Preziydent Qasym-Jomart Toqaev barshamyzdy elimizding eng úlyq merekesi – Tәuelsizdik kýnimen shyn jýrekten qúttyqtay otyryp, onyng «últtyng ruhyn kóteretin, úrpaqtyng mereyin ósiretin mәrtebeli meyram» ekenin atap aitty. Óitkeni, memleketimizding basshysy óte oryndy kórsetkendey, «tәuelsizdik – memlekettigimizding altyn dingegi, derbestigimizding berik negizi».  

Tarihy bay, tamyry tereng elimiz ony eng qymbat qazynagha, eng asyl amanatqa balaydy, óitkeni «Qazaq eli ýshin búdan asqan qasterli qúndylyq joq». Osynau «әr halyqqa búiyra bermeytin bagha jetpes baqyttyn» mәnin tereng týsinip, ony «babalar ansaghan qasterli Tәuelsizdikting qadirin jan-jýregimen sezinetin» býgingi úrpaq әrdayym layyqty baghalap jýru ýshin Preziydentimiz «egemen elimizding ómirindegi jaqyndap kele jatqan taghy bir mereyli beles»  men múndalaghan kelesi jyldy «Tәuelsizdikting 30 jyldyghy» dep jariyalady.

Osyghan oray Qasym-Jomart Kemelúly tәuelsizdik kezende «jana memleket qúrugha atsalysqan býkil halqymyzdyng eren enbegining tarihy shejiresi» jazylyp kele jatqan әrbir on jyl «atqarghan missiyasy túrghysynan ghasyrdyng jýgin arqalap» túrghanyn naqty sipattap aitty da, «aldaghy tórtinshi on jyldyqta» atqarylugha tiyis  jana mindetterge toqtaldy. Basty mindet, әriyne, elimizdi ilgeri damytyp, әrbir azamattyng layyqty túrmysyn qamtamasyz etu. Al oghan qol jetkizu ýshin, Preziydent ózining Joldauynda memlekettik basqarudyng jana ýlgisi retinde basa mәn bergendey, «tiyimdi basqaru jýiesin» qúru qajet. Búl rette kóptegen naqty sharalar atqarylyp jatqanyn aita kele, ol «janghyrudyng jan-jaqty bolghany jón» dep, býkil halqymyzdy zaman aghymyna ilese biluge shaqyrdy. Ózgeristerge beyimdele alatyn júrt qana uaqyt tynysyn dóp basady dedi. «Biz bilimdi әri bilikti, úqypty jәne jauapty, isker de enbekqor júrt boluymyz qajet» dep, ony Úly Abay ilimindegi «tolyq adamnyn» aiqyn kórinisine balady. Búghan qosa, әrkimning jeke qasiyeti men maqsatynyng eldik mýddemen tyghyz astasyp, patriotizmge úlasuy kerektigine erekshe mәn berdi. Sonda ghana memleketshildik iydeyasy basty qúndylyqqa ainalady dep shegeledi oiyn. 

Preziydent Toqaevtyng búl sózderi әrbir otanshyl azamattyng kónilinen shyghyp, bolashaghyna degen senimin kýsheyte týsude. Búl sózder әsirese kórshi alyp elding kóne imperiyalyq astamshylyqpen shalasauat ta arandatqysh әm qaterli  mәlimdeme jasap júrtty dýrliktirgen (ishinde bizding elimizde tuyp-ósip, suyn ishken qúdyghyna kópten týkirip jýrgen býgingi sayqymazaq «sayasatkeri» bar) «halyq qalaulylary» sayasy jәne әskery elitasynyng ýnsiz qoldauyna ie bolyp túrghan qazirgi tanda airyqsha manyzdy. Osy rette, shyn mәninde Preziydent aitqanday «tarihy bay, tamyry teren» bizding elimizding әli tolyq dәrejesinde ashyq qoldanylmay jýrgen әleuetin iske qosuymyz kerek. Biz halyqty әdil tarihpen tәrbiyeleu, kýni býginge deyin kópshilikke beymәlim bolyp kele jatqan ashy da qasiretti tarih arqyly tәrbiyeleu mәselesin jolgha qoiygha tiyispiz. Qalyng júrt jәne qazaq jerin iyelene ketuge qúmarlar qazaqtyng qaraly betteri mol shyn tarihyn bilsin,  sonda halqymyzdyng birligi arta týseri, tilektesterimizding qatary molayary, bayyrghy otarshyldyq pighylmen auyratyn kerauyzdardyng azayary haq.  

Qazaq Ordasynan әldeqayda kesh qúrylghan, biraq  kýsh-quaty shapshang artyp, týrli amalmen jana jerler jaulap alu sayasatyn patriottyqqa balap sәtimen jýrgizgen Orys Patshalyghy (1721 jyldan – Resey imperiyasy) ókilderi shyghysqa qaray terendegenderinde, Sibir ormandaryn mekendegen «jabayylardy» kýlli auyldarymen typ-tipyl etip qalay qyryp-joyghany jayyndaghy auyzsha estelik baspasóz betine bertinde ghana shyqty. Al 1-shi orys revolusiyasy jyldary júmys istegen Memlekettik dumanyng «qarajýzdikshi» mýshesi biyik minberden «dalany mekendeytin qazaqtar (kirgizy) Shynghys hannyng úrpaqtary, sondyqtan, Amerikany iygerushiler ondaghy qyzyltәndilerdi qalay qyrghyngha úshyratsa, biz de qazaqtardy tap solay qyruymyz kerek» dep úrandatqany  parlamentting stenografiyalyq esebinde tasqa basuly túr. Sovettik imperiyanyng oqu ótip ketken kóshbasshylarynyng biri qazaqtardy «kóshpendi bolghandyqtan ekonomikasy әlsiz, marksizm túrghysynan bolashaghy joq» dep tújyrdy,  jylqysyn «әlemdik revolusiya jasaytyn qyzyl armiya ýshin» tartyp ala túryp, ornyna talghaju eterlik azyq-týlik beruden bastartty. Solay bastalyp, ýsh dýrkin soqqan asharshylyq qazaq halqyn Últtyq apatqa úshyratty. 1917–1933 jyldarghy jat sayasat saldarynan bolghan halqymyzdyng tikeley shyghyny men joghaltqan yqtimal tabighy ósimining sany  respublikadaghy býgingi qazaqtyng jalpy mólsherine barabar edi. Revolusiyashyl  ókimetting әuelde bergen uәdelerin búrmalaularyna, jýrgizgen solaqay reformalaryna halyqtyng qarsylyq kóterilisterimen jauap berui «bandalar býligi» dep tanylyp, әskery kýshpen basyp-janshyldy (sol shaqtaghy jazyqsyz qúrbandardy tolyq aqtau mәseleleri de Preziydent tapsyrmasymen qúrylghan Memlekettik komissiyanyng qarauyn tosuda). Sayasy qughyn-sýrginder men ashtan qyrylular saldarynan bosap qalghan ónirlerge milliondaghan kirmeler kelip, kóshpendiler sýiegi ýstine sosializm ornatugha kiristi. Sol kezgi Ortalyq (yaghny Mәskeu) qasiretti tarihty júrtqa bilgizbeu baghytyn ústandy, nәtiyjesinde onyng býgingi múragerleri (nikonovtar, fedorovtar, jirinovskiyler) qauip-qaterge túnghan sózderin – «orys jerin qaytarudy» talap etuin ayan etip otyr. Múnday kesapatty әreketterge qatang tyiym saludyng birden-bir tәsili – Preziydentimiz eske salghan tamyry tereng de bay tarihymyzdy bilu jәne ózgege de bilgizu jolymen  shynayy janghyru jolyna týsu, sóitip әrkimning oi-sanasynyng últtyq mýddemen tyghyz astasqan zamanauy jana patriotizmge úlasuyna septesu. Múnday retpen sinirilgen otanshyldyq sezimning basty qúndylyqqa ainalaryna Qasym-Jomart Kemelúly  kýmәnsiz senip, erekshe mәn bergen. Rasynda da osynday jolmen qalyptastyrylghan memleketshildik iydeyasy әr azamattyng jýregin tolqytyp, boyyn biyleri haq. 

Preziydent Toqaev ekonomikalyq túrghydan kýshti, әleumettik әdildigi barshany tәnti etetin, negizderi bekem, progressivti qúndylyqtargha ie ashyq qogham qúrudamyz dedi. Búl ýshin birizdi reformalar men sapaly ózgerister jasau jolymen kele jatqanymyzdy aityp, «búl sayasattyng jalghasa beretinin», óitkeni oghan «balama bolmaytynyn», «keri sheginuge endi jol joqtyghyn» eskertti. Bizge osy sayasattyng últtyq mýddemen ýilese jalghasuyna ýles qosu lәzim. Búl rette, isker de enbekqor júrt jәne danyshpan Abay aitqan «tolyq adam» keypinde tanylu ýshin, bizding oiymyzsha, qazaqtyng mal ósiru syndy dәstýrli ekonomikasyn auyl sharuashylyghynyng ózge salalarymen ýilestire otyryp damytugha mәn beru jón bolmaq. Ol ýshin әrkimge tiyesili jer ýlesin belgilep, qazirgi zamanghy malshygha qoyylatyn talaptar ýdesinen shyghugha niyettenetin azamattardan seriktestikter qúru kerek te, olardy iygeriluin tosyp jatqan jerlerge ornalastyru qajet. Jәne kezinde patsha ýkimeti qazaq jerin iygeruge júmsaghan múghajyrlaryn tiyisti kólikpen, soqa-sayman, qúral-jabdyqpen, dәnmen, qarjymen qamtamasyz etken tәjiriybeni býgingi kýn túrghysynan damyta paydalanyp, óz qyz-jigitterimiz qúrghan býgingi ozyq sharuashylyqtardyng zamanauy jana ýlgide óz elimizde boy kóteruine qamqorlyq kórsetken jón. Sonda, eng bastysy, elimizdegi júmyssyzdyqty joyamyz. Sosyn memleketshil azamattardyng qazaq jerin kórkeytudi óz qoldaryna alghanyna kózimiz jetip, qazaqtardyng óz jerining shynayy qojayyny ekenin әlemge pash etemiz. 

Últtyng ruhyn kóteretin, úrpaqtyng mereyin ósiretin mәrtebeli meyram qúrmetine QR Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev әigilegen ústanym túghyrynan osynday úsynystar aitudy hosh kórdik. Aldaghy merekeli kezeng úly múrattarymyz bekem ornyghatyn jyl bolsyn! Tәuelsizdikting otyz jyldyghyn layyqty tabystarmen qarsy alayyq, qymbatty dostar! 

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty, repressiyalar qúrbandaryn tolyq aqtaudy kózdeytin Memlekettik komissiya mýshesi

Abai.kz