Sәrsenbi, 1 Aqpan 2023
Janalyqtar 2588 0 pikir 7 Aqpan, 2012 saghat 04:29

Bekqoja Jylqybekúly. Óleng jasampazdyghy irgeli izdeniske múqtaj

Fransuz ghalymy Gerimning «Qaysy bir últ aldymen aqyn, sonynan oishyl bolmaghan» degen ataly sózi Italiya filosofy Uykerding «Dýniyening balalyq kezeninde adamnyng bәri de tuma talantty aqyn bolvan» degen tújyrymyn eriksiz eske týsiredi. Osy túrghydan alyp qaraghanda, qazaq halqynyng jappay óleng shygharugha qúmarlyghy últtyq tanymmen tereng tamyrlasyp jatqan, sәbiylik sanadaghy balang jaylarymyzdyng kuәsi sekildi bolyp seziledi de túrady.

Fransuz ghalymy Gerimning «Qaysy bir últ aldymen aqyn, sonynan oishyl bolmaghan» degen ataly sózi Italiya filosofy Uykerding «Dýniyening balalyq kezeninde adamnyng bәri de tuma talantty aqyn bolvan» degen tújyrymyn eriksiz eske týsiredi. Osy túrghydan alyp qaraghanda, qazaq halqynyng jappay óleng shygharugha qúmarlyghy últtyq tanymmen tereng tamyrlasyp jatqan, sәbiylik sanadaghy balang jaylarymyzdyng kuәsi sekildi bolyp seziledi de túrady.

Zaman talabyna say óner órisin janalap otyrudyng adamnyng bir saryndy  sanaly  qimylyna lәzzatty әri  rahatty sezim baghyshtaumen birge bolashaqqa kóz tikken úlaghatty úrpaghymyzdyng kónil kókjiyegin keneyte týsetindigi bәrimizge belgili. Sondyqtan da qazir oqyrmandar mәlimet jinaqtap, qorytyndy shygharyp, ses kórsetip, tipti, úran shaqyryp ainalany úlar-shu etetin ólenderden zәrezep bolyp bitti. Sóitip óleng jazushylardyng ózi kópirme kóp sózdi myljyngha ainala bastady. Múnday myljynbaylyqtyng basy qalamgerlerimizding iz qua izdenbeui men olardyng oilau qúrylymyn ýzdiksiz janalap-janghyrtyp otyrmauynan ekendigi kim-kimge bolsa da basy ashyq aqiqat. Teginde, dýniyede qyzdardy túnghysh ret qyzyl gýlge úqsatqanda, júrt sol aqyngha qatty sýiingen eken. Ekinshi bir aqyn óleninde qyzdardy qyzyl gýlge tenegende, ol jay sózge ainalyp qalypty. Al ýshinshi bir aqyn  óleninde  qyzdardy qyzyl gýlge úqsatqanda, oqyrmandar nazarynda búl teneudin  tittey de manyzy  qalmay, ol aqyn basqa bireuding sóz tapqyrlyghyn shimirikpey  kóshirip qoldanghandyghy ýshin oqyrmandar aldynda onyng búrynghy qasyqtap  jinaghan aqyndyq abyroyy shelektep tógilgen kórinedi. Búl jýieli mysaldyn  ózi bizding býgingi kýnde ózin ógizdey aqynmyn dep jýrgen bir top aqynsymaq aghayyndarymyzdyng aryna atqan oqtay atylyp baryp dәl tiimen birge kóne sýrdekpen salpaqtap jýre berudin, janalyqqa janaspaudyng nemen tynatyndyghyn aiqyn anghartyp túrghanday bolady. Qazaq óleng ónerinin  dәstýrli ólshemi óleng tilining aiqyn da anyq boluyn, onyng týr jaqtaghy qúrylymynyng әuenmen yrghaqqa, ýndestik pen úiqasqa qatang baghynyp baryp, lәzzattanushygha belgili bir sezimdik habar-oshardy nemese filosofiyalyq  tolghanysty jetkizudi óz mindetine alady. Kóbinese múnday mindetti belgili bir shiyelenisti oqigha nemese detaligha qúralghan úzaq ólender (dastan, qissa, balladalar) men nәzik sezimdi kónil-kýy týiinshegin sheshetin qysqa ólenderden (qara ólen, dauys aitu, jar-jar) aiqyn kóruge bolady. Búl ýrdis birte-birte damyp, Abay  dәuirine kelgende úzyn óleng men qysqa ólenning arajigi tipti de aiqyndala týsip, "ólen" degen atau ózining tar úghymynda býgingi shaghyn ólenderdi (biz býgin qazaqta oghan atau joqtay poeziya dep atap jýrmiz) menzeytin boldy. Sóitip qazaqtyng dәstýrli óleng týsinigining keng shenberi búzylyp, býgingi óleng - tútas túlghaly dýniyening kýrdeli qúpiyalaryn, adam janynyng qatparly qaltarystaryn aqtarudy maqsat etetin, әuennen tikeley bólinip shyqqan, ózindik jasampazdyq daralyghy bar, aqyndyq daryn men jýieli tәlim-tәrbiyeni tyghyz úshtastyra biletin, úshan teniz, tereng bilimge ie jandardyng qolynan ghana shyghatyn, súlu da symbatty asyl dýniyege ainalyp otyr. Sondyqtan óleng jazu qazirgi kýnde óleng ónerining sheberlik shynyna jetken, daryndy túlghalar ghana ainalysa alatyn óte kýrdeli óner qúbylysynyng birine ainalyp qaldy.

Ólenning qúny qazir onyng búrynghyday qoldanbaly mәnimen ólshenbeytin  boldy. Oqyrmandar onyng shalqymalyq mәnin úghynghannan keyin de, ony qayta-qayta oqyp, ishki iyirimdi shynyrau ólendik ózegine boylap, odan ýzdiksiz lәzzat alady. Sóitip óleng ózining dәstýrli qoldanbaly qolayynan alshaqtap, muzyka men suretke bir taban jaqyndady da, ózindegi syrtqy yrghaq pen ishki suretke adamdardyng tilmen aityp jetkizgisiz ruhany filosofiyasyn sindiruge bet aldy. Eger ólenning múnday algha bir qadam sekiru ýrdisin songhy simvolizmning ókili Paul Ualerding "Óleng jәne abstrakt oi" degen shygharmasyndaghyday naqtyly mysalmen týsindiretin bolsaq, ólensymaq ólenderdi jol jýruge, naghyz ólenderdi by biyleuge úqsatugha bolady. Jol jýruding maqsaty belgili bir nysanaly jerge jetu de oghan jetken song endi jýru qajetsiz. Al biyde jol jýrgen siyaqty ayaq-qol әrekettengenimen, onda bir jerge baru maqsatqa alynbaydy, qayta biyleuding ózi zor maqsat, el ony suret siyaqty qayta-qayta kóru arqyly lәzzatqa bólinedi Mine, búl - naghyz ólenning óteuge tiyisti  boryshy. Óleng óneri dәl osynday kýrdeli óner bolghandyghy sebepti qaptaghan qalyng syn esimdi úiqasqa úyalata tizbekteuding kýni ótti. Sondyqtan óleng tilin qatang súryptau men óleng ózegin sheber iygeru әri onyng ishki iyirimdi qúrylymyn oryndy ornalastyru men oqyrman men ólenning arasyndaghy býkpeleudi layyqty qoldanugha jәne aiqyn últtyq erekshelikke ie dara stilidegi aqyndyq túlghany qalyptastyra biluge kezek kýttirmeytin manyzdy mәseledey óte zәru bolyp otyrmyz.

Bizding búl nazariyalyq (teoriyalyq) negizdegi óleng týsinigimiz Abaydan Maghjangha deyin qazaq óleng ónerinde myqtap qalyptasa bastaghan edi. Biraq "qazan tónkerisinin" qyzyl dauyly bir top sayasy sana auyruymen auyrghan, auqymshyl aqyndardy tarih sahnasyna shygharyp, ol kózqarasymyzdan onay adastyrdy әri aljastyrdy. Sóitip Qasym men Múqaghaly múngha oranyp, Júmeken aqyn ishqústa bolyp, ómirden ótti. Al Oljas pen Múhtar Shahan jәne Qadyr qatarly biraz aqyndar sayasatqa saymaytyn (salystyrmaly týrde) sanaly ólenderimen óz baghyt-baghdarlarynan janylmady. Olar az jazsa da, kóp jazsa da óz ólenderimen ózindik bir óndi súlu órnek syza bildi. Sonymen sol sayasy auqymgha berile bas úrghan, óte auqymshyl aqyndar ne qara búzyp toptan oza almay, ne bolmasa naghyz ólenning ne ekendigin úghyna almay, ulap-shulap kele jatqan qara tobyrdyng bir-bir jolbiyke bólshegine ainalyp qaldy. Mýmkin sol toptaghy keybir aqyndar әli de sanasyna sanlau týsirip, irgeli izdenis jasap, aryndasa boldy, Jәrken  Bódeshúlynyng "Júldyzgha oryn Ay bermes" atty jyr jinaghy siyaqty aghalap algha shyghatyn shymyr tuyndy beretindigi sózsiz. Óitkeni iydeologiya salasynda basqa bireuding qas-qabaghyna jautandap qaraytyn qaraly zaman kelmeske ketti. Janasha oy aghymdarynyng nayzaghayday jaltylyna kózdi ashyp qarap, әlemdik әrli әuenderge nazar audaryp, daryn iyesine tabynatyn kez jetti. Sóitip naghyz ólendik kózqaras ornatudyng kýni de tudy. Sondyqtan qazir barlyq qalamgerlerding qúlaghyna Múhtar Áuezovtin: "әrbir jazushy, altyn izdegen kenshidey ózining altyn ózegin tabady" degen ataly sózining janghyryghy kelip túr. Óz jasampazdyghynyng "altyn ózegin" taba almaghan aqynsymaq aghayyndar óleng ónerindegi búl aqiqattyng aibynyn eng aldymen angharatyn  bolady dep ýmittenemiz.

Óleng bir kezderi barlyq kórkemónerding kókesi edi. Biraq bir mezgil ol iydeologiyamen әmpey-jәmpәy bolyp, óte ishtesip ketkendigi sebepti ózining ghylymgha tәn shynshyldyghy, muzykagha tәn býkpeleu ereksheligi, suretke tәn beyneli suretkerligin joghaltyp aldy әri ol ózining jan sezimge suretti obraz arqyly ainalatyn ómirlik tәjiriybening súryptalghan sabaghy ekendigin  úmytyp qaldy. Sóitip ol naghyz ólendik ózekten, bir túlghaly tútas qúrylymdy jýieden, iynedey iykemdi suretti tilden júrday bolyp, úiqasy bolmasa, qarasózden aiyryp alghysyz ayanyshty kýige dushar boldy. Ólenning múnday múnly  taghdyry onyng óz ortasynda abyroyynyng airanday tógiluine әkelip soqty da, bir qydyru naghyz ólender men naghyz aqyndardyn  bet-bedeline shirkeu týsirdi. Al "Ýirene almaytyndar ýirenemin dep әlek-shәlegi shyghady" degen siyaqty aqynsymaq aghayyndar óleng jazamyn dep jalynsyz janyn júlyp jep, redaksiyanyng tabaldyryghyn tozdyrumen ainalysyp, tonqandap jýrip kýn keshti. Onday pendelerding múnday qylyq-qimyldargha baruynyng sebebi olardyng naghyz óleng jóninde shala sauat ekendiginde jatyr. Qazir olardyng búl tekti din búzar, shala moldalyghyn dereu ózgertuding qiyngha soghatyndyghy da belgili. Óitkeni Italiya jazushysy Kontudyng sózimen aitqanda: "Bilimsiz - nadandyqqa qaraghanda túrlausyz bilimning kýni tipti de qaran. Bilimsiz nadandyq beyne jaratugha әri túqym sebuge keletin jer ispettidaghy, al  túrlausyz bilim arylmas aram shóbi qaulap  ósken, tusyghyn jer ispetti". Sondyqtan olargha, birinshiden, Alla taghala sanaly týisik bermese, ekinshiden, basylym basynda otyrghan kóregen redaktorlar olardyng ólenine katang talap qoymasa, búl aurudyng amaly tabylmaytyndyghy belgili. Áne, sol jolbiykelikterdi joiy ýshin biz óleng óneri jayly alghashqy qadamda janasha izdenister jasaugha múqtaj bolyp otyrmyz.

Óleng jazudyng ózgeshe qiyndyghy "men seni saghyndym, kýidim-sýidim" dese boldy, onyng óleng bola bermeytindiginde jatyr. Qazirgi kýnde óleng búrynghyday úiqastyrugha beyim aqyndyq sheberlikpen at kekilin kesisti. Óleng jazu barysynda úshan-teniz, jan-jaqtyly bilim jinaumen birge ýzdiksiz sanaly jattyghu bolmayynsha, aqyn ózining aqyndyq qyryn kórsete almaytyn bolyp qaldy. Sondyqtan da onyng damu bet alysy arzan aighay-sýrennen arylyp, adamzat túrmys-tirshiligining tereng filosofiyalyq tamyryn bekemdeuge qaray bet búryp keledi. Ol jasandylyqty tabighilyqqa, tabighilyqty ózindik baghyt-baghdary bar dara stilidik izdeniske qaray baghyttau ýstinde. Búl kýnderi óleng óneri ekining birining ermegi boludan qalghandyqtan, ol jay adamdardyng betaldy soqtygha beruine bolmaytyn biyik bitimdegi kýrdeli qúbylys bolyp otyr. Sol sebepti bizden búrynghy ólentanushylar ólenning syrtqy týr jaqtaghy erekshelikterimen ghana ainalysyp, onyng kiyeli kindigine soqtyqpay ótuge  tyrysqan bolatyn. Bizding oghan soqtyghuymyzdyng ózi, әriyne, qazaq óleng ónerining sannan sapagha taghy bir ret sekiru kezenin sózsiz jaryqqa shygharu ekendigi dausyz. Óitkeni sekiru bolmaghan jerde sergektikting bolmaytyndyghy, bekerleu joq jerde janalyqtyng jalt etip, kózge týspeytindigi bәrimizge belgili.

Qysqasy, óleng jazudy birtýrli ataq-abyroy sanaudyng ózi tolysyp jetilgen toghysharlyqtyng dәl ózi deuge bolady. Shynyn qughanda, óleng - aqynnyng ómirden sezingen miftik shyndyghynyng zәredey bólshegin sergek sezim kórigining kómeyinde oi-qiyal jalyny arqyly balqytyp, ony tózim tósi ýstinde yqshamdylyq qysqyshymen qysyp túryp, oinaqy da obrazdy kórkem til balghasymen bayypty týrde qayta-qayta balghalap, úiqas, yrghaq, ritm jәne ishki ýndestik qatarly ólshemderge týsirgen song baryp, súlulyqtyng móldir suyna qandyra sugharyp, oy elegining óndeu aspabynan qatang týrde әldeneshe ret ótkizu arqyly dýniyege kelgen, ómirden qorytyndylaghan ómirlik tәjiriybe sabaqtyng simvoldyq beynege ainalghan súlu elesi. Sondyqtan da ol dýniyedegi eng azapty da lәzzatty aqyl-oy enbegining egey týri esepteledi. Dýniyege eng dúrys әri kirshiksiz sәby kózben qarap, oghan filosofsha emes, qayta balbyraghan bala kónil-kýimen nazar tastay bilu myng da bir adamnyng ghana qolynan keletin kýrdeli de kýiikti sharua bolghandyqtan, óleng óneri jayly oy tolghau men ony dýniyege keltiruding kýrdeliligin anghara biluding ózi de - aqyl-parasatqa toly ardyng isi.

Bekqoja Jylqybekúly,

L.N.Gumiylev atyndaghy

Euraziya últtyq uniyversiytetinin

dosenti,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty

«Abay-aqparat»

0 pikir