ayova shtaty) 30 jasar túrghyny A.Martiynes 16 jylgha týrmege otyrdy. Osyghan oray pikir bildirgen amerikalyqtardyng ózi: «AQSh tuyn órteu – erkindikting belgisi jәne ol ýshin salmaqty jaza qarastyrylmaghan, onda nege LGBT tuyn masqaralau ýshin týrmege qamaydy», – dep qayran qalysty.

Bayqaysyz ba, batys әbden bylghanyp, býlinip barady. Olarda dәstýrli otbasylyq qúndylyqtar degradasiyagha úshyraghan. Biz búdan sabaq alyp, salt-dәstýrimizdi, ruhany ústynymyzdy nyghaytugha tiyispiz. «Borat» filiminde aitylatyn qatigezdik, ruhany qúldyrau, insest, jezókshelik sekildi las nәrsening Qazaqstangha joqtyghyn pash etkenimiz jón.

4. «Borat» filimi – Qazaqstan turaly emes. Sheteldik kinosynshylardyng pikirlerin oqydym. Bәrining aitar oiy bir jerde toqaylasady: búl amerikalyq qoghamnyng «infeksiyagha toly irindi jarasyn iri planmen kórsetetin» satira. Mysaly, 2006 jyly shyqqan «Borat» 2001 jylghy 11 qyrkýiektegi jantýrshigerlik terraktiden keyin birliginen aiyrylyp, qaqqa jarylghan AQSh júrtshylyghyn kelemejdeydi. Onda aqymaqtau amerikalyqtar trolling ekenin týsinbey, «Borat» siyaqty migranttargha óz qúndylyqtaryn tanugha, әli de bolsa qonaqjaylylyghy men toleranttylyghyn kórsetuge tyrysady, alayda boylaryn psihoz ben paranoya jaylaghanyn anghartyp alady. Búl jolghy jalghasy – saylau aldynda bylyqqa bókken Amerika qoghamyn kórsetedi.

5. Jalpy, «Borattyn» birinshi bólimine qatysty Syrtqy ister ministrligining resmy mәlimdeme jasauy, jappay narazylyq bildiru, sonday-aq Qazaqstan, Resey, Belarus, Iordaniya, Kuveyt, Bahreyn, Oman jәne Katardyng onyng prokatyna tyiym saluy jiyirkenishti filimge kedergi keltirgen joq, qayta tanymal boluyna týrtki boldy.

Súmyray Koen basqa elderdi de mazaqtap kórgen. Mysaly, ol dәl «Borat» siyaqty, yaghny prank pen improvizasiyalyq komediya ýlgisinde somdaghan avstriyalyq Bruno nemese Soltýstik Koreya kósemine arnalghan «Diktator», bolmasa, britan ýkimetin mazaq etetin «Grimsbiyden shyqqan aghayyndylar» – olardyng eshqaysysy da jetistikke jetpedi, mazaqtalghan elder tarapynan eleusiz qaldy.

Sondyqtan ózge obrazdarynda tanymaldylyq pen tabysqa kenele almaghandyqtan búl malghún jarty әlemdi dýrliktirgen «Boratqa» qayta oralyp otyr. Amerikalyq kinosynshylar filimning dәl qazir prokatqa shyqqany beker emestigine nazar audartady: ol AQSh-taghy Preziydent saylauyn nysanagha alghan, Tramp pen Respublikalyq partiyagha qarsy baghyttalghan. Tiyisinshe, 3 qarasha kýni Amerikada preziydenttik alaman ótkennen keyin búl filimsymaq ózekti bolmay qalady.

6. AQSh basylymdary búl joly «Borat-2» obrazy tym groteskili jәne absurdty shyqqanyna nazar audartady. 2006 jyly amerikalyqtar onyng «Qazaqstannan kelgen reporter Borat Sagdiyev» ekenine shyn senip qaldy. Sodan beri britandyq komikting kim ekenin әlem tanydy. «Borattyn» Qazaqstangha qatysy joq ekenin bildi. Koenning jana prank-filimine bolgar aktrisasy Mariya Bakalova oinaghan, «Borattyng kәmeletke tolmaghan qyzy Tutar» obrazyn engizui de sodan bolsa kerek. Áytpese, filimsymaqtyng ózinde kórsetilgendey, Koen «qazaq dokumentalisti» retinde amerikalyqtardy әrtýrli aqymaqtyqqa, arsyzdyqqa iytermelep, masqaralayyn dese, olar ony tanyp qoya beredi.

7. Qoryta kele, ne aitayyn? Aghayyn, batystyng aramza kinogerining kommersiyalyq tabys tabugha qúrylghan ishmerez, jymysqy әreketterin jýrekke jaqyn qabyldamanyz. Áytpese, jadynyzda qalyp, janynyzgha auyr tiyedi, aqyl-sananyzdy mýjiydi. Qazaq tarihta qanshama alapattan aman shyqqan alyp halyq. Onyng janynda qaydaghy bir naqúrys ýshin ózimizdi-ózimiz kinәlap, jik-jikke bólinbey-aq qoyalyq. «Bitke ókpelep tonyndy otqa jaqpa!» der edi ata-babamyz.

Maghan mysaly, әngýdik «Borattyn» әperbaqan sózderine qaraghanda jerimizge kóz sýzgen kórshi Qytaydyng ne Reseyding resmy túlghalarynyng mәlimdemeleri әldeqayda qauipti kórinedi. Mine, dәl sonday mәlimdemelerdi bizding Syrtqy ister ministrligi qalt jibermey, der kezinde narazylyq bildirip, tyiyp otyruy qajet!

Baqytbek Smaghúl

Abai.kz

8 pikir