Jambyl Jabaevtyng tughanyna -  175  jyl!

JAMBYL

Roman-etud. (Ýzindiler)

Jalghasy:

Qabyldau jýrip jatty. Sóilep jatyr, sóilep jatyr. Sóz, sóz. Shirkin-ay birauyz óleni joq. Kenet, Jәkeng Qasym Toghyzaqovqa:

- Namazym qaza bolyp barady. Jaynamazymdy alyp jýr, – dep onashalau jerge bettedi.

Stalin oqqagharlary, Jambyl men Qasymdy «býrip» tastady.

- Jambyl namaz oqidy. Músylmandyq joly, – dep Qasym bar orysshasyn salyp, týsindirip jatyr.

Kómekshi Stalinmen tildesip keldi. 

- Jambyl aqyngha Kremlide namaz oqugha bolady, – depti Stalin joldas.

Jambyl asyqpay namazyn oqyp, qúdaygha qúlshylyghyn jasady.

- Ana shal ne istep jatyr, – dep Mihayl Kalinin jaqtyrmay Jambylgha qarady.

- Óz dininde qúlshylyq jasap jatyr.

Jambyl da ózine tesile qaraghan kózildirikti adamgha únatpay qarady. Ózi turaly jaghymsyz sóz aitqanyn sezip túr. Aqyn emes pe?

– Áy, qyztalaq, myna teke saqalyng kim? – dep Jәkeng jymyng etti. Týrin kórmegen Kalininge óleng arnaghanyna ókindi. Kolhoz qúryp, qazaqtargha kóp jaqsylyq jasady degen song óleng arnap, taghy da Qazaqstangha shaqyrghany nesi? Osyghan bola ózin-ózi aiyptaugha bola ma? Kónili taza, peyili týzu edi? Ne istersin?  

MÚSA JÁLEL KELGEN KÝN

«...Nasionali» qonaqýiine ertesine bir sary qonyr koverkot kastumi bar, alasa boyly, keng mandayly, kózi ótkir bir jas jigit kelip kirdi. Ol ayaghyn tez-tez basatyn, jyldym jigit eken. Shamasy otyzdyng ar jaq, ber jaghynda bolsa kerek. 

– Men aty әlemge mәshhýr Jambyl babama sәlem beruge keldim, – dedi ol moynyn zalgha qaray sozyp.

– Kim bolasyz? – dedi Qapan Satybaldiyn.

– Men tatar aqyny Músa Jәlelmin, – dedi ol Qapandy yghystyra kiymelep.

– Jiberinder, tatar aqynyn, Ghabdolla Toqaydyng qandasyn. Bizding alysta jýrgen bauyrlar ghoy, – dep Jambyl qasyna otyrghyzdy. 

«Toqaydyng esimin bilgen myna qazaq aqyny baba eken ghoy» degen oy Músa Jәleldi tәnti etti. Búl kezde Músa Jәlel orys oqyrmandaryna tanylyp ýlgergen aqyn edi. Mәskeude eki kitaby shyqqan. 

– Bayaghy ótken zamanda,

Din músylman amanda.

Qazan degen qalada,

Nәrikbay atty han ótken

Bir perzentti zar etken...

Jambyl aqyn osylay tatardyng jas aqyny Músa Jәleldi qarsy alyp, qasynda úzaq otyrdy. Dastarhan jaydyryp, últtyq taghamdardan dәm tatqyzdy.

– Siz Jambyl әbzi, kýlli týrki әlemining úly babasysyz, – dep Músa Jәlel Jambyl aqyndy úzaq qúshaqtap túrdy. 

...Jýreginde ot bar eken, Marjaniyding úrpaghynyn, – dedi Jambyl. – Bir jerdi tesip shyghady. Aty anyzgha ainalady.

Shirkin, jambyl baba! Tatardyng úly aghartushysy, diny reformatory Mardjaniydi, Ghabdolla Toqayday aqynyn qaydan biledi. «Qúima qúlaq» degen osy-au dep tanday qaghyp otyrdy Qapan Satybaldiyn. 

Kóregen eken Jambyl aqyn! Nemis fashisterining tútqynynda qalsa da, «Maobit dәpteri» arqyly Músa Jәlel adamzat jýreginde altyn әrippen jazylyp qaldy ghoy...

JETIM BOTANYNG KÓZINDEY

Jambyl aqyngha sәlem bere kelgen student jastardyng arasynda Rodo degen negr akteri boldy. Ol «Tom Soyer» filimine týsken jas artist edi. Jambyl aqyn negr últyn birinshi ret kórip otyr.

Rodo – engezerdey jigit. Erinderi qalyn, ózi qap-qara, qara týn siyaqty. Jambyl әri tandana, әri ayay qaraydy. Ol әn salyp berdi. Jambylgha әn de, Roda da erekshe әser etti.

- Kózi qanday múnly, jetim botanyng kózindey eken. Ish qúsa kýiik jegen adamnyng әni ghoy búl. Botasy ólgen ingenning bozdaghany siyaqty. әni zarly eken...

Jambyl Rodonyng qolyn qysyp-qysyp, arqasynan qaqty.

– Biz de osylay «Elim-aylap» zarlap edik bir kezde, – dep jambyl Rodony jyly shygharyp saldy.

ABAY AQYN EMES ...

Jetisudyng tórinde, Suyqtóbening órinde jatqan Jambyl Saryarqanyng samalyn jútqan Abay esimin erti estigen. Abaydyng adamdyq qalyp, ataqty Qúnanbaydyng balasy ekeni qúlaghyna erte jetken.

...Abayúly Ábish úzaq auyrdy. Odessada, Kavkazda emdelip, podporuchik qyzmetimen Tәshkent keledi. Odan song Vernyigha (Almatygha – U.Q.) kelip úzaq emdeledi.

Ábsәmet Qúnanbaydyng inisi Jaqyptyng qyzynan tughan jiyen-di. Arqadan kelgen iygi jaqsylar osy ýige týsedi. 1895 jyldyng qarashasynda Ábish dýnie salyp, Almatyda amanat jerlenedi.

Ábsәmet Jetisudyng iygi-jaqsylarymen aralas-qúralas bolghan belgili kópesterding biri edi. Jambyl onyng ýiinde birneshe mәrte bolyp, óleng aitqan.

1896 jyly júrt ayaghy kenigen kezde Maghauiya Abayúly, Ysqaq Saltbaev, Tәneke Baytuarov Semeyden kelip, Ábishting amanat denesin qazyp alyp, ataqonysqa alyp ketpek bolady. 

El qúlaghy elu degen. Osy habardy estigende Jambyl Sәt bolys ekeui kelip, Maghauiyagha kónil aitady. Qaraly kósh attanar aldynda, Jambyl qolyna dombyrasyn alady:

Sәlem ait, barsang Abaygha,

Kenesi ketken talaygha.

Auyrdy jengen qara jer,

Sabyrly bolsyn qalayda!

 Bir jútqan suday dýniyesin,

Ashysyn tatyp kýimesin.

Japangha bitken bәiterek

Jalghyzbyn dep jýrmesin!

Kemelge kelgen asyl-ay,

Tasqyndy tәnir basuy-ay!

Nar kótergen auyrgha,

Arqasyn tossyn jasymay, − deydi.

Ábsәmet te, Maghauiya da, Jambyl da kóz jasyna kómildi. Jambyl aitqan qara jyr Abaydyng qaraly qabyrghasyna mamyqtay tiygen.

... Zanghar jazushy Múhtar Áuezov kelgende Jambyl erekshe bir lәzzat alatyn. Mang jýrisi, salmaqty túrysy, qúiynday sózi qanday. Basqalardyng bәrine Jәkeng qaljyndasyp, sóz qytyghyn jasap qoyatyn. Olardyng әrqaysysyna erkeletip at ta qoyyp alatyn. Mandayy keregharys Múhtar Áuezovke «shong qazaq» dep biyiktigin moyyndaytyn.

Múhtar anda-sanda kezdesken sәtinde Abay zamany, qazaq qoghamy jóninde úzaq әngimeleytin. Abaydyng úlylyghy, aqyndyghy jóninde talmay aitar edi. Jambyl Múqannyng sózin búzghan emes. Múhtar aitqan әngimeden ózin kóretin. Qazaq dalasynyng bәri birdey taptalghanyn sezetin. Tek Múhtar ghana osynday úly aqyn turaly jaza almaq. Shong deseng shon. Alatauday biyik, Hantәnirindey úly.

Osynday syrlas sәtterding biri edi. Abay turaly aitylghan әngimelerden song Múhtar Áuezov Jambyl tәtening oiyn bilmek bolyp, tosyn súraq qoydy.

Múhang jyr alybynan, ózi ataghan HH ghasyrdyng Gomerinen, bәlkim synaghysy keldi, bәlkim shyn bilgisi keldi, ózining ardaqty adamy Abay jóninde mynaday súraq qoyypty.

Múhan: – Jәke, qalay oilaysyz, Abay aqyn ba?

Jambyl: – Joq, Abay aqyn emes!

Áuezov múndaydy kýtpegen. Tamsanyp-aq tyndaghan. Ásirese, Qúnanbay ekeuining araqatynasy turaly kóp súrady. Tamsanghan da, tanghalghan da. Pushkinning Onegiynining Tәtish әni turaly estip, ony tyndaghan da. Sol Jambyl «Abay – aqyn emes» deydi. Búl qyrsyq shalgha ne shara? Sonda aqyn kim? 

– Aqyn degen myna men, bizder!.. dedi, ol «Shong qazaqqa» kózin qadap. Óninde bir ózgeris joq. Shynyn aityp túrghan siyaqty.

Múhtar Abaydyng qazaqtyng jazba әdebiyetining alyby ekeni turaly әngimeledi. Jambyl ýnsiz. 

Áuezov kýp-kýreng bop, ýndey almay qaldy. 

– Abay degenimiz – aqyndardyng payghambary ghoy! – dedi Jәkeng jymiyp.  

Áuezov dana qartty qúshaqtay aldy.

BAR SÓZDE AQ PAYGhAMBAR ÓLENG GhANA...

Jambyl búl týni sharshamastan «Súranshy batyrdy» erekshe tolghap aitty. Tyndaushysy da jaqsy, kótermelep, qoshemettep otyr. Súranshynyng jekpe-jekting batyry ekenin erekshe tolghanyspen jyrlaydy.

Ormannan kelgen ýsh batyr,

Ýsh jaghynan tap berdi. 

Ashu qysyp Súranshy,

Astynghy ernin tistendi.

Beli ýzilgen kýzendey

Aldymen kelgen Bitughan,

Betin basa býkteldi.

Qyrghyzdyng Orman hany jekpe-jekte mert bolghan ýsh batyry ólgen song qalyng qolyn Súranshy batyrgha jauyp jiberedi. Orman hannyng ózi de Súranshymen betpe-bet kelip qalady. Súranshy nayzasy ony da týireydi. Biraq jalghyz myngha qalay shabady.

Aqyry kelip o da óldi,

Alataugha kómildi...

Júrt tarar emes. Birining kózinde jas, biri sol súrapyl jekpe-jekti kózge elestetedi, biri Ormanhannyng opasyzdyghyn jer qylyp nәlet aityp otyr. Biraq bәri Súranshynyng batyr beynesin kózge elestetip, tәnti bolady. 

Jambyl jolbarys minez, súnqar minezdi aqyn eken. 

Qoshtasarda Dihan Ábilovke bir-aq auyz sóz aitty.

Sókpey ket, qonaq balam, qonaq shyraq,

Bar bolsa kókireginde jyrly búlaq.

Bar sózde aq payghambar óleng ghana

Qor bolma ótseng de ony qayyr súrap.

Ghajap sóz emes pe? «Bar sózde aq payghambar óleng ghana».

Múny óleng qadirin, erekshe qúrmettegen Jәkeng toqsan jasynda aitqan ghoy...

ÓLENG ÓTIRIKTI JARATPAYDY

Jambyl әr jyrdy dombyragha qosyp shygharady. Jәne ózine zor talap qoya biletin. Sondyqtan da әdeby hatshylary jyrau aqyngha ilese almay qalatyn. Sondyqtan da qayta aitudy súraytyn. 

– Qyztalaq, – der edi múndayda úly Jәken. – Mening jýregimnen shyghyp, qos ishekke iligip, kómeyinen shyqqansha qansha uaqyt ketedi. Al dayyn sózdi jazyp alugha ýlgermeysin.

Sodan song ýzilgen sózdi qayta bastaytyn. Biraq onysy endi basqasha týrlenip, jana renk alatyn. 

Sonday kýnderding biri edi. Aqynnyng talantty hatshysy Tayyr Jarokov Jambyl jyrlaryn jazyp alyp otyrghan. Óleng ayaqtaldy. 

– Al endi jazghanyndy oqy, – deydi Jambyl. Tayyr oqy bastaydy.

– Joq, myna jeri osal, nәrsizdeu eken. Qayta aitamyn.

Jәkeng dombyrasyn arly-berli tartyp, kózin júmyp biraz otyrady. Sonan son:

– Al jaz, – dep tóge jóneledi. Óleng de jýirik, Tayyrdyng qalamy da jýirik.

– Kәne, oqyp jiber, – deydi Jambyl. 

Tayyr mәnerlep oqy bastaydy.

– Áy, Tayyr, – deydi Jәken. – Men hat tanymaymyn. Ghalym emespin. Kóniline qonbay túrsa ait. Qayta jyrlaymyn. Qayta jazamyz...

Sonan song biraz otyryp oilanady, tolghanady. Ár taqyrypty qozghaydy. Zamannyng qalpyn bayyptaydy. Osynday da Jәkendi qútqaratyn qabyrghadaghy qara radio. Jambyl oghan ýnemi qúlaq týrip, tyndap otyrady. Ózine qajetti derekti kóniline toqy otyrady. 

– Sen baqyttysyng ghoy, Tayyr, – der edi keyde Jambyl rahat shuaghyna bólenip. – Bilimdisin, kózing ashyq. Óshirip jazasyn. Al men jýrektegi jyrdy qalay óshiremin. Sondyqtan da әr jyrlaghan sayyn ólenim óndele týsedi.

Jambyl aqyn keyde aghynan jarylyp jýrekke, kónilge kelgen oiyn irikpey aitatyn. Óz ólenining kem-ketigin týzeuden jalyqpaydy. 

– Sen sharshama, Tayyr, – dedi sonday kýnderding birinde Jambyl aqyn. – Kórip otyrmyn, mandayynnan ter búrqyrap otyr. Biraq «Jambyl sharshapty, jyry solghyn tartyp barady degendi estigim kelmeydi. Mendey qartqa jalghan sóz jaraspaydy. Kәne, qayta bastayyn».

Tayyr ólendi oqy jóneledi. Jambyl shәkirt sekildi óz ólenine ózi zer sala tyndaydy. 

– Áy, Tayyr, dәl osy jerin sen qalay aitar edin, – dep quaqylana súrar-dy. 

Tayyr óz pikirin aitady. Jambyl múndayda ókpelemeydi.

– Jas aqynnan shal aqyn ýirense, nesi bar. Biraq myna sózing úiqas ýshin ghana kerek siyaqty. Ony bylay dep ólendep jiberelik. Sonda ólenning boyyna jan kiredi...

Oryndy sózge Tayyr qalay kónbesin?! Qalamyn alyp Jambyl týzegen jerdi qayta týzetip jaza qoyady. 

– Esinde bolsyn, Tayyr, – dedi Jambyl. – Óleng ótirikti jaratpaydy.

JÚMBAQ JEDELHAT

1940 jyldyng jazy. Beybit ómir. El kóterilip, etek-bastaryn jiyp, jana ómir әbden ornygha bastaghan shaq. Aytys ótip, últtyq óner de en qazaq dalasyna qanatyn keng jaya týsken. Sonday mamyrajay kýnderding birinde Kenester Odaghy Jazushylar Odaghynyng hatshysy Leonid Sobolevten shúghyl telegramma keldi. Ábdildә Tәjibaev telegrammany oqyp týsine almay otyr. «Samoletpen úshamyn, kýtip aluynyzdy súraymyn. Múhtargha sәlem. Soboliev». Ábdildә an-tan. Mәskeuden kelgenine bir apta da ótken joq. Leonid Sergeevich Sobolevting ýiinde bolghan. Kenester Odaghy Jazushylar Odaghynyng basshysy Aleksandr Aleksandrovich Fedeevpen jolyqqan. Onda «Qazaqstangha Odaq basshylarynan biri barady» degen sóz aitylghan emes. Júmbaq jedelhattyng jauabyn taba almay Ábdildә Tәjibaev sendelip jýrdi de qoydy.

– Múha, – dedi Ábdildә Áuezovke telefon shalyp. – Sobolev kele jatyr, Siz ekeumizdi kýtip alsyn depti!

– Kýtsek kýtelik, - dedi Múhang jaybaraqat. – Demalyp ketkisi kelgen shyghar...

Ertesine Múhtar Omarhanúly men Ábdildә Tәjibaev Leonid Sobolevti әuejaydan kýtip aldy. 

Leonid Sergeevich ekeuimen qúshaqtasyp amandasty. Kólikke otyrysymen Múhang jaybaraqat:

– Al, dosym, Leonid Sergeevich búl shúghyl keluinning syryn biluge bola ma? – dedi.

– Qazaqstandy, Alataudy, senderdi saghyndym emes pe? Boy jazyp, Mәskeuding yghy-jyghy ómirinen qashyp, tynyshtyq izdeuge keldim emes pe?

– E, onda jaqsy demalys úiymdastyrayyq, – dedi Múhang Ábdildәgha qarap.

Qonaqýige ornalasqan song Leonid Sergeevich: – al senderge kóp rahmet. Men Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetine kirip amandasyp shyghayyn. Komandirovochnyigha qol qoydyrayyn. Sendermen osy jerde birer saghatta kezdeselik, – dedi.

– Onda biz alysqa ketpeymiz. Odaq jaqqa baryp, bolmasa myna baq ishinde әngime-dýken qúryp otyramyz, – dep Múhtar Leonid Sergeevichti mashinagha deyin shygharyp saldy.

Leonid Sergeevichting Ortalyq komiytetke baruy qanday tez bolsa, qaytuy da sonday jyldam boldy.

– Sharuam bitti, – dedi Leonid Sergeevich Múhtargha qarap. – Endi demalys. Men Jambyl Jabaevtyng qasynda bir apta bolghym keledi.

Jәkeng auylyna ertesine tanerteng shyghu josparlandy, keshki asty ýsheui birge iship qoshtasty.

Ábdildә Jәkeng auylyna telefon shalyp qoydy. Tanghy salqynmen olar Úzynaghashqa tez-aq jetti.

Jambyl tanghy shәiin iship, qymyzyn úrttap bir myzghyp alu ýshin kiyiz ýiding ishinde jatyp qalghan eken. Qonaqtar ýlken ýige kirip, bir bólmede aqyn úiqysyn qoryghanday bayau sóilesip otyrdy.

Bir kezde: 

– Au, qaysysyng barsyn? – degen Jәkenning dausy estildi. Ábdildә Jәkene baryp:

– Men, shong balanyz jәne Mәskeuden kelgen Sobolev degen qonaghynyz bar, – dep sәlem berip, qúshaqtay amandasty.

– Qaydan jýrsin? Kókten týsting be, jer astynan shyqtyng ba?

– Almatydan keldik qoy, Jәke. Saghynyp qaldyq. Sәlem bereyik dep keldik.

– Solay de. Taghy óleng súrap kelgennen saumysyn.

– Joq, Jambyl tәte. Mәskeulik qonaqty alyp keldik.

Jәkeng «zakaz» ólenderden mezi bola bastaghan. Kóp nәrseni súqany kótermeydi.

– Jә, onda, shaygha otyryndar. Jәkenning shong balasy Múhtar Áuezov bir buma aqshany alyp:

– Mynau Sizding kitaptyng qalamaqysy, – dep Jәkenning aldyna qoydy.

– Al mynau Mәskeulik balanyzdyng syi-siyapaty, týlki tymaq tiktiresiz be, mynau kamzol-shapangha qajetti jaqsy mata, – dep Ábdildә oralghan týiinshekti Jәkeng jaqqa jyljytyp qoydy.

– Qosh, al sen әkeldin?

– Men be, Amankýl anamnyng sәlemin alyp keldim...

– E, ol ne dedi?

– Baryp kel, Jambyl shalymdy kórip kel, bazarlyqtarynan teng bólip alyp kel, – dedi.

– Sonda ne bolady? – dedi.

– Onda Jambyl aqyngha tiyemin, – dedi.

– Al, al, Amankýlge aparyp ber, – dep Jәkeng matalardy Ábdildәgha qaray ysyrdy.

Búl әngimeni Múhang jaylap Leonid Sobolevke audaryp otyr. Leonid audarmany qoyyn kitapshasyna týrtip alyp jatyr.

Jәkeng aghasy Tәitining balasy Satyshty shaqyrtty.

– Qonaqtar keldi, kidirmender. Ýsh-tórt kýn bolady. Taudan qymyz aldyryndar, soyys qoylary dayyn bolar, – dep qysqa qayyrdy.

Dastarhan ýsti jadyray týsti. Qyp-qyzyl, sýt qatqan shay ishildi. Jana pisken badanaday-badanaday bauyrsaqtar búrqyrap túr. Jaryqtyqtyng iyisi qanday?! Osy arada quyrdaq ta kelip qaldy. Marqanyng júm-júmsaq eti auyzgha ózi ezilgendey.

Shәidi qana iship bolghan song dastarhangha shong Múhtar bata berdi. Endi bәri kósile otyrdy.

– Dombyramdy әkelinder, – dedi Jambyl tәte Satyshqa qarap. 

Jambyl әkki aitysker kelgen adamdargha synap qaraytyn әdeti bar. Qaljyndap tistep alatyny da joq emes. 

Dombyrasy qolyna tiyisimen Jәkenning jýzi ózgerip sala berdi. Ol mәskeulik qonaqqa qarap:

– Aman-esen kelding be, qyzyl narym, 

Ayaghy da moyynday úzyn narym.

Qyz-kelinshek quanyp qalghan shyghar,

Kirip barsang tobyna búzyp-jaryp, – dedi de myrs etti. 

Múhtar da, Ábdildә da týsinip otyr. Jambyl aitysker aqyn retinde «Kirip barsang qoynyna búzyp-jaryp» degisi kelgen. Biraq beytanys qonaq aldynda bәdik shal kóringisi kelmedi bilem.

Jәkeng sosyn ólenin qayta jalghastyrdy:

Meymandostyq qazaqtyng bir belgisi,

Syy kórsetu – eskining joralghysy.

Jorgha minging kele me, jýirik mingin

Tilegindi aita ber meyman kisi, – dep bir qayyrdy.

Múhang audaryp, L.Sobolev jazyp otyr. Bir kezde ornynan túryp, Jambyldy qúshaqtap, saqalynan sýidi.

– Myna sózderiniz men ýshin jorghadan da, jýirikten de qymbat, – dep jýzi narttay jandy.

– Suyrypsalma aqyndyq ótkenning romantikasy siyaqty kórinushi edi. Ómirmen úshtasqanda kórkemdenip ketedi eken-au – dep qol shapalaqtady nar jigit L.Sobolev.

Múhang endi Jambyldyng ústazy Sýiinbay jóninde әngimelep, onyng Tezek tórege aitqandaryn aityp berdi.

«Qatyp qalghan kirpigi kәri at eken» degendi Múhang keremet audardy. L.Sobolev búghan balasha quandy. 

– Kәri attyng kirpigi qatyp qalatynyn Tolstoydyng ózi de angharmaghan boluy kerek! – dedi ol rahattanyp.

Bolysqa joldas bolu pesir degen,

Jigitke qaramaydy kesir degen.

Ekeydi qanghyp kelip Shybyl jeydi

Qúdaydyng uaqyty shyghar jesin degen, – deydi Ábdildә Jambyl men Dosmaghambet moldanyng aitysynan ýzindi keltirip. Múhang myrs etip kýldi. L.Sobolevting qúlaghy eleng ete týsti. Múhang audaryp berdi. «Qúdaydyng uaqyty shyghar jesin degen» sózi zamanyn aiyptap otyr ghoy, – dedi Múhang orysshalap.

– Múhtar Omarhanovich, Jambyl Jabaev revolusiya jyldarynda ózin qúlay ústady eken? Bilesiz be – dedi L.Sobolev.

– Pәli, Leonid Sergeevich, Jambyl túnyp túrghan satirik aqyn ghoy. Tyndanyz:

Kedey kóterilip qyrda jýr,

Baylar búghyp oida jýr.

Jambyl sayrap múnda jýr. – Múny Úzynaghash bazarynda aitqan. Ol jyr bylay bitushi edi: 

Tobyna kelsem syiym joq,

Tentegine tyiym joq.

Kiyelik dese kiyim joq,

Bazargha barsa búiym joq.

Sózdi tyndar sender joq,

Aytpay tynar men de joq...

– O, Jambyl ótkir tildi aqyn eken ghoy. Shyndyqty dóp basyp aitqan, – dep Leonid Sergeevich taghy da ony bloknotyna týrtip aldy. 

– Sonda improvizator aqyn, miynda qansha jyr saqtay alady, – dedi L.Sobolev.

– Jambyl Jabaev «Kórúghlyny» on bes kýn aitady. «Manasty» da kýn-týn jyrlaydy. Býkil qazaq epostaryn jatqa biledi desem qatelespespin. Bir basynda million jol óleng saqtauly. Búl bas emes, halyqtyng arhiv sózi, – dedi Múhang sózin tәmamdap. 

– Ghajap, ghajap, – dedi Leonid Sobolev. Sonan song «Jambyl Jabaev million jol ólendi jatqa biledi» dep aishyqtap, badyraytyp jazyp qoydy.

Ertesine qayta shәy basyna jinaldy. Sonan song Jambyl aina aldyna baryp saqalyn taramdady. Qasyna L.Sobolev keldi.

– Zdravstvuy, Jambyl ata, – dedi L.Sobolev Jambylgha qarap. Múhtar Omarhanúly audaryp túr. 

– Myna shal únay ma, mәskeulik balam? – dedi Jambyl.

– Únaydy, – deydi L.Sobolev.

– Jany jylap túr shaldyn...

– Baqytty adam jylay ma?

– Kәrilik baqyt pa? Sen myna sózime zer sal:

...Kәrilik nemdi qoydy qorlamaghan,

Qúlpyrghan qyzyl shyray týsimdi aldy.

Auzymdy opyraytyp tisimdi aldy,

Bosatyp buynymnyng shegelerin

Sypyryp túla boydan kýshimdi aldy.

Múhang tez-tez audardy. Leonid Sergeevichting buyny bosap ketti. Ol Jambyldy qúshaqtay aldy. 

– Men múnda kelgenime, qúshaqtap túrghanyma, anyz adamdy kórgenime ózimdi baqytty sezinem.

Olar syrtqy bettedi. Leonid Sergeevich Jambyldy sýiemeldep ornynan túrghyzdy. Jambyl aqyn kebisin ayaghyna súgha almay biraz әurelendi.

– Vot, Jәke, vot, – dedi Leonid Sergeevich aqynnyng kebisin kórsetip. 

– Ot bolsa, ot, – dep kebisin kmgen Jambyl bir auyz óleng aitty.

Jigit edim jasymda qysylmaghan,

Kórsetken joq tiri jan qysym maghan.

Tar sanlaudan dәl soqqysh mergen Jambyl,

Keng kebisin kie almay pysyldaghan...

Múhang qarqyldap kózinen jas aqqansha úzaq kýldi. Kýle otyryp janaghy shumaqty Leonid Sobolevke audaryp berdi. Múny estigen song Sobolev:

– Men qazaq bolsam tek Jambylmen ghana bolar em, aitqan sózin jazyp ala berer em, ala berer em...

Qoshtasar sәtte L.Sobolev:

– Men ýsh kýnde Jambyl uniyversiytetinen óttim. Sizge sansyz alghys aitamyn, – dep úzaq qúshaqtap túrdy...

Eki kýnnen keyin L.Sobolev Moskvagha qaytty. Shyndyqtyng beti ashyldy. Eki aqyn Stalinge hat jazypty. Olar «Jambyl degen dýniyede aqyn joq. Ol ótirikshilerding jandarynan shygharyp jýrgenderi. Búdan bylay Jambylgha senbeniz...» dep jazypty. 

Stalin aryzdy tekseruge Aleksandr Fadeevke tapsyrypty. Ol L.Sobolevti jiberipti. Osylay aryz ben paryzdyng ara jigi ashyldy. 

Men búl eki aqynnyng kimder ekenin bilemin. Ony qazaq әdebiyetining klassiygi Ábdijәmil Núrpeyisov aityp berdi. Biraq ózderi ómirde joq adamnyng attaryn atap, týsterin týstegim kelmeydi. Óitkeni múnyng bәri bir Allagha ayan...

ZILDI BÚIRYQ

 Ómir sýrgen sayyn kóre beresin, kórgen sayyn ne dana bolasyn, ne qapa bolasyn? Jambyl jetpiske jetkende tynysh ómir sýrem dep oilaghan. Jaghdayy dyily, ózi syily. Kýnirentip kýy tartyp, ótken-ketkendi eske alyp, myrs etip kýlip qoyatyn.

Jambyldy atqa qondyrghan, aiqaylap әnge saldyrghan 1916 jyldyng qaraly búiryghy edi. Patsha soghysy tyiylmady, orystyng jaghdayy qiyndady. Maydangha Reseyding shetkeri aimaghyndaghy búratana halyqtan qara júmys ýshin 19 ben 31-ding aralyghynda adam alu jarlyghy shyqty. Búl el ishinde dýmpu tughyzdy. Onsyz da az, onsyz da tityqtaghan halyqty jylatu patsha aghzamgha onay eken. Múny halyqqa týsindiru ýshin oyaz taghy da aqyndardy Almatygha jinady. Biraq Jambyl jýregi búl nasihattyng opa bermeytinin de, halyqqa jaqsylyq әkelmeytinin de úqty. «IYә, iyә» dep ketkenimen Jambyl auzynan mýldem bólek sóz shyqty. Sóz emes-au kesip týser almas sóz shyqty. Ol Bekbolat Áshekeev pen Satay batyrdyng qoldaryna ruh berer sóz arnady. Shәkirt inisi Maqysh aqyn da dombyrany sýiep, qolyna sýngi aldy. Jetisu jeri qazaq jerinde bastalghan últ-azattyq kóterilisining qataryna qosyldy. Múndayda aqyn sózi, aqyn ruhy kerek.

Qyzyghyndy kóp kórdim,

Qarabastau, Qúlansaz.

Kýnderimdi ótkerdim,

Sende jýrip úzaq jaz.

Kókoraygha jayylghan,

Sekildi edik ýirek, qaz,

Patsha әmiri taryldy,

Oghan qylar bar ma ylaj?!

Biraq aqyn kýirek sózding emes, bayraq sózding baylauyn aitady.

Halyqtyng erki ketti balasynan,

Sózimning ghibrat qyl sarasynan.

Aq patsha búiryq qyldy soldat ber dep,

On toghyz – otyz birding arasynan.

 

Osyghan tiri otyryp kónemiz be?

Iriktep bar bozdaqty beremiz be?!

Bolmasa eldik qylyp, tize qosyp,

Batyrgha qol bastaghan eremiz be?!

Jambyldyng jany kýizeldi. Oghan Satay batyrdyng úrysta qaza bolghany qosyldy. Búl az degendey Maqysh aqynnyng atyna oq tiyip, jaralanyp ol keldi. Patsha zenbiregi men myltyghy qylysh pen shoqpardy jaypady. Kóterilis taptaldy. Bekbolat Áshekeev dargha tartyldy. Búl qalay da úrpaq jadynda qalugha tiyis. «Zildi búiryq» tolghauy sol Suyqtóbe bauyryndaghy qalyng dulat pen shapyrashty rulary oghlandarynyng erligin dәriptedi. Búl tarihy derek. 

... Eshqaysysy aitpaghan song aighay sap kep,

Ózi aitty Jandaraldyng «Bekbolat» dep,

Bekbolat bola qalsa tu kótergen,

Búiryq qyldy «Dargha asyp tart!» dep.

Sol jazalylar qatarynda aghayyn inileri Qaliyqúl men Baybosyn qosa ketipti. Sattar bauyr oqqa úshty. Biraq Jambyl olardy sheyitterding qataryna qosady. Olardyng erligin jyrlaydy.

Attandyq úlyghynyng qonysyna,

Eldi sorghan borsyqtay bolysyna.

Kóp erler qaza boldy jaugha attanyp,

Kóksegen azattyqtyng soghysynda.

 

Bi, bolysty tәniri atty,

El qorghaugha jaramay.

...Endi oilasaq ne qaldy,

Atajúrttan ketu bar,

Jolgha tigip ne jandy,

 Tәuekelge beku bar!

Jambyl jigerli sóz aitty. Búl óleng auyldan auylgha jetti. Endi Jambyl jay aqyn ghana emes, ruhshyl, kóterilisshil aqyndardyng sanatyna kirdi.

Halyq sózin sóileytin úldaryn halyqtyng ózi kóterip alatyny osydan ghoy. Jәkenning «Jambyl mening jay atym, halyq mening shyn atym» deui jarasymdy.

Jalghasy bar...

Uәlihan Qalijanov,

filologiya ghylymdarynyng doktory,
ÚGhA akademiygi

Abai.kz