Senbi, 23 Qantar 2021
Jón-aq 1187 5 pikir 30 Qarasha, 2020 saghat 12:36

Tarihy әdildik ornatu arhivterdi ashudan bastalady!

Qazaqstan Respublikasy
Premier-Ministrining orynbasary
E.L. Toghjanovqa 

Qúrmetti Eraly Lúqpanúly!

Qazirgi kezde tehnologiyalyq jaghynan algha ketken elder ghylymgha JIÓ-ning 2,7-4,3% kóleminde qarjy bóledi. Onyng 1% kórsetkishten tómen boluy memleketting ghylymiy-tehnikalyq qauipsizdigi ýshin qauipti bolyp esepteledi. Statistika komiytetining mәlimeti boyynsha, Qazaqstanda ghylymgha 0,16 payyz qarjy qarastyrylghan. Búl eng tómengi kórsetkishten 6 ese tómen.

Kitaphanalar men arhivter – ghylymgha bastaytyn jol. Kóptegen kitaphanada kitapqa tapsyrys beru elektrondy týrde jýzege asyrylady. Kitaphana qorynda saqtalghan  kitaptar tútastay tolyqqandy elektrondy tizimge engizilmegen.Izdestiru jýiesi dúrys qalyptaspaghan. Arnayy kiltsózder arqyly izdep tabu qiyngha soghady.

Últtyq kitaphanalar men múraghattarda qújattar men jazbalardy saqtau isine jetkilikti kónil bólinbeydi. Kóne jazbalardy sanitarlyq normalargha say saqtamasa, kózge kórinbeytin әrtýrli parazitter jep qoyady. Múnday jaghdayda týpnúsqalaryn keleshek úrpaqqa jetkizu qiyndaydy.

Elordadaghy Últtyq arhivke qarasty Qoljazbalar men siyrek kitaptar últtyq ortalyghyn alayyq. Ortalyq 2017 jyly ashylghanda Almatydaghy Kitap muzeyinen, basqa da oblystardaghy kitaphanalardan negizgi qor jinalghan. Bizde sheteldegidey ortalyqtandyrylghan qoljazbalar men siyrek kitaptar qory joq. Elimizding әr aimaghyndaghy kitaphanalarda qoljazbalar men siyrek kitaptary bar. Solardyng bәrin bir ortalyqqa jinap, nege ýlken ortaq qor jasamasqa?

Ortalyqtyng qoljazbalar men siyrek kitapty saqtaytyn jeri óte tar. Qor kóbeygen sayyn, ghimaratqa syimay barady. Ortalyqtyng ghimaraty europalyq talaptargha mýldem say emes. Ortalyqtyng kórermenderge arnap dayyndaghan kórmesi de óte kishkentay. Kitap qory kóbeygen sayyn ortalyqta ghylymy saraptamalyq topty úlghaytu kerek. Múnda 4 restavrator júmys isteydi.

Bizde restavrasiya salasy da damymaghan. Zamanauy tehnikalarmen kóbirek jabdyqtau qajet. Restavratorlardy arnayy dayarlau isimen birge, olardyng densaulyghyn da eskeru qajet. Sebebi qoljazbamen júmys isteu, ony restavrasiyalau densaulyqqa ziyandy.

Aymaqtardaghy arhivterding de jaghdayy jetisip túrghan joq. Qújattardy qayda qoyaryn bilmeydi.

Qazaqstanda ýlken jýieli kitap kórmesi joq. Negizi osy ortalyq ayasynda ýlken kitap kórmesin jasaugha bolady.   Sonau Orhon-Eniysey eskertkishterinen bastap býgingi Tәuelsizdik jyldaryna deyingi býkil kitapty kórsetetin kórme jasalmaghan.

Shet elderdegi arhiyv, kitaphanalar ózderining qorlaryn týgel sifrlandyryp jatyr. Bizde belgili bir arhivter ghana óz kýshterimen keybir qorlardy sifrlandyrdy. Alayda kópshiligining sifrlandyru sapasy nashar. Sifrlandyrylghan siyrek qoljazbalar men kitaptardyng oqyluy qiyn. Kóshirmening sapasy da nashar, jýktep alugha kelmeydi. Sondyqtan kitaptardyng oqylymyn tegin etip, biraq jýkteuin aqyly eter bolsa, búl olardyng materialdyq jaghdayyn jaqsartugha mýmkindik berer edi.

Arhivter múnday mýmkindikti әli jasay qoyghan joq. Oblystardaghy key arhivterding sayty da joq. Shet elderdegidey arhiv qújattarymen onlayn tanysu mýmkin emes.

Pandemiya kezinde Fransiya, Úlybritaniya, AQSh, Germaniya, Resey arhivteri ózderining dýiyelerin onlayn oqugha mýmkindik jasady. Al bizdegi ghylymy júmystardyng bәri toqtap qaldy. Sondyqtan búl mәselelerdi Mәdeniyet jәne sport ministrligi men Bilim jәne ghylym ministrligi birlese qolgha alyp, jetildirui kerek.

Bizde sovettik kezennen qatyp qalghan kóptegen tyiymdar bar. Sonyng biri – kóshirmeler jasaugha tyiym salu. Al aldynghy qatarly damyghan elder sifrlandyrugha bayaghyda kóship ketti. Sondyqtan elimizde qoljazbalar, siyrek kitaptar, basqa da qúndy qújattardy sifrlandyryp, halyqtyng qajetine jaratu qajet. Búl múraghat qújattarymen júmysty azaytyp, izdestiru júmystaryn jýrgizu mәselesin jenildetip, onyng saqtaluynyng kepiline ainalady.

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev «HH ghasyr – «halqymyzdyng tarihyndaghy qasiretti kezen» dep bagha bergen ótken ghasyrdyng 20-50 jyldaryndaghy sayasy qughyn-sýrgin zobalanyna qatysty qújattar әli kýnge deyin jabyq túr. Olargha tarihshylardyng qol jetkizui mýmkin emes. Jabyq qújattardy ashu, jariyalau, jinaqtau mәselesi toqtap túr.

Nәubetting qúrbandaryn mәngi este qaldyru ýshin jabyq arhivterding ashyluyna rúqsat berilgen dúrys. Preziydentting tikeley tapsyrmasymen, tarihy әdildikti qalpyna keltiru júmystaryn ayaqtap, sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn aqtau ýshin arnayy memlekettik komissiya qúryldy. Tarihy әdildikti qalpyna keltiruding alghysharty jabyq arhivterdi ashudan bastalady. Sonda ghana jazyqsyz japa shekkenderding ruhyna taghzym etip, kemel keleshekke qol sozamyz.

Qúrmetti Eraly Lúqpanúly, «Qazaqstan Respublikasynyng Parlamenti jәne onyng deputattarynyng mәrtebesi turaly» Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyalyq Zanynyng 27-babyna sәikes, Sizden, jogharyda kóterilgen  mәseleler boyynsha tolyq jazbasha jauap berudi súraymyz.

Núrtóre Jýsip, Senat deputaty 

Abai.kz

5 pikir