Qyrghyz Respublikasynyng Tәuelsizdik alghanyna da otyz jyl tayap keledi. Dýniyening úzaq tarihy jóninen alghanda, әriyne búl kóp uaqyt emes. Biraq, janadan tәuelsizdik alghan shaghyn el ýshin etek jenin qymtaugha әbden jeterlik merzim. 

Mine, qyrghyz aghayyndar Tәuelsizdikten beri bes birdey preziydentin almastyrdy. Onyng ýsheui revolusiya jolymen zorlyqty týrde audaryldy, ekeui zandy týrde ornynan bosady. Sonymen Qyrghyz Respublikasy әlemde sayasy jýiesi túraqsyz memleketterding qataryna qosyldy. Búl jaghdaydyng tósekte basy, tóskeyde maly qosylghan bizding – qazaq bauyrlasynyng da qabyrghasyn qayystyryp otyrghany jasyryn emes. «Qyrghyzda tónkeris nege qaytalay beredi? Qyrghyz endi qayda barady?» degen súraq, bauyrlasyna býiregi býlik etken kez kelgen azamatty tolghandyruda.

Napoleon Bonopart 1799 jyly 9 qarashada әskery tónkeris jasap biylikke kelgennen keyin, Senattyng «Konstitusiyagha qayshy keldin» degen aiybyna jauap retinde, qarashanyng 18-kýninde: «Konstitusiyany Sender aldymen ózdering qúrttyndar, oghan 18 qyrkýiektegi tónkeriste qayshy keldinder, 22 shildedegi «Jarlyqqa da» qayshylyq jasadyndar, jәne 30 tamyzdaghy tónkeriste de ony ayaq asty ettinder! Búl Konstitusiya endi elding qúrmetine layyq emes!» dep Senattyng auzyn jauyp, Konstitusiyany qayta jasap, úly imperiya negizin qalaghan eken. Sol Napoleon aitpaqshy, qyrghyz aghayyndardyng «Konstitusiyasy» da qazir biylikting de, halyqtyng da, qúrmetine ie boludan qalghan. Ol klandardyng qol shoqparyna ainalghan. Sondyqtan, men Qyrghyzstanda tónkeristing qaytalay beruining eng birinshi sebebin, Qyrghyzstan «Konstitusiyasy» («Bash mizamy») memleketting is jýzindik jaghdayyna negizdelip jazylmaghan dep qaraymyn.

«Konstitusiya» - ol memleketting qúrylymyn aiqyndaytyn, memleketting taghany; Ol- Memleketting býkil zandarynyng atasy. Memleketting qanday memleket boluy «Konstitusiyada» aiqyndalady. Yaghny memleketting preziydenttik biylikte yaky parlamenttik biylikte ne bolmasa aralas biylikte boluy barlyghy konstitusiyada kórsetiledi. Sol arqyly biyleushi memleketke biylik jýrgizetin  qúzyretke ie bolady. Biyleushining kýshining kýshti bolu men әlsiz boluy, onyng konstitusiyalyq qúqyghynyng kólemine baylanysty. Qyrghyz elining biyleushi sayasy partiyasynyng jylyjayda ósken maysaday әlsiz, qúramynyng túraqsyz boluy, onyng konstitusiyalyq qúqyghynyng negizinde qalyptasqan. Biyleushi sayasy partiyanyng әlsiz boluy klandar tónkerisining onay jeniske jetuine mýmkindik tudyrady.

Ekinshi, syrtqy sebep. Yaghny jenilgen derjava Reseydin  derjavalyq diplomatiyalyq instinktinin  әlide óshpey, byqsyp januy. 

Resey -  geosayasida aiqyn jenilgen el. 1991 jyly qyrghy qabaq soghysy ayaqtalghannan keyin Kenes odaghynyng múrageri-Resey, Shyghys Europadaghy, Kavkazdaghy jәne Ortalyq Aziyadaghy kóptegen territoriyalary men yqpal kóleminen aiyryldy, halqynyng jartysyn joghaltty. Sondyqtan býgingi Resey mәni jaghynan alghanda soghysta jenilgen derjava. Jenilgen derjavada eki týrli kónil kýy bolady. Birinshi, jenilgen derjava, búrynghy úly derjavalyq danqyn tezden qalpyna keltiruge asyq bolady, meyli qanday jeniliske úshyrasa da, ózining namysyn bermeytin bórilik qasiyetin saqtap, qansha aryq bolsa da, jabaghy jýnin qampyitqanyn eshqashan qoymaydy.  «Jenilgen derjavanyn» kónil kýiin Fransuz premier-ministri Tier, Fransiya, Prussiyamen soghysta jenilgennen keyin: «Jenilgen derjavanyn  jenisting maqtanyshyn ansauy, qúddy ash qalghan adamnyng tamaqty ansaghanynday» dep surettegen bolatyn.  Demek, qazirgi Reseyding әskery avanturalyq diplomatiyasynyng týpkilikti sebebi - búl tek qana is jýzindik mýdde  qajettiliginen tuyndaghan emes, qayta jenilgen derjavanyng instinkti ruhany súranysynan tuyndaghan. 

Jenilgen derjavanyng ekinshi ereksheligi kekshil bolady. Jenilgen derjava búryn ózi biylegen  jerlerin qaytaryp aludy esh qashan esinen shygharmaydy. Kerek bolsa, әldeqashan sýiegi qurap qalghan imperiya kezindegi jerlerin tartyp aludy ansaydy. Qytay basshysy Shy Jinpiynning 2012-jyly taqqa shyqqannan keyin, «Endi biz Han men Tannyng gýldengen dәuirine qayta oralamyz»  deui de sol derjavalyq kekting óshpegendigining belgisi (Qytaydyng «Han» imperiyasy osydan 2000 jyl búryn dәurendegen imperiya bolsa,  «Tan» imperiyasy osydan 1400 jyl búryn dәurendegen). Al Resey búrynghy derjavalyq kegin qaytaru ýshin, qazirge deyin toqtausyz әreket etude. Býgingi kýni Resey, Gruziya men Ukrainnyng 30% jerin tartyp aldy jәne Azerbayjan-Armeniya soghysyna deldal bolyp, Kavkazdaghy yqpalynan aiyrylyp qalmaugha jan talasuda. Sondyqtan Qyrghyzda art-artynan tónkeris boludyng sebebin, Resey faktorynan bóle qaraugha bolmaydy. Eger Ortalyq Aziya mýldem túraqtanyp, birlesken ekonomikalyq túlgha bolyp «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaytyn» mamyrajay kýn keshse, onda Reseyding Ortalyq Aziyada әsker túrghyzyp, óz yqpal kýshin saqtap túrugha eshqanday sebep qalmaydy. Sol ýshin Resey imperiyasynyng Ortalyq Aziyada ómir sýrui ýshin, óz shekarasynan alys Qyrghyz siyaqty bir memleketting túraqsyzdyghy auaday qajet. 

Revolusiyagha alyp kelip otyrghan ýshinshi faktor, qyrghyz biyligining jemqorlyghy men halyqtyng kedeyligi. Men halyqtyng kedeyligi men jemqorlyq faktoryn ýshinshi oryngha qoyyp otyrghanymnyng sebebi: Eger «Konstitusiya» tek biylikti qorghap túrugha ghana iykemdelip jasalsa, halyq qanshalyq kedey bolsa da, revolusiya boludyng yqtimaldyghy sonshalyq az bolady.  Oghan dәlel, әlemde Qyrghyzstannan kedey, demokratiyadan aulaq, biraq tónkeris bolmaytyn Soltýstik Koreya sekildi  elder jeterlik. Tónkeris kedeylikten emes, tensizdikten tuyndaydy. Jemqorlyq asqynghan kezde, ol tensizdikke alyp keledi. Dәl osynday sәtti biylikke qarsy Klandar, útymdy paydalansa tónkeris sәtti bolady. Qyrghyzstandaghy jaghday osyghan say keledi.   Sondyqtan, kez kelgen biylik óz ýstemdigin saqtau ýshin, tensizdikti joyyp, әdildikti saqtauy qajet. Olay bolmaghanda biylikting tónkerispen audaryluy tek uaqyttyng enshisinde ghana. 

Endi Qyrghyzdyng sayasy jýiesining qay baghytqa qaray damityndyghyn sholyp óteyik.

«Auzy kýigen ýrip úrttaydy» demekshi, Qyrghyz tughandarymyzdyng revolusiyadan auzy әbden kýidi. Eki retki revolusiya memleket pen halyqtyng auzynan aq may aghyzbaghannan keyin,  olar ýshinshi revolusiyany «revolusiya» dep ataudan qashqaqtap otyrghan jәii bar. «Úly sózde úyattyq joq!», búl da revolusiya boldy. Zandy preziydentting ordasyn oirandap, tyghyryqqa tirep, taghynan taydyru – revolusiya emey, nemene?! 

Al, biz Qyrghyzdyng әleumettik jelileri men sayasy qayratkerlerining anysyn andasaq, ýshinshi revolusiya  nәtiyjesining ýmitinen góri, kýdigi basymdau kórindi. Áriyne, kýdiktenetin jóni bar, Qyrghyzdyng sayasy qayratkeri deputat Ómýrbek Tekebaevtyng «Qyrghyz Eespublikasynyn  tarihynda bir adamnyng qolyna biylik osynshalyq shoghyrlanghan emes!» degenindey,  Sadyr Japparovtyn  qolyna ýsh biylik týgel ótti. Biraq, ol da «Almaqtyng da salmaghy bar» ekenin, onyng jauapkershiligine basymen jauap beretinin beske biledi. Al,  Halyq bolsa revolusiyadan әbden  sharshady. Biraq, halyq sharshaghanmen, ejelden taqqa talasyp kele jatqan klandar sharshamaydy. Endi Sadyr Japparovtyng da aldy – jar, arty – qúz. Onyng osy qiyndyqtan sәtti shyghuy – býkil qyrghyzdyng taghdyryn sheshedi. 

Sondyqtan, Qyrghyz tuysqandardyng taghdyry ýshin, qúdireti kýshti Qúdaydan Sadyr Japparovqa sheksiz aqyl parasat, sabyrlylyq ber dep tileymiz!

Eger biz әlemdegi tolassyz tónkeris bolyp, sonynda óz jolyn tapqan elderding tónkeris tarihyna kóz jibersek, qyrghyzdyng aldaghy qadamynyng qayda baratynyn boljau qiyn emes. 

Birinshi, alda Qyrghyz elinde Konstitusiyalyq zor ózgerister boluy mýmkin. Búlay deytinimiz, búrynghy Konstitusiya qyrghyz biyligining túraqtylyghyn saqtay almady. Onyng qyrghyz elining is jýzindik jaghydayyna ýilespeytindigi belgili boldy. Búl Konstitusiya ózining rólin joghaltqany  sonshalyq, «ýshinshi revolusiyadan» keyin Qyrghyz tughandar әueli ózine uaqytsha preziydent bolatyn adamdy da tappay qaldy. Sondyqtan, men búl elge tireu bolmaytyn konstitusiyany qyrghyz tuysqandarymyz qayta janghyrtady dep oilaymyn. Biraq, endigi qabyldanatyn konstitusiya qazirgi biyleushi Sadyr Japparovtyng kózdegen formaty boyynsha jasaluy bek mýmkin. 

Ekinshi, Qyrghyz biyligi әskery diktaturalyq biylikke kóshui yqtimal. Olay deytin jónimiz, kezkelgen qoghamda eger qoghamdyq qayshylyq, qoghamdyq týzimning jaryq jaghymen sheshilmese, kerisinshe onyng qaranghy jaghymen sheshiledi. Halyqqa eng aldymen isher as pen tynysh tirshilik qajet. Sosyn baryp erkindik pen demokratiya kerek. Eger, qyrghyzdar mәseleni demokratiyamen sheshe almasa, onda memleketti saqtap qalu ýshin, tek әskery diktaturalyq týzimge kóshuden basqa sharasy joq. 

 Sadyr Japparovtyng aldynda da osy eki aq jol túr. Anyghyraq aitsaq, biri, Konstitusiyanyng negizinde, Indoneziyadaghy 30 qyrkýiek sayasy ózgerisinde ayaq astynan memleketting biyligin mengergen Suharto siyaqty ózin tyndaytyn belgili bir zandy preziydenting zandy biyligimen qazirgi zandy biyliktegi qarsylastaryn týp tamyrmen alastap, sonynda ózi zandy týrde preziydent bolu. Ekinshisi, demokratiyalyq biylik memleketting ishki tәrtibin saqtaugha sharasyz qalghanda 1961 jyly 16 mamyrda әskery sayasy ózgeris jasap biylikke kelgen Koreyanyng Pak Chonhy siyaqty- konstitusiyany qayyryp qoyyp, әskery diktaturaly biylikke kóship, elge tynyshtyq ornatyp, óz biyligin saqtap túru. Demek, Sadyr Japarov meyli qaysy joldy tandasa da, qyrghyzdyng taghdyry onyng aqyl parasatymen tikeley baylanysty.  

Qyrghyz-Qazaq «Auylymyz aralas, qoyymyz qoralas» bauyrlas elmiz. Sizderding amandyqtarynyz bizding amandyghymyz. Sizderding attarynyzdyng túyaghyn tas qaqsa, býkil Týrki júrty sýrinedi. Sondyqtan, qyrghyz bauyrlarym, attarynnyng túyaghyn tas qaqpasyn! Aman bolynyzdar aghayyn!

Erbosyn Núrmúhan

Abai.kz