Ahang әlipbii men onyng «Oqu qúraly» atty qazaqsha әlipby oqulyghyna  - 100 jyl
Úlaghatty últ ústazy Ahmet Baytúrsynúly tughan til turaly ózekti maqalalarynda: «Til - adamnyng adamdyq belgisining zory, júmsaytyn qaruynyng biri. ...Bizding zamanymyz - jazu zamany, jazu men sóilesu auyzben sóilesuden artyq dәrejege jetken zaman» dep jazghan eken. Shyndyghynda, ol qazaq әlipbiyin týzep, týrleudin, ana tilinde oqulyqtardy jazudyng mәni zor ekenin ghasyr basynda qoghamy ahualmen baylanystyra otyryp, auyr jýkti qolgha alyp, zamandastarymen birge últ tilining keleshegi ýshin kýresken kemenger. Kemengerligi sol, әrkimning tiline erip, adasyp jýrgen júrtyna «Qazaq әlipbiyin» taygha tanba basqanday jasap berdi. Ahmet týrlegen әlipbiydi kýlli týrki júrty, sonymen birge orys ghalymdarynyng «...endi týzetudi qajet etpeytin, tarihy túrghydan alghanda kemeldengen, jetilgen últtyq grafika» dep baghalaghany tarihy shyndyq. Mine, sol әlipbiyge biyl - 100 jyl tolyp otyr! «Qolda bar altynnyng qadiri joq» demekshi, baba múrasymen algha jyljudyng ornyna, әlipbiydi әli kýnge ózekti mәselesi etip, tekke dauryghudamyz... Búl «dauly mәseleni» ghalym atyndaghy Til bilimi institutynyng zertteushileri bir sheshimin tabatynyna kәmil sene otyryp, endi Ahang әlipbiyining tarihyna sholu jasasaq.   

Ahang әlipbii men onyng «Oqu qúraly» atty qazaqsha әlipby oqulyghyna  - 100 jyl
Úlaghatty últ ústazy Ahmet Baytúrsynúly tughan til turaly ózekti maqalalarynda: «Til - adamnyng adamdyq belgisining zory, júmsaytyn qaruynyng biri. ...Bizding zamanymyz - jazu zamany, jazu men sóilesu auyzben sóilesuden artyq dәrejege jetken zaman» dep jazghan eken. Shyndyghynda, ol qazaq әlipbiyin týzep, týrleudin, ana tilinde oqulyqtardy jazudyng mәni zor ekenin ghasyr basynda qoghamy ahualmen baylanystyra otyryp, auyr jýkti qolgha alyp, zamandastarymen birge últ tilining keleshegi ýshin kýresken kemenger. Kemengerligi sol, әrkimning tiline erip, adasyp jýrgen júrtyna «Qazaq әlipbiyin» taygha tanba basqanday jasap berdi. Ahmet týrlegen әlipbiydi kýlli týrki júrty, sonymen birge orys ghalymdarynyng «...endi týzetudi qajet etpeytin, tarihy túrghydan alghanda kemeldengen, jetilgen últtyq grafika» dep baghalaghany tarihy shyndyq. Mine, sol әlipbiyge biyl - 100 jyl tolyp otyr! «Qolda bar altynnyng qadiri joq» demekshi, baba múrasymen algha jyljudyng ornyna, әlipbiydi әli kýnge ózekti mәselesi etip, tekke dauryghudamyz... Búl «dauly mәseleni» ghalym atyndaghy Til bilimi institutynyng zertteushileri bir sheshimin tabatynyna kәmil sene otyryp, endi Ahang әlipbiyining tarihyna sholu jasasaq.   
A.Baytúrsynúly reformalaghan arab jazuy negizindegi әlipbii zamanynda qazaq halqynyng mәdeny dýniyesinde zor serpilister әkelgenin, qalyng kópshilikti jappay sauattandyru isine, jazba dýniyelerding damuyna, baspa júmysynyng jandanuyna yqpaly bolghandyghy turaly D.Mirjaqypúly, E.Omarov, T.Shonanúly, S.Seyfullin jәne M.Áuezov t.b. sol kezding ózinde aiyryqsha atap, joghary baghalady.                                       
HH ghasyr basyndaghy qazaq til bilimi men әdebiyette san salaly zertteu júmystaryn jýrgizumen birge týrli oqulyqtar jasaudyng da qajettiligi sezilip, asa manyzdy mәsele retinde algha qoyylghan tústa - Ahmet Baytúrsynúly últ tili mәselesine óte jauapkershilikpen qaraghan. Ol kirill tanbasyndaghy qazaq alfaviytine moyynsúnbaghan. Qazaq júrtynyng tól, ana tilin saf qalpynda saqtau ýshin qanday tanbany alu kerektigine zor mәn bergen. Jәne osy jolda tóte jol izdedi. Aghartushy ózining úzaq jyldar boyghy izdenisi barysynda kirilshe jazudyng bodandaghy qazaq eli ýshin til sayasatyndaghy «túsau», tipti «búghau» dep týsindi. Ol sol sebepten de asa saqtyqpen últynyng bolmysyn joghaltpaytyn, dybystyq erekshelikterin bere alatyn, әri islamdy dil men dinning lúghaty dep zerdelegendikten arab  grafikasyn tandady.
Álipby - tek sauat ashu ghana emes, ghylym-bilim ýirenuding baspaldaghy. M.Áuezovshe aitsaq, Aqan  ashqan qazaq mektebining ústanymy - qazaq balasyn ana tilinde sauatyn ashtyryp qana qoymay, onyng tanymdyq talghamyn qazaqsha qalyptastyru bolghan. Óitkeni, sol tústaghy oqyghan, sauatty jandardyng basym kópshiliginin  tili ne tatarsha, ne oryssha shyqqany jәne sol tildermen óz tilin aralastyryp, «qoyyrtpaq til» jasaghany tarihtan  belgili. Sondyqtan da aghartushy qazaq últynyng tabighy qalpyn saqtau maqsatynda, kemshilikterdi boldyrtpau ýshin ózining bilim beru jýiesinde ana tilmen oqytu tәsilin ústandy. Ári osy jolda qazaq balasy ýshin týren jol salyp berdi: «...Qazaqsha dúrystap qat jaza biluge bir-eki-aq jyl kerek. Qazaqsha oqu degende men osy kýngi músylmansha oqyp jýrgen jolmenen oqudy aitpaymyn, qazaqtyng tilimenen oqudy aitamyn. Búl kýngi músylmansha oqyp jýrgen joldyng búlghalaq-jyrghalaghy kóp, onymenen jýrip qat jaza biluge jetkenshe russha biluden uaqyt kem ketpeydi. Sebebi, qazaq tilimenen oqytpay, noghay, týrik, parsy, arab tilinde jazylghan kitaptar aralasyp bas qatyp, myy ashyp, balalar әure-tәure bolady. Sondyqtan oqu kerektigi dausyz bolsa, oqugha kerek qúraldardy saylau kerektigi de dausyz. Jaqsy qúralmenen is istegende kópke tiyip jandy qinamaydy. Oqu qúraly da sonday, jan qinamaytúghyn bolsa, jaqsy bolady. Ár isting basy qiyn. Basynda qinalmay ketse, onan әri tyng ketedi. Búlay bolghan song әueli oqu qúraly jaqsy bolyp jan qinamasyna ne kerek?» - dep, «ana til» degen pәnsózding negizgi mәni atau túlghadaghy úghym ekenine ýlken salmaq salyp, әri tól tilding bastau kózin ashyp alady.
Maqaladaghy asty syzylghan tirkesterding maghynasyn ashyp jatudyng ózi artyq, biraq osy «...qazaqsha oqu degende men osy kýngi músylmansha oqyp jýrgen jolmenen oqudy aitpaymyn, qazaqtyng tilimenen oqudy aitamyn» dep, taza arabshamen til syndyrushylardyng da tól tilinen ajyraytynyn, qazaqsha bolmysyn joghaltatynyn aityp otyr. «Qazaqtyng tilimenen oqytudy» kókseydi, sol qazaq tilinde oqytudyng amal-tәsilderin, «soqyrgha tayaq ústatqanday» kórsetip te berdi. Eng bastysy, «әlipby týzelmey, is onalmaytynyn» bilgen aghartushy qazaq әrpin әrleudi qolgha aldy emes pe! Endi Ahang týzgen әlipbiyding kestesi úsynamyz.
Baytúrsynúly әlipbiyining kestesi

ﱠ    
Ahmet Baytúrsynúly әlipbiyindegi jetistikterdi lingvist-ghalym Qúdaybergen Júbanov óte joghary baghalaghan. Jәne Q.Júbanov kim kóringenge әlipbiydi taptatpaugha bar kýsh-jigerin júmsaghan. Mәselen: «...vozrejenie ne vyderjivait kritiki, potomu chto vsyakie kuliturnoe y inoe dostiyjeniye, ostavlennoe nam nashimy vragamy - eto nashe zakonnoe nasledie (...) Otkazyvatisya ot podobnogo naslediya tak je glupo (...) my ne otkajemsya ny ot chego, chto sostavlyaet luchshee tvoreniyah predydushey istorii, esly ono v nashih rukah mojet byti polezno dlya nas» degen aishyghynan qazaqtyng qay-qay oqyghandarynyn, onyng ishinde qalam ústap, últ namysyn jyrtqan әrbir enbekting qadir-qasiyetin bilip qana qoymay, ony asyl múra dep tanyghan jәne úrpaqqa jalghasty kópirdey ayalaghanyn kóremiz.
Kenes dәuiri túsynda A.Baytúrsynúly múrasynyng negizinde mektep oqulyqtary - qazaq tili men әdebiyetining jazylyp әri oqytylyp kelgenin anyq. Alash ardagerining atyn ataugha Kenes ýkimeti tyiym salghanymen, onyng «zatyn» qoldanugha tyiym sala almaghany belgili. Búghan dәlel retinde ghalym-reformator qalyptastyrghan qazaq tili men әdebiyeti pәnderine qajetti úghym-ataular, olargha qatysty anyqtamalar men qisyndardyng kýni býginge deyin qoldanysta boluyn atasaq ta jetkilikti!
Qazaq mektebining negizin salghan aghartushy Y.Altynsarin orys tilindegi «Imya sushestviytelinoe» degendi «Nәrselerding atauy» dese, A.Baytúrsynúly «Zat esim» degen atau beredi. Al «Imya prilagatelinoe», «Imya chisliytelinoe» sóz taptaryna túnghysh aghartushy «Zat-maqúlyqtyng qasiyetterining attary», «Esep attary» dep balama berse, A.Baytúrsynúly «Syn esim», «San esim» degen atau-úghym berdi. «Mestoiymeniye» degen orys termiynine alghashqy ústaz «Aqyry ózgerilmeytin sózder» dep audarsa, keyingi әdisker-ghalym «Ýsteu», «Demeu» deydi. Býginde búlar qazaq tilinde qalyptasyp ketken atau-úghymdar. Osy ataulardyng qalyptasuy ýshin aldynghy buyn ókilderining jibergen kemshilikterin týzep-týrleu arqyly HH ghasyrdyng basynda qazaq mektebining keregin jasaushy, qazaq oqyghandarynyng kóshbasshysy Ahmet Baytúrsynúly bolghany dausyz.
Qazirgi bastauysh mektepterge arnalghan 1 synyp әlippesindegi «Qazaq alfaviytinin» avtoryn ajyrata almaytyn oqytushylar bar ekeni de jasyryn emes. Aqiqatynda, esimi atalmasa da Baytúrsynúlynyng tóte jazudaghy týzilgen әlipbii az ghana ózgerispen kenes kezenindegi mektepke, yaghny birinshi latyn, sonan song kiril әrpine qoparylyp, kóship otyrdy... Osylaysha ghalymnyng enbegi úrpaghyna qyzmetin kórsete berdi. Jalpy, «Qazaq әlipbii nemese últ jazuyn jetildirudegi Ahmet Baytúrsynúlynyng róli» degen taqyryp ayasynda arnayy saghat bólip oqytu ózekti mәselelerling biri dep oilaymyz.
Orystyng til zertteushi ghalymdary tóte jazudaghy әlipbiyge 1924, 1931 jyldary «Baytursunovskaya grafika», «Baytursynovskiy alfaviyt» dep atau bergen. Bizding býgingi jetilgen qazaq tilindegi 40 (juan, jinishke belgini esepteu shart emes) әripting týp negizi A.Baytúrsynúly emlesimen tyghyz baylanysty ekenin týsine bermeymiz. Jәne ghasyr basynda Baytúrsynúly tandaghan tóte joldyng bayybyn dúrys úghynbaudan jazu mәdeniyetinde órkeniyetti elderden keyin qalyp, әli kýnge «qay jazudy alu kerek» degen aitysty mәselening jeteginde kelemiz. Tóte jazugha túraqtamauymyzgha sol tústaghy sayasat ta әser etken boluy kerek. Degenmen ozyq elding ghalymdary joghary baghalaghan A.Baytúrsynúly emlesinde túraqtylyq tanytqan bolsaq, onynan jazylatyn haripting qasiyetin basqasha úghar ma edik. Islam dinimen birge kelgen әlipting adamzat balasyn iygilikti isterge jeteleri haq ekenin oi-týisigimizben qabyldaghanmen, úzaq jyldar kiril әrpimen qúrsaulanghan qúldyq sana shyrmauynan shygha almay jýrgenimiz de shyndyq.
Ghalym mektep oqulyqtaryn jazu isine kenetten kelmegen. Ol búl jolgha qazaq arasyndaghy úzaq jyldardan beri artta qalyp kele jatqan osy bir kenje salagha ýlken dayyndyqpen, kirisse kerek. Aghartushy ústaz 1913 jyly ghylym-bilim turaly: «...ghylym, óner turasynda bizding jayymyz ...jarlynyng hali syqyldy. Ghylymnyng jana jolyn tabudy izdemek týgil, tapqan ghylymgha qolymyzdy jetkizerlik bizde esh nәrse joq. Júrtqa ghylym ýiretumen, kórumen, bilumen jayylady.  Bilimning bas  qúraly - kitap. Qazaq arasyna bilim jayyluyna, әueli, oqu  ýiretetin oryndar sayly bolu kerek, ekinshi, bilim taratatyn  kitaptar  jaqsy  bolargha  kerek  hәm halyq arasyna kóp jayylargha kerek» deydi. Mine, osy «kerekterdin» jolynda birinshi bolyp ózi ózgelerge ýlgi bola bilgen. Til salasynda  «Oqu qúraly» (1912, 1913, 1914), «Til - qúraly» (1914, 1915, 1923) oqulyqtaryn, әdisker-ústaz retinde «Bayanshy» (1920), «Sauat ashqysh» (1926), «Álip-bi» (1928), «Til júmsar» (1928) atty kitaptardy jazdy.
Ahmet Baytúrsynúlynyng ghasyr tolyp otyrghan «Oqu qúraly. Qazaqsha alifba» atty oqulyghy alghash 1912-shi jyly Orynbordaghy jaryq kórgen. Avtor «Balalar, búl jol basy danalyqqa» dep bastalatyn «Tartu» atty ghibrat taqpaghyn oqulyqtyng betashary retinde bergen. Kitaptyng әrip ýireter birinshi betining ýstingi ong jaghyna Qúran sózi: «By ismi-illahiy-rahmaniy-rahiym» shyraghdanday ornalastyrylghan. Ári qaray qazaq әripteri tóte jazu jolymen ret-retimen beriledi de, әrbir haripting túsyna tanbasy jәne sol tanbanyng atauy jazylady. Jәne tómengi jaghyna oqytushygha týsinik, yaghny núsqaulyghy qatar úsynylady. Sonymen qatar, sonyna qazirgidey shúbyrtpaly úzynnan-úzyn mәtinder emes, qysqa әri núsqa oqushynyng úghymyna say, týsinigine layyq mәselen: Tuysqan-tughan ataulary, túrmysqa qajetti kiyim, ýy saymandary, ydys-ayaq, mal men hayuandar ataulary jәne as-taghamdarmen qatar, dene mýshelerining ataulary t.b. qamtylady. Oqu qúralynyng ekinshi kitaby alghashqy әlippege jalghasty retinde tolyqtyrylyp, 1913-shi jyly shyqsa, «Álippe - astary» atty әlippege jetekshi qúraly 1924-shi jyly jazylghan.  Osy oqulyqtardyng bala sauattandyrudaghy qajettilikti óteudegi zor qyzmetine, onyng 1912, 1913, 1914, 1916, 1921, 1922 (2 ret), 1923, 1925-shi jyldary jii basylym kórui aighaq. Oqulyq ghalymnyng ayauly esimi aqtalghannan keyin kirill qarpine týsirilip, ÚGhA-nyng Til bilimi institutynyng dayyndauymen 1992-shi jyly jaryq kórgen «Til taghylymy» atty jinaqqa endi.
Qyrghyz respublikasynyng filolog-ghalymy Dyikanov Karboz degen azamat óz qarajatymen osy kitaptyng 1914-shi jylghy basylymyn 1991-shi jyly 5000 danamen qaytadan bastyrdy. Kitap qaz-qalpynda, yaghny tóte jazumen jariyalandy. Búl kýni til bilimining negizin salushy ghúlama ghalym turaly qazaq tili salasynda birneshe zertteu enbek jazyldy. Atap aitsaq, 1995 jyly A.Qydyrshaev «Ahmet Baytúrsynúlynyng әdistemelik múrasy», 1996 jyly N.Mashqanova «Ahmet Baytúrsynúly - qazaq jazuynyng reformatory», 2005 jyly Q.Ibraimov «A.Baytúrsynúlynyng enbekterindegi terminologiya jәne stilistika mәseleleri» atty kandidattyq zertteu júmystaryn jazdy. Osy zertteulerde ghalymnyng qazaq til bilimi salasyndaghy kategoriyalaryn býgingi tanymmen baylanystyra saraptaular jasaldy. Tilshi-ghalymdar A.Baytúrsynúly tújyrymdamalaryn «qazaq til bilimining bastauy» dep tanyp, ony ghylymy túrghyda jýielep berdi.
Qoryta aitqanda, qazaq til bilimi men әdebiyettanu teoriyasynyng negizin salushy, últ mektebining úly ústazy Ahang әlipbiyin «últtyq múramyz» dep maqtan tútu - úrpaq paryzy ekenin úmytpayyq! Ghalym múrasyna meylinshe, adaldyq tanytyp, qajetti dengeyde qadirley bilsek eken.
IMAHANBETOVA Rayhan Sahybekqyzy,
A.Baytúrsynúly múrajay-ýiining diyrektory, HBU-ning dosenti
«Abay-aqparat»