Dana atam qazaq: «Enkey-genge enkey, shalqayghangha shalqay» dep bosqa aitpa-ghan. Biraq Jirinovskiyge osynday minez kórsetpey kelemiz. Qazaqtyng jerinde tuyp, qazaq jerining suyn iship, auasyn jútqan atyshuly Vladimir Jirinovskiy - dәl sonday jýrgen jerine shóp shyqpaytyn naghyz kóksoqqan jannyng biri.  Ol ózi suyn ishken qúdyghyna týkirip, bir kezderi: «Qazaqstannyng soltýstik oblystary - Reseydiki, olar kezinde abaysyzda Qazaqstannyng qaramaghyna ótip ketken»,- dep sandyraqtaghan «sәuegey» qandasy Aleksandr Soljenisynnyng soyylyn soqqan bolatyn. Endi kelip sol Vladimir Jirinovskiy beti býlk etpesten elimizding ontýstik astanasy Almaty qalasyna kelmek kórinedi. Eger búl qaueset ras bolsa, Volodya jay emes, bizding elde óz múrajayyn ashugha kele jatyr desedi. Tarihy Otany Reseyge kóshkenge deyin ol ózi túrghan Almatydaghy pәterin qazirgi qojayynnan satyp alyp, múrajay jasamaq eken. Qazaq dese ýstindegi bar týgi tikireyip, jyny qozyp ketetin LDPR kósemi Jirinovskiy osylaysha Alataudyng dәl tósinde ózining múrajayyn ashyp, jonynan taspa ti-lip jatsa mynq etpeytin «juas ta momyn qazaqty» taghy bir ret múqatyp, aryna tiidi maqsat tútqan synayly. Búghan jany kýigen arly azamat, sayasattanushy Dos Kóshim: «Biz búryndary elimizdegi orys últshyldarymen aitysyp-tartysyp, tipti olardyng tularyn otqa jaghugha deyin barghanbyz.

Dana atam qazaq: «Enkey-genge enkey, shalqayghangha shalqay» dep bosqa aitpa-ghan. Biraq Jirinovskiyge osynday minez kórsetpey kelemiz. Qazaqtyng jerinde tuyp, qazaq jerining suyn iship, auasyn jútqan atyshuly Vladimir Jirinovskiy - dәl sonday jýrgen jerine shóp shyqpaytyn naghyz kóksoqqan jannyng biri.  Ol ózi suyn ishken qúdyghyna týkirip, bir kezderi: «Qazaqstannyng soltýstik oblystary - Reseydiki, olar kezinde abaysyzda Qazaqstannyng qaramaghyna ótip ketken»,- dep sandyraqtaghan «sәuegey» qandasy Aleksandr Soljenisynnyng soyylyn soqqan bolatyn. Endi kelip sol Vladimir Jirinovskiy beti býlk etpesten elimizding ontýstik astanasy Almaty qalasyna kelmek kórinedi. Eger búl qaueset ras bolsa, Volodya jay emes, bizding elde óz múrajayyn ashugha kele jatyr desedi. Tarihy Otany Reseyge kóshkenge deyin ol ózi túrghan Almatydaghy pәterin qazirgi qojayynnan satyp alyp, múrajay jasamaq eken. Qazaq dese ýstindegi bar týgi tikireyip, jyny qozyp ketetin LDPR kósemi Jirinovskiy osylaysha Alataudyng dәl tósinde ózining múrajayyn ashyp, jonynan taspa ti-lip jatsa mynq etpeytin «juas ta momyn qazaqty» taghy bir ret múqatyp, aryna tiidi maqsat tútqan synayly. Búghan jany kýigen arly azamat, sayasattanushy Dos Kóshim: «Biz búryndary elimizdegi orys últshyldarymen aitysyp-tartysyp, tipti olardyng tularyn otqa jaghugha deyin barghanbyz. Qazirgi tanda qazaqtyng sany respublika boyynsha 65 payyzdan asyp otyrghanda,Jirinovskiy siyaqty birli-jarym shovinistik pighyldaghy orys últty túlghalardyng múnday úsaq tirlikterin kózge ilmey,«It ýredi, keruen kóshedi» dep qoya salugha bolar edi. Degenmen, bizde múnday últtyng namysyna tiyetin isterge kelgende biylik algha qoghamdyq úiymdardy iyterip salyp, ózderi myrs-myrs etip miyghynan kýlip, týk bolmaghanday qarap otyrady. Jirinovskiy Reseydegi kóp qogham qayratkerlerining biri bolsa, oghan sonshalyq alandaushylyq bildiruding qajeti bolmas edi. Shyn mәninde ol - istegen isi men aitqan sózin eleusiz qaldyrugha bolmaytyn Duma tóraghasynyng orynbasary, partiya jetekshisi bolyp otyrghan resmy túlgha. Sol túlghanyng auzyna aq it kirip, kók it shyghyp, bizdin  elimiz ben últymyz turaly  aitpaghan las sózi joq. Ol bizding memleketimizdi kózge ilmegenimen qoymay, elimizding tәuelsizdigin de moyyndamaydy. Endeshe, onyng tabany qazaq topyraghyna tiymeui kerek, bizding biylik onyng Qazaqstangha keluine tyiym saluy qajet. Búl ispen qarapayym halyq emes, memlekettik organdar ainalysuy tiyis», - deydi. Sayasatker sózine boyynda últtyq qany bar barsha qazaq júrtynyng qosylary sózsiz.
«Qazaqstan - Zaman» gazeti