Ol úzyn dәlizdi jaghalap kele jatyp, esikterding syrtyna ýnilip qoyady. Búl qabattaghy bólmeler eki-ýsh firmagha ghana tiyesili eken. 

Kenet onyng nazaryna dәlizding kýngirtteu túsyndaghy bir erekshe esik ilikti. Esikke ilingen tiytimdey taqtayshadaghy úsaq jazugha kózi jetpey, jaqynday týsip, ýnildi: «Laboratoriya professora A.Sh. Sharipova». Professor Sharipov deydi? Ol kim boldy eken? Laboratoriyasy nesi?..

Esikti aqyryn qaqty. Eshkim jauap bermedi. Tútqasynan tartyp kórip edi, ar jaqtan bir tyqyr estilgendey boldy. Ishte bireu bar siyaqty.

Kelesi sәtte esik syrt etip, jartylay ashyldy da, úzyn boyly kisining qazanday basy kórindi. Búghan tandana qarady.

– Assalaumaghaleykým, agha!

– Sәlemetsiz, – dedi ol, sypayy ghana jótkirinip qoyyp.    

– Siz professor Shәripov bolasyz ba?

– A siz kim bolasyz? – dep súrady ol azdaghan aksentpen. Orysshalau siyaqty.

– Jurnalistpin, agha.

– Jurnalist?.. Siz kimnen keldiniz?    

– Eshkimnen... ózim keldim.

– Kiriniz, – dedi ol, esikti ashynqyrap.

– Shaqyrusyz qonaqtay «basa-kóktep kirgenime» keshirim súraymyn, agha.

– Oqasy joq, – dedi ol, búny ishke kirgizip, esikti jauyp jatyp. 

Esikte aghylshyn qúlpy ornatylghanyn anghardy.

Qalyng perde tútylghan terezening mardymsyz jaryghynan bólmening ishi alakólenkeleu eken. Kózi ýirengenshe esik aldynda túryp qalghan. 

«Tórletiniz», – dep, laboratoriya iyesi sham jaqty da, tereze jaqtaghy jalpaq ýstelge qaray bastap jýrdi.

– Atynyz kim? – dep súrady, búghan oryndyq úsynyp jatyp.    

– Talant Aman.

– Qyzyq eken. A mening atym Aman Rabatovich Kudaykulov.

– Keshiriniz, men sizdi professor Shәripov dep qaldym.

– Men laborantpyn. Siz tochno jurnalistsiz ghoy?

– Senbeseniz, mine, – dep, kuәligin kórsetti búl.

Ol kuәlikti alyp, kóz jýgirtti de, qaytaryp berdi.

– NIA (Nezavisimoe informasionnoe agentstvo) «Janalyq»? Ondaydy estimeppin. Biraq, men radiodan «Svobodany» ghana tyndaymyn, – dep, tandayyn qaghyp, basyn shayqady.

– IYә, qazaqsha aitsaq, qazaq, orys, aghylshyn tilderinde aqparat taratatyn «Janalyq» tәuelsiz aqparat agenttigi bolamyz.

– «Tәuelsiz» degen oppozisiya ma?

– Joq, oppozisiya emes, «erkin oily» desem bolady.

– Ofis qayda? 

– Biz keshe ghana osynda, besinshi qabatqa kóship keldik, agha. Sosyn býkil ghimaratty aralap kórip jýrgenim ghoy.

– A solay ma? Men sizdi alghashqyda administrator dep qaldym, – dep, kýldi ol, tóbesindegi seldiregen shashyn sipalap.

Sosyn ol ornynan túryp, búryshtaghy temir shkaftan jarty shólmek araq pen eki rómke shyghardy. 

Talant ýstel ýstindegi jasauly shaghyn dastarhandy endi ghana bayqady. Laboratoriya iyesi múnyng aldynda jalghyz ózi shәy iship otyrsa kerek. Nege jalghyz? Professor qayda ketken?.. 

Ýstel ýstindegi radioqabyldaghysh pen elektr mәshinkege kózi týsip ketti. Áli kýnge deyin qaghazdy mәshinkemen basa ma eken? Aynalasyna kóz salyp edi, kompiuter mýldem kórinbeydi. Pәli, «laboratoriya» dep atarlyqtay eshqanday jabdyqtary, qúral-saymandary joq qoy. Bir qabyrgha tútas kitap sóresi. Ekinshi qabyrghagha gýli bar qúmyralar men kartinalar ilingen. Orta kezinde edennen tóbege deyin dәu aina ornatylghan.     

– Keliniz, tanystyq ýshin alyp qoyayyq, – dedi laboratoriya iyesi, iyegin qaghyp. Eki rómkege toltyra araq qúiypty.

– Qyzmet babyndamyn ghoy, agha, – dep, búl basyn shayqap, tartynyp edi, ol qabaghyn jorta týiip: «Men de qyzmet babyndamyn. Siz tanysugha keldiniz ghoy. Qalay deushi edi? «Qonaq qoydan da juas» bolu kerek. Bastyghynyz izdese, «bir laboratoriya júmysymen tanystym» dep aita salasyz, – dedi.   

– Olay bolsa, agha, laboratoriya júmysymen tanystyrsanyzshy, – dedi búl, rómkedegi araqty tartyp jiberip.

– Biz búryn NIIY-gha qaraytynbyz, – dedi ol, rómkelerge qaytara araq qúiyp jatyp.

– Keshiriniz, NIY degen ne?

– NIY mashinostroeniya, yaghni, mashina jasau ghylymiy-zertteu instituty. Osy ghimarat týgel soniki edi.

– Endi?

– Endi bitti, jekeshelenip ketti. Bir aksionerlerding qolyna kóshken. Solar firmalargha jalgha beredi. Sizder de jalgha alghan joqsyzdar ma?

– IYә.

– Al, endi kórshi bolghanymyz ýshin alayyq, Talant. Davayte, qysylmay, tamaqtan alyp otyrynyz, er adamsyz ghoy.

Siz mening kýieu balama úqsaydy ekensiz. Ol óte bir intelliygentnyy semiyadan shyqqan. Qyzym ekeui – aspirant. Ata-anasymen, yaghni, bizding qúdalarmen birge Moskvada túrady.

– Orys pa?

– Qazaq. Daje menen ótken qazaq. Áyelim ekeumiz qúdalardan úyalghannan qazaqsha ýirendik. A to voobshe bilmeytinbiz.

– Qyzyq eken, agha. Biraq, mening tanghalyp otyrghanym – sizderding myna laboratoriyalarynyz. Siz professor Shәripov jayly eshtene aitpadynyz ghoy?

Laboratoriya iyesi kenetten basyn salbyratyp, otyryp qaldy.

– Askar Sharipovich altyn adam bolatyn. Býgin – onyng tughan kýni. Men ony eske alyp otyrmyn, – dep, bos rómkesin kóterip kórsetti. – Genialinyy byl chelovek!

Búl qaltasynan úyaly telefonyn shygharyp, ghalamtordan «professor Sharipov» dep súrau salyp edi, birdi-ekili aqparat bar eken. Ashyp kórgisi kelgen, telefon quaty kemip, óshuge shaq qalypty.

– Ayfonnyng zaryadkasy bar ma, agha?

– Men «sotka» ústamaymyn. Mening baylanysym mynau ghana, – dep, ol ýstelding bir búryshyndaghy qalalyq telefon apparatyn iyegimen núsqady.

– Talant, siz bizding laboratoriya jayly jazghynyz kele me? – dep súrady sosyn, oiyna әldene týskendey.

– Jazatyn-aq edim, agha, biraq, siz maghan jarytyp eshtene aitpadynyz. Kónilinizge kelmesin, «professor Shәripovting laboratoriyasy» degen atynan basqa eshtene kórip túrghan joqpyn.

– Joq, Talant, siz qatelesesiz. Laboratoriya degen әldebir jabdyqtardy shúqylay beru dep oilaysyz ba? Joq. Ol – naghyz ghylym. Ol – myna basta. Shyn jazghynyz kelse, aitynyz. Jazghynyz kelmese, ókpem joq, – dep, ayaqtady ol sózin, shamyrqanghanday keyip tanytyp.

– Jaqsy, agha. Maghan qalam, qaghaz beriniz, kózinizshe jazamyn. Maghan keregining ózi jarty-aq bet. Tek naqty janalyq bolsa, bolghany, – dedi búl da, shirygha týsip.

* * *

– Talant, seni bastyq izdep jatyr, srochno jet, – dedi hatshy qyz, búnyng úyaly telefonyna habarlasyp. Ne ýshin izdey qaldy eken?..

Entige basyp jetken.

– Á, batyr, qútty bolsyn! Kelgenine bir apta ótpey jatyp-aq, sening alghashqy materialyng halyqaralyq rezonans tudyruda. Shamasy, synaq merzimin bir aigha jetkizbey jatyp, shtatqa iligetin siyaqtysyng ghoy, – dep, búny esikten qarsy aldy bastyghy. Ýninen zor maqtanysh seziletindey.

Týkke týsinse, búiyrmasyn. Búl ne júmbaq?..

– Kel, beri jaqynda, – dedi bastyq. Kópke sozbay, bastyrmalata jóneldi. –  Qysqasy, osy qazir Tokiodan habarlasty. Seni súrady. «Professor Shәripovting janalyghy» degen habardyng avtory kerek edi dedi. Men «ne ýshin kerek?» dep suyrtpaqtap edim, «bir mәseleni anyqtap alayyq dep edik» dep, týlki búlangha sap, qúiryghyn ústatpady. «Eshtene býline qoymas» degen oimen hatshy qyzgha aityp, telefon nómirindi bergizdim. Dәl osy sәtte saghan habarlasyp qaluy mýmkin. Úyaly telefonyng qaltanda jýr me?..

Búl basyn iyzegenshe bolghan joq, qaltasyndaghy úyaly telefony bezektey jóneldi. Ýnin óshirip qoyghan-túghyn.

– Hellou, – dep, ózi bastap aghylshynsha amandasty búl. Tútqanyng ar jaghyndaghy adamnyng quanyshty dausy estildi. Ol da aghylshynsha sóilese bastady.

Bastyq búghan kýdiktene qarady.

– Talant-san, sizding professor Shәripovting janalyghy turaly qysqasha habarynyzdy oqydyq. Ol adamdy biz tanushy edik. Siz ony osy dýniyede bar adam siyaqty jazypsyz. Solay boluy mýmkin be? Ol tiri me? – dep súrady ózin Tasuro Misima dep tanystyrghan qonyrau shalghan kisi.

– Tasuro-san, siz maghan keshirek habarlasynyzshy. Dәl qazir sizben sóilesu men ýshin qolaysyzdau bop túr, – dedi búl.

– Talant-san, men sizdi jaqsy týsindim. Qayta baylanysqa shyqqansha qosh bolynyz, – dep, tәmamdady Tasuro.

– Áy, sen tek qytay ghana emes, aghylshyn tilin de tәp-tәuir biletin siyaqtysyng ghoy. Qaray gór ózin! Al, menimen olar oryssha biletin tilmәshy arqyly sóilesti. Súrasam, shynyndy aita qoymaysyn-au, ә? Oralmandyghyna salyp, qulyqqa basyp túrsyng ghoy. Bayqa, biraq, birdenege úrynyp qalyp jýrme, – dedi bastyq zildi ýnmen. Áueli әjuamen jay bastaghan sózining sonyn kijinmen ayaqtady. 

Búl ýndemey qútyldy.

* * *

Tórteui japon ýlgisindegi restorannyng tynysh kabinasynda onasha sóilesip otyr.

Misima myrza Qúdayqúlovqa qarap:

– Aman-san, siz professor Shәripovpen birge Tokioda bolmadynyz, ә? – dep súrady. Ioko esimdi tilmәsh qyz audaryp bergesin:

– Joq, men laboratoriyadan shyqpaghan adammyn. Askar Sharipovich ózimen birge ylghy da Stavniskiydi ertip jýretin. Stavniskiy kelissózderge sheber, dokumentasiyagha pysyq edi. NIY tarqaghannan keyin ol Reseyge ketip qaldy, – dedi Aman.

– Men ol kezde tym jas edim, – dep, sózin jalghastyrdy Tasuro. – Ákemning qasynda jýrsem de, kóp jәidi bilgen joqpyn. Biraq, professor Shәripov mәngi esimde qaldy. Birde qyzyq jaghday boldy. Ol maghan «shalbarynnyng beldigin aghytyp, tómen týsirshi», – dedi. Men onyng ne aitqysy keletinin týsinbey, kózimdi jypylyqtatyp otyrghanda, ózi dereu sheshinip, teris qarap, qúiryghynyng ýstingi jaghyn kórsetti. Sondaghysy – japondarda qúiryghynyng ýstingi jaghynda tumysynan bolatyn kók daqtyng qazaqtarda da bolatynyn kórneki dәleldeu. «Búnday nәrse basqa esh halyqta joq», – dedi. Sony aityp, ol riyasyz kýlgende, әkem ekeumiz de qosyla kýldik.

Ioko Tasuronyng aitqanyn esh qysylmastan audaryp, sәl ghana jymidy. Talant onyng jymighan kezde betindegi biliner-bilinbes shúnqyrlary sәl tereng tartatynyna nazar audardy.

– Aman-san, siz nelikten óziniz ashqan janalyqty professor Shәripovting atynan jariyaladynyz? Ony zandastyru mýmkin emes ekenin týsinesiz ghoy, – dep súrady Tasuro.

– Professor Shәripov janalyqty ashugha jaqyn qalghan edi. Átten, ýlgermey ketti. Áytpese, shertui ghana qalghan. Keyin oilap qarasam, ol týiinning sheshuin ózi tauyp qoysa da, songhy shertuin maghan әdeyi qaldyryp ketken siyaqty. Al, men onyng bir-birine úqsamaytyn eki týrli sheshimin taptym. Biri – Askar Sharipovichting bastaghan razrabotkasy boyynsha, ekinshisi – taza ózimdiki, – dedi Aman.

– Sonda siz eki birdey janalyq ashyp otyrsyz ba, agha?! – dep, tandana súrady Talant, qasynda otyrghan onyng jýzine jalt qarap. Dausy qatty shyghyp ketse kerek, Tasuro «ne bop qaldy?» degendey, Iokogha iyegin qaqty. Ioko Talanttyng qazaqsha qoyghan súraghyn tәrjimalap bergesin, Tasuro basyn qayta-qayta iyzedi.

– Alayda, basqa bireulerding biz әli patenttemegen janalyqtardy ashyp qony da mýmkin. Sodan beri jiyrma jyl ótti ghoy, – dedi Aman.

– Aman-san, biz endi negizgi mәselege kósheyik, – dep, bayyppen bastady Tasuro. – Bizding sonau Tokiodan kelgendegi maqsatymyz – sizge naqty úsynys bildiru. Eger sizding memleket aldyndaghy mindettemeleriniz bolmasa, onda bizding transúlttyq kompaniyanyng tapsyrystaryn oryndanyz. Biz ýlken grant bólemiz. Patent alugha kómektesemiz. Sizding qay elde de, әlemning qay týkpirinde bolsyn, túrugha erkiniz bar. Óz júmysshy tobynyzdy qúrasyz. Aytalyq, siz Talant-sandy qasynyzgha qosyp aluynyzgha bolady.

– Tasuro-san, men ghalym emespin ghoy, – dedi Talant. – Jurnalistikada tәi-tәilap alghashqy qadamyn jasaghan sary auyz balapanmyn.

– Talant-san, sizden aqyldy kómekshi ghana emes, jaqsy kenesshi de shyghady. Onyng ózi óte qúndy, – dep, súq sausaghyn joghary kóterdi Tasuro.

– Tasuro-san, mening ghylymy ataghymnyng joqtyghyn eskeriniz. Men bar bolghany laborantpyn, – dedi Aman, – Onyng ýstine, jas ta emespin, eludi ensergen adammyn.

– Aman-san, siz mening әkemdi qartayyp qaldy dep oilaysyz ba? Ol bizding eldegi eng ýlken transúlttyq kompaniyalardyng birin basqaryp otyr. Ákem әli kýnge deyin dop qualaghanda, men onyng shanyna da ilese almay qalamyn. Osy úsynysty sizge jetkiz dep tapsyrghan da sol.

Endi әngimemizdi әzir dogharyp, eki kýnnen keyin qayta kezdesip, toqeterine keleyik, – dep, Tasuro dayashyny shaqyryp, esep aiyrysuyn súrady.

* * *

Talant tómengi qabatqa týsip, ózine tanys esikti shartty belgimen tyqyldatyp kórip edi, juyq arada ashylmady. «Týh, Aman aghanyng qaltafon ústamaytyny qyzyq osy!» – dep kýbirledi, jorta kýiingendey bop. Qalalyq nómirine qonyrau shalmaqshy bop, qaltasyna qolyn sala bergende, esik syrt etip ashyldy. 

– Aman agha, siz ekeumizding jasymyz alshaq bolsa da, Sherlok Holms pen doktor Vatson bolayyq ta, – dep, әzildegen boldy búl. Oiyna nelikten Konan Doyldyng keyipkerleri kele qalghanyn ózi de týsinbeydi. 

– Qaydaghy Sherlok Holms, qaydaghy doktor Vatson?! Eshqanday qisyny joq, – dedi ol, qolyn bir-aq siltep. Ara shaghyp alghanday yrshyp týskeni nesi? Óni kýrenitip ketipti. Qúdayym-au, ne bop qaldy?..

– Askar Sharipovichting ana jaqqa ketkenine jiyrma jylgha juyqtapty, – dep, kónilsiz bastady әngimesin Aman, – NIY diyrektory akademik Mamataev bolatyn. Keyin ol ministrliktegi joghary qyzmetke ketti de, NIY aksionerlik qogham bolyp qúryldy. Mamataev Askar Sharipovichting aruaghyn syilap, bizding laboratoriyany saqtap qaldy. Obaly ne kerek, ózi әzildep aitatynday, «Askar Sharipovichting jetimderin» asyrap otyrghanday boldy. On jyl boyy bizge úsaq-týiek tapsyrystar tauyp berip otyrdy. Minimalinyy ailyq taghayyndady. Soghan mәzbiz. Stavniskiyler bayaghyda-aq ketip qalghan. Eng sonynda men jalghyz qaldym. A men ne, ghylymy ataghym joq, jәy laborantpyn. Askar Sharipovich «kandidatskiy qorghap al» dep talay aitty, tyndamadym. Men oghan: «Askar Sharipovich, a chto vy samy zvanie akademika ne vozmete?» – deymin ghoy. Ol kezde orysshalaymyn. Qazaqsha «ny belimesa ne znati». Sonda ol da orysshalap: «Da na chert mne eto zvanie sdalosi? Kogda krugom odny samozvansy! Polnyy razval!» – der edi, ashugha basyp.

Sóitip, myna aksionerler keldi ghoy. Búlardyng bar bitiretini – jalgha beru, aqsha jinau. Bitti, basqa týk joq. Basta da týk joq. Tupogolovye. Qazaqsha qalay bolady?

– Shodyrbastar? – dedi Talant súrauly jýzben.

– IYә, iyә, dәl ózi, shodyrbastar, – dep, әldekimderdi kekete kýlgen ol әngimesin jalghastyrdy. – Mamataevqa rahmet, ólerine deyin aksionerlerge laboratoriyany eshkimge bergizbedi. Birde maghan konkursqa qatys dedi. Grant bólinip jatyr eken. Ministrlikke zayavka berdim laboratoriya atynan. Askar Sharipovichting blankteri bar-túghyn. Sonyng birin toltyryp jibergem ghoy. Qaydaghy grant? Tegin jatqan batpan qúiryq tabasyz ba qazir? Krugom – korrupsiya!

Endi siz ne dep oilaysyz? Sony arhivten qazyp alypty. «Za poddelku dokumenta srok polojen» dep qorqytady, bir. «Professor Sharipovting ashqan janalyghyn iyemdendiniz» dep aiyptaydy, eki. Arendanyng aqshasyn moynyma ilgisi keledi, ýsh. «On jyl boyy jasyryp kelgensing laboratoriyany» dep, sonyng arendasynyng qúnyn tóletkisi keledi. 

– Kem degende, bes million tenge shyghady eken, – dep, oisha eseptep kórdi Talant.

– Pishtu, odan bes ese kóp!..

– Agha, sizdi kim aiyptap jatyr? Sony aitynyzshy.

– Kim bolushy edi? Ana shodyrbastar! – dep, ol joghary qarap, iyegin kóterdi. – Aksionerler-daghy. Ministrlikten bir nudnyy mojantopaydy әkepti. Jәne de bir atyshuly mekemening adamy otyrdy. Sol aitty. «Siz ólgen adamnyng atynan әreket etkensiz» dep. Kórdiniz be, qalay?

Eng soraqysy mynau. Bir shodyrbas ekinshisinen súrap otyr. «Sharipov ólip qap pa edi?» dep. Qyzyghy sol, olar jiyrma jyl búryn jer qoynyna bergen Askar Sharipovichti «tiri» dep oilap jýripti. Týsindiniz be? 

– Agha, «jaqsynyng aty, ghalymnyng haty ólmeydi» degen ghoy. Shәripovting shapaghaty tiyip kelgen eken osy uaqytqa deyin.

– Dúrys shyghar. Alayda, ony aitqannan maghan jenil emes. Endi kórmeysiz be, ana shodyrbastardyng sonyng esesin qaytarghysy kep otyrghanyn.

Ekeuining basy salbyrap ketti. 

Talant ózin kinәli sezinip, ernin tisteledi. Shym-shytyryqqa toly eken ghoy myna ómir. Keshe ghana búlar jaghasy jaylauda jýrgendey edi. Qyzyq, búnyng oiyna Sherlok Holms pen doktor Vatsonnyng kelgeni nesi? Aytqanday, Tasuro myrza she?! Osy tyghyryqtan shyghatyn joldy sol kórseter, mýmkin? Eger ana shodyrbastardyng auzyn maylasa, bәrin jayghaugha bolatyn siyaqty ghoy. Bәlkim, olardyng kózdegeni de osy shyghar? Onyng atyn bopsalau deydi. Aman aghasynyng osal jerin tap basqan. «Batyr anghal keledi» degen osy da. Batyrlyqtan búryn onyng ghalymdyghy ozyp túr ghoy. IYә, iyә, Aman aghasy jay ghana laborant emes, ghalym adam. 

Osynyng bәrin Aman aghasyna aitqysy keldi. Jay ghana ony júbatqanday júghymsyz sóz bop qalmay ma eken?..        

Kenet onyng oiyna birdene týskendey, Amangha jalt qarady.

– Agha, sizding ministrlikke jibergen zayavkanyzdyng kóshirmesi bar ma? – dep súrady odan.

– Kóshirmesi deysing be? Esimde qalmapty. Odan beri on jyl ótti ghoy, – dedi ol, anyryp.

– Qarap kórsenizshi, – dep, Talant syqiyp túrghan kitap sórelerine kóz tastap. Mynalardyng arasynan tabylyp qaluy da mýmkin-au. Álde ýiine aparyp qoiy da... Marketingpen ainalysatyn jengey pysyq kórinedi ghoy. Aman aghasyn sol eken ghoy asyrap otyrghan... әitpese...

Kenet Aman ornynan atyp túrdy.

– Talant, sen jay talant emes, geniysin!..  – dep, qabyrghadaghy ainany eki alaqanymen tirep túryp, bir jaghyna qaray kýshtep iyterdi. Aynanyng artynan eki jaqqa aiqara ashylatyn esik kórindi.

Talanttyng eki kózi sharasynan shygha jazdady. An-tang bop, Amannyng sonynan jasyryn bólmening ishine kirdi. Ýn joq. Tili baylanyp qalghanday. 

At shaptyrym bólmening ishi qalyng әinekpen on shaqty ýlken kabinagha bólinipti. Ár kabinada jeke-jeke laboratoriyalyq jabdyq saqaday-say túr. 

Búl ne – óni me, týsi me?.. 

Áldekimning «on jyl boyy jasyryp kelgensing laboratoriyany» degen sózi búnyng qúlaghyna janghyryq bop kele berdi...

Aman tórge ozyp, qabyrghany tútas japqan perdeni ysyryp jiberip, ar jaghynan kóringen taghy bir esikti ishke qaray ashty. Bólmening shamyn jaqqanda, onyng da dop oinaugha bolatynday aumaqty ekeni bayqaldy. Onyng bir jartysyna ýlken biliyard ýstelin ornalastyrypty. Tór jaqqa «P» әrpi tәrizdes qyp úzyn ýstelder qoyylghan. Oryndyqtar samsap túr. Eki jaq qabyrghada – kitapqa toly sóreler.

Talanttyng nazaryn audarghany – Abylay hannyng portreti. Ghajap. Tiri adam siyaqty. Múnday beynesin esh jerde kórmepti.

Aman búryshtaghy auyr seyften bir qaghazdardy tauyp, ýstel ýstine jayyp salyp, audarystyryp qarap otyrghan. Bir kezde «ýf» dep tereng dem alyp, kreslogha shalqaya otyrdy.

– Myna qaghazdar kez kelgen advokattyng qolynda búltartpas dәlel retinde oinap ketedi, – dedi, eki ezuinde kekesin kýlki payda bolyp. – Múnda Askar Sharipovting qoly esh jerde qoyylmaghan. Kerek deseniz, aty-jóni de atalmaghan. Tek óz aty-jónim men qolym túr. Eng bastysy – ózim ashqan janalyqtyng nobayy ghana jazylghan. Yaghni, Askar Sharipovichting razrabotkasy emes, ózimdiki bolyp shyqty. Qalaysha úmytyp qalgham? Ana shodyrbastardyng aitqany sandyraq eken.

– Sizdi bopsalamaqshy bolghan ghoy, agha. Arenda jayly aitqany da qúr bopsa. Sizben arenda jayly kelisimshart jasalghan joq qoy?! Endeshe, sizge eshbir advokattyng qajeti joq dep oilaymyn, – dep, quana dauystady Talant.

– Meni tolghandyratyny – Askar Sharipovichting laboratoriyasynyng bolashaq taghdyry. Myna shodyrbastargha laboratoriyanyng bes tiyngha qajeti joq. Tútas NIIY-di qúrtqanda, shaghyn laboratoriya olargha týk emes, – dedi, týtigip.

– Ertengi kýndi kýteyik, agha. Tasuro myrzamen aqyldasayyq, – dep, bayau ýn qatty Talant.

Osy sәtte onyng qaltafony bezildep qoya berdi.

– Tasuro myrza ma? – dep, súrady Aman.

– Joq, hatshy ghoy. Meni bastyghym izdep jatsa kerek, – dedi Talant.

– Áy, Talant, bastyghyng men emespin be? – dep, kýldi Aman.

– Agha, siz mening bastyghym bolsanyz, men sizdi qalay ataymyn? «Agha» deu qyzmet etikasyna say kelmeytin siyaqty. «Aman Rabatovich» deuge tilim kelmeydi. «Ábeke» deu ynghaysyz. Álde, japon etiyketine kóshemiz be? – dep әzilge basty Talant.

– Rasynda da, Tasuro myrzanyng aitqany dúrys, sizden aqyldy kómekshi ghana emes, jaqsy kenesshi de shyghady eken, Talant myrza. Onyng ózi óte qúndy, – dedi Aman manyzdy keyippen, súq sausaghyn joghary kóterip.

Ekeui jadyray kýlisti.

Jan Tileu

Abai.kz