Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 4740 0 pikir 27 Aqpan, 2012 saghat 04:19

Múnaydar BALMOLDA. «... Býkil ómir – baspana izdeu basyna»

«Ashtyqta jegen qúiqany toqtyqta úmytpa» depti atam qazaq. Biraq bizding qoghamda ashtyqta jegen qúiqanyng dәmin úmytyp ketu óris alyp barady desem aqiqattan asa qiys ketpeytin shygharmyn dep oilaymyn. Keshe ýisiz-kýisiz jýrgen talay otandastarymyz býginde baspanaly bolyp, júrt qataryna qosylyp jatyr. Búryn kenes odaghy kezinde bizding últtyng úl-qyzyn qalagha jolatpaugha tyrysqan sayasat jýrdi. Jer-jerde shopandar brigadasy qúrylyp, mektep bitirgen boyda nauqanshyl úranmen aldap, daladan dalagha qudy. Nebir daryndy jastarymyz jogharghy oqu oryndaryna barudyng ornyna tayaq ústap, dalada qala berdi. Olardyng deni qalany týsinde kórmese, óninde kórmesten qoy sonynda jýrip qartaydy. Búl baghyttaghy oidy sabaqtay berseng tym әrige ketuge bolady. Osy tústan attyng basyn aitar oidyng sýrleuine búrayyn.

Sonymen arman quyp, auyldan әitýp-býitip qala asqan qazaq balasy (әsirese, 1960-1970 jyldary tughan bizding buyn) on-jiyrma jylday әr kimning bosaghasynda tentirep jýrip, tәuelsizdik alghan kezende ghana baspanagha qoly jetti. Al búghan sheyin:

Taghdyr taghy taytalasty tektimen,

Ýisiz, kýisiz jýrgen qazaq kóp bilem.

Jyltyraghan kiyim kiyip alsaq ta,

Qyryq jamau kónilimiz óksigen.

 

Jetimbúrysh jaghalaghan bayghúspyn,

Janbay jatyp, qaymaq emes, qayghy ishtim.

Jylar kezde janarymnan jas aqpay,

Kókirekten kósep-kósep jay qústym.

 

«Ashtyqta jegen qúiqany toqtyqta úmytpa» depti atam qazaq. Biraq bizding qoghamda ashtyqta jegen qúiqanyng dәmin úmytyp ketu óris alyp barady desem aqiqattan asa qiys ketpeytin shygharmyn dep oilaymyn. Keshe ýisiz-kýisiz jýrgen talay otandastarymyz býginde baspanaly bolyp, júrt qataryna qosylyp jatyr. Búryn kenes odaghy kezinde bizding últtyng úl-qyzyn qalagha jolatpaugha tyrysqan sayasat jýrdi. Jer-jerde shopandar brigadasy qúrylyp, mektep bitirgen boyda nauqanshyl úranmen aldap, daladan dalagha qudy. Nebir daryndy jastarymyz jogharghy oqu oryndaryna barudyng ornyna tayaq ústap, dalada qala berdi. Olardyng deni qalany týsinde kórmese, óninde kórmesten qoy sonynda jýrip qartaydy. Búl baghyttaghy oidy sabaqtay berseng tym әrige ketuge bolady. Osy tústan attyng basyn aitar oidyng sýrleuine búrayyn.

Sonymen arman quyp, auyldan әitýp-býitip qala asqan qazaq balasy (әsirese, 1960-1970 jyldary tughan bizding buyn) on-jiyrma jylday әr kimning bosaghasynda tentirep jýrip, tәuelsizdik alghan kezende ghana baspanagha qoly jetti. Al búghan sheyin:

Taghdyr taghy taytalasty tektimen,

Ýisiz, kýisiz jýrgen qazaq kóp bilem.

Jyltyraghan kiyim kiyip alsaq ta,

Qyryq jamau kónilimiz óksigen.

 

Jetimbúrysh jaghalaghan bayghúspyn,

Janbay jatyp, qaymaq emes, qayghy ishtim.

Jylar kezde janarymnan jas aqpay,

Kókirekten kósep-kósep jay qústym.

 

Alghy kýnim búlyn-búlyng búlynghyr,

Negizinde kópke jaymas syrym búl.

Kisi esigin saghalamay óter em,

Tabylsa eger tas dәuirgi bir ýngir.

 

Zәulim ýidi tilegim joq dәmetip,

Tentirermiz, tozar әli san esik.

O, zaman-ay, óz jerimde jetimmin,

Qoyghany-ay, baspanagha zar etip...-dep kýn keshtik. «Tas dәuirgi bir ýngir» demekshi, adam balasyna qay zamanda da pana kerek. Biraq qyr qazaghyn qala jatyrqady, jatsyndy, ógey kórdi. Esimde, agham Oraldyng pedinstitutynda oqyp jýrgende ýilenip, zayyby ekeui jalgha pәter izdep, tabandaryn tozdyrghany. Sonda olardyng aldynan: «Rebenok esti?» degen súraq shyghypty. Agha-jengem: «...ózimiz ghana» dese, pәter iyesi: «A, togda koshma esti?» dep ekinshi bir súraghyn qoyady. «Koshma» degeni qazaqtyng kiyizi ghoy, әriyne bar dep aghynan jarylghanda osy jer ata-babasynan múra bolyp qalghanday әlgi kók kóz kәri-qúrtandar qaqpalaryn tars jauyp, sóilespey búrylyp jýre beredi eken. Qys mezgili. Qayda barsyn. Osylay biraz tayaq jegen song ailagha basyp, «bala da kiyiz de joq» dep aqyry jaman saraygha enedi. Týnde kiyizderin kirgizip, ýstin palaspen jauyp, jan saqtaydy.

Búl ótken shaq. Alayda qara nangha margarin jaghyp jep, qara shay iship, ashqúrsaghyn aldaghan studenttik ómirding múnday qiyndyqtary qazirgi jastardyng basynda joq. Soghan quanasyn. Jaldasa, barlyq jaghdayy jasalghan kóp qabatty ýilerdi tandaydy. Jataqhanagha jatatyndary az. Ondaghy jaghday da búrynghymen salystyrghanda kerim jaqsaryp qalghan. Endi últ balasyna qoljetimdi baspana úsynatyn kýnge de jettik. Elbasynyng biylghy Qazaqstan halqyna Joldauynan bilgenimizdey jyl sayyn 6 million sharshy metr túrghyn ýy paydalanugha berilude. Jarty millionnan astam jas otbasyn jeke baspanamen qamtamasyz etilui kerektigi jәne basa aityldy. Ýkimetke tapsyrma berildi. «Qoljetimdi baspana 2020» baghdarlamasy týzilude. Qazaqstandy elim-jerim dep biletin úl-qyzdargha jol ashyluda, búdan artyq ne kerek deysin? Osynyng bәri tәuelsizdigimizding arqasy ekenin esten shygharmay enbek etu әr qazaqstandyqqa eng basty borysh. Key ortada: «Qazaqstan maghan ne beredi?» degendi qúlaghyng shalyp qalady. Kókem-au, kerisinshe: «Elime men ne berdim, ne beremin?» demeysing be? Mәselen, telearnada qazaq pen ózgening futbolshylary oinap jatsa, keybir qarakóz jastar óz komandasyna emes, ózgege bolysady, sonyng jankýieri bolyp kisini tiridey kýidiredi. «Sen nege Qazaqstan komandasyna jankýier emessin?» desen, «Onyng ishinde qazaq kórip túrsyng ba?» dep jandy jerinnen ústaydy... Ras, futbol bolsyn, sadaq atu, sugha jýzu taghy basqa sportta, tipti sportta ghana emes-au ózge de salalarda óz qandastarymyz nekensayaq, jetpey jatyr, jetken kýnning ózinde de qazaqtyng ong jambasyna kelmeytin sportqa zorlap qosqanyng bәige almaydy. Sondyqtan elding mәrtebesi kóterilip, namysy qor bolmauy ýshin ózge últ ókilderi Qazaqstan atyn shygharyp jatsa, quana bilu -  yntymaqqa tirek, qazaqstandyq ortaq ruhqa tamyzdyq emes pe? Sol eldik merey, sol últtyq, qazaqstandyq maqtanysh ýshin «ói, búl ózimizden emes» dep mensinbey, bógdege «satqyn jankýier» bolghansha, ózing birdene qylsayshy. «Astana arlandaryndaghy» qazaqtar әlemning myqtylaryn jenip, oisyratyp jýrgeni aqsap jatqan tústarymyzdyng ornyn toltyrmasa da kókeyine «Men Qazaqpyn!» ruhyn tútatpaydy ma? Ánúranyng shalqyp, kók tuyng jelbiregende shattanbaghan jýrek úly sezimnen sadagha ketsin!.. Birdi aityp, birge kóshsek te negizgi әngimeden auytqymadyq der edim. Sebebi, basynda baspanasy bar adam ghana ózgemen teng dәrejede sóilesip, ózin ar aldynda shyn adam retinde sezine alady.

Baspana mәselesi osylay sheshile berse, onda sapaly, deni sau úrpaq tuyp, tektilik tamyry ýzilmeydi. Júmys sapasy artyp, jastar basyna ýy bergen ýkimetine berilip enbek etedi. Onyng balasy jautankóz bolyp óspeydi, ýi-ishining jyluy ony dúrys adam qylady. «Otan - otbasynan bastalady», «Otbasy - shaghyn memleket» degendi aitqan ata-babamyzdy kóbine kóship-qonyp jýrgen, belgili bir túraghy joq qylyp kórsetu әli kýnge jalghasyp keledi. Aqiqaty solay ma? Qazaq - kóshpendi. Biraq ol tura sol maghynany bildirmeydi ghoy, qazaq baytaq jerge ie bolghan song sony malymen, janymen tolyq iygergen, kýzetken, oghan kóship-qonyp jýruge tura kelgen. Sóite jýrip egin salghan, qala mәdeniyetin damytqan. Baqshasy da monshasy da bolghan. Órkeniyeti gýldegen. Onyng bәri tarih topyraghynyng astynda qalyp, býgin aitsang anyz bop estiledi. Endi jiyrma birinshi ghasyrda sol ýzilgen órkeniyetting ózegin qayta jalghap, shaharlarymyzdy ósirip, eldi mekenderdi damytu bizge basty maqsat bolyp otyr. Múny týsinbegen qúlaq, múny eskermegen kisi kókirek kózi ne biteu, ne әlgi «Ózing bilme, bilgenning tilin alma» degen mystan batasyn alghan bireu. Úzyn sózding yrghasy býgingi qazaq jastaryna eki dýniyening sharuasyn bilek sybanyp istep, Otannyng adal perzenti bolugha úmtylu mindet.

Osylay aq kónilinmen aqylyndy aitasyn-au, alayda osynday jaqsy sózimizdi shayyp ketip jatqan bir jamandyq bar, aty óshkir jemqorlyq degen.

Memleketting qarajatyn ózine tiyesili dýniyedey kóretinder qoghamdy auru qylyp, jas úrpaqty senim men jigerden aiyryp, nemqúraylyqqa, ózimshildikke iyterip saluda. Jastar kimdi ýlgi eterin bilmeydi. Myqtylar ótken-ketken. Sonda «aldynghy tolqyn aghalar» dep kimge qaramaq? Kimdi ýlgi, ónege tútpaq? Kimdi? Kimderdi? Asyly, jasqa ónege bolatyndardy biyik mansaptan, ne bolmasa halyq nazarynan týspeytin «ziyalylar» sapynan izdeu - Qojekenning ýide joghaltqan iynesin «ýy qaranghy» dep syrttan izdegenimen birdey bolar. Jasqa ýlgi bolatyndar qarapayym halyq arasynda jýrgen joq pa? Olar eshkimnen erekshelenbey qonyrtóbel tirligimen adal enbegin istep, ataq-danqa emes, Qazaqstangha qyzmet etude. Ol túlgha ghalym, múghalim, dәriger, jurnalist, kólik jýrgizushi, polisiya t.b. boluy mýmkin, kense adamy da ener, eng bastysy qara basynyng qamyn birinshi oryngha qoymaydy, óitkeni oghan jay ghana baspanasy jetedi. Búl oimen kelisu-kelispeu әr kimning óz yqtiyarynda, bizdiki - oitýrtki ghana.

Aqyn Tynyshtyqbek Ábdikәkimov «Paroksizm» atty óleninde: «Bilesing be, býkil ómir - baspana izdeu basyna» depti. Biz bәrimiz ashyq aspan astynda әli baspana izdep jýrmiz, ol baspana birneshe bólmeden túratyn quys ýy emes, ol - shynayy tәuelsizdik. Ol baspana bizde bar. Biraq esik-terezesi ashy-shashyq jatyr.  Eurojóndeu jasamaqqa tyrysyp tabaldyryghynan kim kóringen attap, ayaq kiyimin sheshpesten tórine deyin bylghauda. Baspanamyz bar, endi tórimizdi bylghatpayyq, bauyrlar!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543